3-13-2313/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2313

Haldusasi

K.P.’u kaebus Audru Vallavalitsuse 19. juuni 2013

kirjaga

nr

17-3.3/1201-1

edastatud

ehitise

teenindamiseks

vajaliku

maa

määramise

ettepaneku tühistamise ning kaebajale kuuluva X

külas asuva tulekahjus hävinud elamule umbes 5

ha

suuruse

teenindusmaa

määramiseks

kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: K.P.

Vastustaja: Audru vald

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.P.’u kaebus osaliselt.

2. Tühistada Audru Vallavalitsus 19. juuni 2013 kirjaga nr 17-3.3/1201-1 edastatud

ning 13. juunil 2013 L. Ä. poolt koostatud asendiskeemil väljendatud teenindusmaa

määramise ettepanek.

3. Kohustada Audru valda K.P.’ule Audru Vallavalitsuse 13. juuni 2013 korralduses nr

301 nimetatud hävinud elamu juurde erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku

tegemiseks. Ettepanek tuleb teha ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest, välja arvatud juhul, kui selle tähtaja jooksul takistavad ettepaneku

tegemist objektiivsed ja Audru valla tegevusest sõltumatud asjaolud.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus hiljemalt 6. märtsil 2014 esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, §

181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSTEGEVUS

1. K.P. esitas Audru vallas X külas asuvate ehitiste (elumaja-laut-kuur ning kelder) omanikuna

27. novembril 1996 maa ostueesõigusega erastamise avalduse (tl. 19), soovides eelnimetatud

ehitiste juurde erastada 5 ha maad. Elamu-laut-kuur hävis tulekahjus 26. märtsil 2009. K.P.

esitas 20. mail 2013 Audru Vallavalitsusele avalduse määrata ehituse kordategemiseks

pooleteise-aastane tähtaeg ning määrata kindlaks ehitise teenindamiseks vajaliku maana 5 ha

(tl. 26).

2. Audru Vallavalitsus andis 13. mail 2013 korralduse nr 301 (tl. 11), millega määrati K.P.’ule

maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 6 lg 31 alusel tulekahjus hävinud elamu

kordategemiseks tähtaeg kuni 20. detsembrini 2014. Koos kõnealuse korraldusega edastas

Audru Vallavalitsus K.P.’ule 19. juuni 2013 kirjaga ka allkirjastamata dokumendi Hoonete

teenindusmaa määramine EELNÕU ning L. Ä. poolt koostatud ja allkirjastatud elamu

teenindusmaa asendiskeemi (tl. 12-14), milles näidatakse ära erastatava maana 4600 m2

maatükk. Eelnimetatud 19. juuni 2013 kirjas (tl. 10) on vallavalitsus neid dokumente

nimetanud teenindusmaa määramise ettepanekuks koos asendiplaaniga. Kaebaja esitas

seepeale vallavalitsusele 12. juulil 2013 vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule (tl.

21), päris oma 7. ja 17. oktoobri 2013 e-kirjades (tl. 16) aru vastuväidete (vaide) lahendamise

kohta. Audru Vallavalistus vastas kaebajale 16. oktoobril 2013 kirjaga nr 17-3.3/2344-1,

selgitades, et ilma elamu-laut-kuuri taastamata on võimalik jätkata 4600 m2 suuruse maa

erastamise menetlust keldri juurde ning paluti kaebajal esitada keldri omandiõigust tõendavad

dokumendid.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. K.P. esitas 4. novembril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitatud taotlused

formuleerisin käesolevas asjas 16. detsembril 2013 tehtud määruses kaebusest nähtuva

eesmärgi valguses ümber, tõlgendades kaebuses esitatud nõudeid taotlustena Audru

Vallavalitsuse 19. juuni 2013 kirjaga nr 17-3.3/1201-1 kaebajale esitatud hoonele

teenindusmaa määramise ettepaneku tühistamiseks ning Audru Vallavalitsuse kohustamiseks

andma haldusakt, millega määratakse kaebajale kuuluva X külas asuva tulekahjus hävinud

elamu teenindamiseks vajalikuks maaks umbes 5 hektarit.

