2-13-46824/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse osas

Tsiviilasja number

2-13-46824

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.märts 2014 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) hagi

E.R.’u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

59 979,84 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nordea Bank Finland Plc (Soome registrikood

1680235-8), esindaja Nordea Bank Finland Plc Eesti

filiaal (registrikood 10221469)

Hageja lepinguline esindajad: Tuuli Tõnsau (e-post

tuuli.tonsau@nordea.com) ja Taago pähkel

Kostja: E.R. (isikukood x, elukoht x, e-post: x)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

(e-post: vahur@ryytlilaw.ee)

Kohtuistung

18.02.2014

Istungil osalesid

T. Tõnsau, T. Pähkel, E. R. ja adv Krinal

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.R.u taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkata tsiviilasjas 2-

13-46824 menetlust.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Nordea Bank Finland Plc esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu kohtule

hagiavalduse E.R.u vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 21.06.2007 laenulepingu nr x, mille alusel

hageja maksis kostjale välja eluasemelaenu 1 237 000 krooni (70 058,71 €) korteriomandi

ostmiseks aadressil x. Laen maksti kostjale välja osade kaupa: 04.07.2007 summas 500 000

krooni, 05.09.2007 maksti välja 560 000 krooni ja 27.11.2007 summas 177 000 krooni.

Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati

03.07.2007 hageja kasuks hüpoteek summas 1 765 000 krooni (112 804,06 €) x asuvale

korteriomandile laenulepingust tulenevate kohustuste ja poolte vahel võimalikest muudest

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks. Hüpoteegi seadmise

lepinguga kostja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele.

Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt ning hageja ütles alates 14.10.2008 laenulepingu

ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka pärast laenulepingu ülesütlemist,

esitas hageja 02.12.208 kohtutäiturile täitmisavalduse hüpoteegi realiseerimiseks. Laenu

tagatiseks olnud korter võõrandati 01.10.2010 toimunud kordusenampakkumisel hinnaga

860 000 krooni (54 964,02 €), millest kohtutäitur kandis hagejale 770 462,56 krooni (49 241,53

€). