4-14-1430/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1430

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märtsil 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-1430 (2376,14,000393)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kohtuistungi toimumise aeg 10. märts 2014

Väärteoasi S.V väärtegu NPALS § 15 tunnustel väärteoprotokolli nr AB 1367983 alusel

Menetlusalune isik S.V

- isikukood: XXX; elukoht: XXX; ei tööta ega õpi; korduvalt karistatud väärtegude eest (arestid kantud, rahatrahvid tasumata)

Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond (asukoht: Karjääri 11, Maardu), esindaja Katrin Sommer-

Gorohhov

Kaitsja advokaat määratud korras Eva Rivis

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S.V NPALS § 15

1 järgi (narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta) ning karistuseks mõista 10 (kümme) päeva aresti.

2. Aresti kandmise kohaks on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestimaja

(Rahumäe tee 6, Tallinn) ja arest tuleb ära kanda hiljemalt 28 märtsiks 2014.a. Aresti kandmiseks on S.V kohustatud vabatahtlikult ilmuma arestimajja.

Aresti kandmise alguseks on tema arestimajja ilmumise päev, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev.

3. Kui S.V hoidub kõrvale aresti kandmisest, tuleb Põhja Prefektuuril kohaldada tema sundtoomist arestimajja.

4. Välja mõista S.V-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ning joobe tuvastamisega seotud kulu 41,40 eurot (nelikümmend üks eurot 40 senti).

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas või arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida väärteoasja number 4-14-1430 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

24.01.2014 koostas PPA Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik K. Kaasik 1. väärteoasjas nr 2376,14,000393 väärteoprotokolli nr AB 1367983 selle kohta, et 24.01.2014 kell 00.55 XXXtoimetati kainenema S.V, kes oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet. S.V rikkus seega NPALS § 3 lg

1 nõudeid ning pani toime NPALS § 15¹ järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et S.V poolt toimepandud süütegu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 järgi ning taotles tema karistamist10-päevase arestiga.

3. S.V kohtuistungile ei ilmunud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Menetlusalune isik on 26.02.2014 Põhja prefektuuri arestimajas olles andnud allkirja kutse kättesaamise kohta. Seega on S.V kutse kätte saanud ning väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik. Sama on kohtule telefoni teel kinnitanud ka alaealise ema.

S.V kaitsja E. Rivis leidis, et S.V süü narkootilise aine ebaseaduslikus tarvitamises arsti ettekirjutuseta on tõendamist leidnud ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Rahatrahvi kohaldamine ei ole võimalik, kuna S.V kusagil ei tööta.

Kohtu seisukohad ja järeldused

Kohus leiab, et tulenevalt V™S § 90 lg-st 1 saab asja lahendada ilma S.V osavõtuta. Menetlusalune isik on asja arutamise ajast ja kohast teadlik, samuti on ta saanud enne asja arutamist kohtukutse. Ta ei ole kohtusse ilmunud ning ei ole taotlenud ka asja arutamise edasilükkamist.

S.V poolt narkootilise aine tarvitamine on leidnud tõendamist ja on õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 järgi.

Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Ivo Ustav. Tunnistaja sõnul sai ta 24.01.2014 kella 00.12 paiku patrullis olles väljakutse aadressil XXX. Politsei kutsus välja S.V ema oma narkojoobes koju saabunud tütrele, kes käitus ebaadekvaatselt. S.V toimetati politseijaoskonda, kus temale tehtud test osutus positiivseks. Peale seda toimetati alaealine uriini võtmiseks Kallavere Haiglasse ning seejärel viidi Maardu politseijaoskonda kainenema.

Tunnistaja ütlusi kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 8), mille kohaselt esinesid S.V 24.01.2014 narkootilise aine tarvitamise tunnused, samuti viitasid menetlusaluse isiku joobele süstejäljed mõlemal käel, silmade punetus, koordinatsioonihäired ning aja-, isiku-, kohataju häired. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (lk 10) kohaselt võeti

S.V-lt 24.01.2014 kella 01.40 ajal uriiniproov ning eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati uriinist fentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini ja klonasepaami metaboliiti.

S.V ei eita oma süüd väärteo toimepanemises ning märgib ülekuulamise protokollis (lk 4), et tarvitas amfetamiini ja süstis seda oma paremasse kätte.

Menetlusaluse isiku õigusvastust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Samuti leiab kohus, et väärteoasjas on kohtueelne menetlus läbi viidud väärteomenetluse nõudeid järgides.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse vastutust raskendavate ja kergendavate asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtutakse õiguskorra kaitsmise huvidest.

S.V pani väärteo toime alaealisena, tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud S.V karistamine rahatrahviga. Menetlusalune isik ei tööta ning tal puuduvad endal legaalsed sissetulekuallikad. Seega ei oleks selline karistus tema puhul täidetav. PPA teatisest (lk 14-16) nähtub, et S.V on varem korduvalt rahatrahviga karistatud. Trahve menetlusalune isik ei tasu ning varasematest karistustes hoolimata jätkab uute süütegude toimepanemist.

S.V väärtegusid on kohus varasemalt arutanud kahel korral. Kohus on karistanud teda narkootilise aine tarvitamise eest 6- ja 8-päevase arestiga. Menetlusalune isik ei ole mõistetud karistustest teinud mingisuguseidki järeldusi ning jätkab uimastite tarvitamist.

Seega leiab kohus, et karistus peab olema varasematest rangem. Kohtu hinnangul ei ole J.

Võssotskaja aru saanud, et senine eluviis ei saa jätkuda ning kui ta omal jõul ei suuda sõltuvusainetest loobuda, siis peab ta paluma abi erialaspetsialistidelt, sh peab ta olema valmis läbi tegema võõrutusravi, senini ta seda soovinud ei ole. Kohtu hinnangul on põhjendatud S.V karistamine 10- päevase arestiga, mis tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas – Tallinn, Rahumäe tee 6 hiljemalt 28.märtsisks 2014. Aresti kandmiseks on S.V kohustatud vabatahtlikult ilmuma arestimajja.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 ja §-st 188 hüvitab väärteomenetluse kulud süüdimõistetu või tema vanem. Arvestades S.V ja tema perekonna varanduslikku seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel neile võimaluse menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades. Kuna ema ülalpidamisel on veel 2 väikest alaealist last ja ta viibib lapsehoolduspuhkusel, ei ole kohtu arvates õige jätta menetluskulude kandmine emale. Seetõttu tuleb menetluskulud välja mõista S.V-lt.

Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on V™S 107 lg 1 p 1, 108, 109 - 111, 113.

Kohtunik