4. Kaebaja selgitab, et tema õiguspärases kasutuses on talle kuuluvate hoonete ümbruses 4,5 ha

maad. Maakasutuse õigusliku aluse osas viitab kaebaja kolhoosi Bolševik 9. detsembri 1988

kirjale nr 1-19/T-8 (tl. 28), Ridalepa maaparanduse rekonstrueerimise kaardile (tl. 9-10) ja Jõõpre

Kolhoosi juhatuse 27. juuni 1990 protokollile (tl. 30a). Kaebaja leiab, et määrates tema omandis

olevate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa lähtuvalt 19. juuni 2013 kirjaga esitatud

ettepanekust, jäetakse ta ilma talle õiguspärasesse kasutusse antud maast ning võimaldatakse tal

erastada enam kui kümme korda vähem maad, kui ta soovinud on.

5. Kaebaja leiab, et MRS § 6 lg 31 kohaldamisel tuleb teenindusmaa määramise juures

arvestada ka MRS § 221 lõigetes 1, 2 ja 6, § 7 lg 51 punktis 1 ning Vabariigi Valitsuse 6.

novembri 1996 määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ (edaspidi

VVm 267/1996) punkti 7 viimases lauses sätestatuga ja asjaoluga, et elamu, mille juurde kaebaja

algselt maa erastamist taotles, hävis erastamisprotsessi käigus. Kaebaja on seisukohal, et kui

erastatava maa suurus on juba kindlaks määratud, ei ole teenindusmaad vaja MRS § 221 lõikest

6 tulenevalt uuesti määrata. Kaebaja hinnangul oli kõnealusel juhul 5 ha suurune maa eelnevalt

määratud ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise hetkel. Samuti on kaebaja seisukohal,

et krundi suuruse ja piiride muutmine ei ole planeeringu ega maakorralduse nõuetest tulenevalt

enam ei otstarbekas, vajalik ega ka põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Audru Vallavalitsus peab K.P.’u kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastustaja viitab ehitusseaduse § 2 lõikele 1, MRS § 6 lõikele 31 ning Vabariigi Valitsuse

30. juuni 1998 määruse nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ (edaspidi

VVm 144/1998) punktidele 3, 7, 8 ja 9 ning selgitab, et lähtudes kaebaja 20. mai 2013

avaldusest andis Audru Vallavalitsus 13. juunil 2013 korralduse nr 301, millega määras kaebajale

kuuluva tulekahjus hävinenud elamu kordategemiseks tähtaja ning edastas koos selle

korraldusega VVm 144/1998 punktidest 7 ja 8 tulenevalt hoonele 4600 m2 suuruse

teenindusmaa määramise ettepaneku. Vastustaja selgitab, et arvestades ettepaneku tegemisel

VVm 144/1998 punktis 4 sätestatuga ning konsulteeris enne ka Pärnu Maavalitsuse

maaosakonna juhatajaga, kes oli teenindusmaa määramise suuruse ja piiride osas vastustaja

ettepanekus märgituga samal seisukohal.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et K.P. on esitanud Audru

Vallavalitsusele juba 1996. aastal avalduse umbes 5 ha suuruse maa ostueesõigusega

erastamiseks talle kuuluvate ehitiste juurde. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt

on tegemist ehitistega, mis paiknevad väljaspool linna või tiheasustusega ala piire. Seevastu ei

nähtu asja materjalidest, et ehitised asuksid õigusvastaselt võõrandatud maal, mille suhtes

oleks esitatud ja seni lahendamata maa tagastamise avaldus. Vaidlust pole ka selles, et K.P.’ule

seal kuulunud elumaja-laut-kuur hävis tulekahjus 2009. aastal. Vaidlus taandub küsimusele,

kas vallavalitsus, olles andnud kaebajale MRS § 6 lg 31 alusel tähtaja tules hävinud elumaja-

laut-kuuri kordategemiseks, on õiguspäraselt kindlaks määranud erastatava maa suuruse ja

piirid.

8. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et K.P.’u kaebus on

põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Andes kaebajale MRS § 6 lg 31 alusel tähtaja

lagunenud ehitise (elumaja-laut-kuuri) kordategemiseks, ei ole Audru Vallavalitsus õiguspäraselt

ega põhjendatult kindlaks erastatava maa suurust. Kuivõrd erastava maa suuruse

kindlaksmääramisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus, ei saa kohus maa suurust ja piire

kindlaks määrata vallavalitsuse eest ega kohustada vallavalitsust tingimata kindla sisuga

haldusakti andma. Küll aga tuleb Audru Vallavalitsuse poolt esitatud erastatava maa piiride

kulgemise ettepanek tühistada ning kohustada vallavalitsust uue erastatava maa piiride

kulgemise ettepaneku tegemiseks.

9. MRS § 22 lõikest 1 tulenevalt on maad ostueesõigusega õigus erastada sel maal asuva

ehitise omanikul. MRS § 6 lg 31 kohaselt ei käsitata maareformi seaduse tähenduses ehitisena

lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid

ehitisi. Samast normist tulenevalt võib kohalik omavalitsus anda sellise lagunenud ehitise

omanikule mitte vähem kui aastapikkuse tähtaja ehitise kordategemiseks. Sellise tähtaja on

Audru Vallavalitsus K.P.’ule 13. juuni 2013 korraldusega nr 301 käesoleval juhul andnud.

Samas sätestatakse MRS § 6 lõikes 31 viimases lauses, et kui kohalik omavalitsus määrab

ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks

vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.

10. MRS § 6 lg 31 viimase lause sõnastus on ebaõnnestunud, ent norm tähendab seda, et koos

ehitise kordategemiseks tähtaja määramisega määrab kohalik omavalitsus kindlaks ka selle, kui

palju maad on isikul võimalik ehitise kordategemise korral erastada. See tähendab, et

lagunenud (sh. tules hävinud) ehitise omanikul tekib ehitise omanikuna maa ostueesõigusega

erastamise õigus siis, kui ta ehitise kohaliku omavalitsuse poolt antud tähtpäevaks korda teeb.

Sellisele seisukohale on kohtuasjas nr 3-4-1-2-07 tehtud otsuses asunud ka Riigikohus,

selgitades viidatud kohtuotsuse punktis 18, et sellisel juhul määratakse maareformi seaduse

kohaselt erastatav maa siis, kui isikule antakse tähtaeg ehitise kordategemiseks, ning selliselt

määratud maa erastamise õigus tekib seetõttu pärast ehitise korrastamist. Sellise regulatsiooni

eesmärk on tagada lagunenud ehitise omanikule kindlustunne küsimuses, kui palju maad tal

ehitise kordategemise korral võimalik erastada on. Muu hulgas võib erastatava maa suurusest

lagunenud ehitise omaniku jaoks sõltuda see, kas ta peab ehitise kordategemist üldse

otstarbekaks. Seega tuleb erastava maa suurus kindlaks määrata samaaegselt ehitise

kordategemiseks tähtaja andmisega või vahetult pärast seda. MRS § 6 lg 31 kohaselt ei ole

mõeldav see, et esmalt antakse lagunenud ehitise omanikule tähtaeg ehitise kordategemiseks

ning alles pärast ehitise kordategemist asutakse erastatava maa suurust ja piire kindlaks

määrama.

11. MRS § 6 lg 31 viimases lauses kasutatud sõnastus „teenindamiseks vajalik maa“ on eksitav.

Leian, et MRS § 6 lg 31 eesmärk on reguleerida üksnes seda, millistel tingimustel tekib

lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise

omanikul selle ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamise õigus. MRS § 6 lg 31 ei reguleeri

maa ostueesõigusega erastamise ulatust. Selles osas tuleb ka juhul, kui maal asub lagunenud

ehitis, juhinduda MRS §-ist 221. MRS § 6 lõikes 31 sätestatakse niisiis tingimus (ehitise

kordategemine), mille täitmisel tekib ehitise omanikul õigus erastada maad MRS §-s 221

sätestatud ulatuses. MRS § 221 lõikes 2 sätestatakse, et väljaspool linna või tiheasustusega ala

piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada

tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see

oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta

teise ostueesõigust omava isiku õigusi. MRS § 6 lõikest 31 ei saa järeldada, et lagunenud

ehitise kordategemisel pole ühelgi juhul võimalik selle omanikul erastada rohkem maad kui

ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Nimelt pole mistahes loogilist põhjust, miks

peaks ostueesõigusega maa erastamise ulatus sõltuma sellest, kas ehitis, mille omanikuna

isikul maa erastamise õigus on, on kogu aeg vastanud ehitise mõistele MRS § 6 lg 31

tähenduses või on tegemist lagunenud ehitisega, mille omanik on kohaliku omavalitsuse

antud tähtaja jooksul korda teinud ning mispeale see samuti vastab MRS-is sätestatud ehitise

mõistele.

12. Leian, et tulenevalt koosmõjust MRS §-ga 221 ja § 9 lõikega 1 tuleb MRS § 6 lg 31 viimast

lauset tõlgendada selliselt, et kohalik omavalitsus peab ehitise kordategemiseks tähtaja

andmisel kindlaks määrama erastatava maa suuruse ja piirid. Seejuures ei pruugi vajalik olla

ehitise teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramine, kui kordatehtud ehitise omanikul

oleks MRS-ist seadusest tulenevalt õigus erastada maad rohkem kui üksnes ehitise

teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Seetõttu tuleb kohalikul omavalitsusel MRS § 6 lg 31

viimase lause kohaldamisel määrata kindlaks erastatava maa suurus ja piirid VVm 267/1996

punkti 13 alapunktis 2 sätestatu kohaselt, lähtudes viidatud korra punktides punktidest 131 ja

132. VVm 144/1998 sätestatu kohaselt tuleb erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määrata

üksnes juhul, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa.

Eelpool leidsin, et MRS § 6 lg 31 eesmärk ei ole reguleerida maa ostueesõigusega erastamise

ulatust. Kuivõrd vaidlusalune ehitis asub väljaspool linna ja tiheasustusega ala piire, siis ei ole

põhjust, miks peaks võimaldama selle juurde (pärast kordategemist) erastada maad üksnes

ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses.

12. Antud juhul on K.P. juba 1996. aastal esitatud avalduses taotlenud väljaspool linna ja

tiheasustusega ala piire paiknenud elamu juurde 5 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamist.

Avalduses taotletud erastatava maa ulatus jääb MRS § 221 lõikes 2 sätestatud piiridesse.

Olukorras, kus elamu ümber on piisavalt vaba maad, mis saaks olla ehitise omanikule

ostueesõigusega erastamise objektiks, ei saa kohalik omavalitsus ilma seda adekvaatselt

põhjendamata määrata erastatavaks maaks vähem maad, kui ehitise omanik soovinud on.

Käesoleval juhul ei ole vallavalitsus esitanud mistahes põhjendusi, miks peetakse võimalikuks

üksnes 4600 m2 suuruse maa erastamist. Asjakohatu on siinjuures viidata Pärnu Maavalitsuse

kirjale, kuivõrd nimetatud kirjas käsitletakse üksnes keldri juurde maa erastamise

võimalikkust. Käesoleval juhul on vallavalitsus andnud K.P.’ule MRS § 6 lg 31 alusel tähtaja

elamu kordategemiseks, tuleb kindlaks määrata maa, mida oleks K.P.’ul võimalik erastada

pärast elamu kordategemist. Elamu taastamise korral erastatava maa suurus ei saa iseenesest

kuidagi sõltuda sellest, kui palju maad oleks kaebajal õigus erastada keldri juure, ilma et ta

elamut üldse korda teeks.

13. Erastatava maa suuruse kindlaksmääramine toimub VVm 2647/1996 p 131 kohaselt

kohaliku omavalistuse ametniku poolt erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku

tegemisega. Selline ettepanek on K.P.’ule käesoleval juhul tehtud L. Ä. poolt 13. juunil 2013

koostatud plaanil. Seda plaani saab käsitada erastatava maa piiride kulgemise ettepanekuna.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-78-06 leidnud, et erastatava maa piiride kulgemise

ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Samas on

ettepanek aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindaks

hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. HMS § 52

lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid. VVm 267/1996

punktis 131 sätestatakse sellisele eelhaldusakti eriline põhjendamiskord. Nimelt tuleneb

eelviidatud normist, et esmalt ei pea ametnik erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut

põhjendama, küll aga tuleb põhjendada maa erastamise taotleja poolt esitatud vastuväidete

arvestamata jätmist.

14. Käesoleval juhul on K.P. esitanud Audru Vallavalitsusele 12. juulil 2013 oma vastuväited.

Asja materjalidest ei nähtu, et Audru Vallavalitsus oleks põhjendanud, miks ei ole võimalik

kaebajale elamu kordategemisel erastada kaebaja poolt soovitud umbes 5 ha suurust maad.

Seetõttu tuleb erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramise otsust pidada

õigusvastaseks. See annab aluse ettepanek tühistada ning kohustada vallavalitsust uue

ettepaneku tegemiseks (uue eelhaldusakti andmiseks). Olukorras, kus korda tehtav elamu

paikneb väljaspool linna ja tiheasustusega ala piire, kus ehitise omanik on taotlenud 5 ha

suuruse maa erastamist ehitiste juurde ning kus reaalselt on ostueesõigusega erastamist

võimalik 5 ha suurune maa olemas, tuleb vallavalitsusel esitada selged ja adekvaatsed

põhjendused, miks ei ole võimalik määrata erastatavaks maaks ehituse omaniku poolt

soovitud 5 ha suurust maatükki. Eelnev ei tähenda, et kaebaja peaks elamu kordategemisel

tingimata saama soovitud 5 ha maad erastada, küll aga seda, et käesoleval ajal ei ole võimalik

kontrollida, millistest asjaoludest ja kaalutlustelt lähtudes ei peeta seda võimalikuks (nt.

ümbritsevad vaba maad ei ole nii palju, sama vaba maad soovivad ostueesõigusega erastada

mitu isikut, kellel on selleks võrdne õigus vms). Erastatava maa suuruse ja piiride

kindlaksmääramisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus, mille teostamine peab olema

aga kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ja piiridega. Kohaliku omavalitsuse otsustus

erastatava maa suuruse kindlaksmääramise kohta ei saa olla meelevaldne. Antud juhul ei

selgu, kuidas ja mille põhjal on vallavalitsus leidnud, et kaebajale on võimalik erastada üksnes

4600 m2 maad. Need selgitused peaksid sisalduma VVm 267/1996 punkti 131 esimese lõigu

viimases lauses nimetatud dokumendis (Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib

ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik

arvestada.). Nagu juba eelpool märgitud, siis vastustaja 16. oktoobri 2013 kirjas nr 17-

3.3/2344-1 esitatud põhjendus ei ole elamu taastamise korral erastamisele kuuluva maa

suuruse küsimuse osas asjakohane.

15. Tekkinud olukorras on üldse kummaline, miks on vallavalitsus 16. oktoobri 2013 kirjas

hakanud rääkima keldri juurde maa erastamisest. Kaebajale 19. juuni 2013 kirjaga edastatud

eelnõus (mida saab ilmselt käsitada plaanil tehtud piiride kulgemise ettepaneku seletuskirja või

põhjendustena) räägitakse 4600 m2 suurusest maast, mida oleks kaebajal võimalik erastada

elamu kordategemise korral. Seega paistab, et vallavalitsusel pole selget arusaama, milliste

hoonete omanikuna peaks kaebajal üldse olema maa ostueesõigusega erastamise õigus. Antud

olukorras ei saaks mõistlikuks pidada ka keldri juurde eraldi maa ostueesõigusega erastamist.

Arusaadavalt kuulub kelder samasse hoonetekompleksi tulekahjus hävinud elamuga.

Olukorras, kus kaebajale on antud tähtaeg elamu kordategemiseks, misjärel on kaebajal

võimalik erastada elamu juurde maa, mis hõlmab tõenäoliselt ka teiste elamuga samasse

hoonetekompleksi kuuluvate ehitiste aluse maa, ei ole otstarbekas keldrile kui olemasolevale

ja käesoleval ajal ehitise mõistele vastavale ehitisele eraldi teenindusmaad määrata. Keldri

teenindamiseks vajaliku maa kindlaks määramine võiks kõne alla tulla siis, kui kaebaja elamut

kohaliku omavalistuse antud tähtpäevaks ei korrasta ning kui selgub, et tal elamu omanikuna

maa ostueesõiguse erastamist ei teki.

16. Kuivõrd erastatava maa suuruse ja piiride määramine on kaalutlusotsus, ei ole kohtu

pädevuses teha seda otsust kohaliku omavalistuse eest. Seetõttu ei saa käesoleva

kohtuotsusega panna vallale kohustust määrata kindlaks erastatav maa konkreetses suuruses.

Küll aga saab kohaliku omavalitsuse panna kohustuse erastatava maa suurus ja piirid uuesti

kindlaks määrata. Et vastustaja ei venitaks kohustuse täitmisega põhjendamatult kaua, tuleb

selleks anda ka tähtaeg, ühekuune tähtaeg on selleks piisav.

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb Audru Vallavalitsusel uuesti kindlaks määrata kaebaja omandis

oleva hävinud elamu juurde erastatava maa suurus ja piirid ehk maa, mida kaebajal on

võimalik erastada pärast elamu kordategemist. Uus piiriettepanek tuleb teha kuu aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui seda takistavad objektiivsed ning

vallavalitsusest sõltumatud asjaolud.

18. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on ostus tehtud vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik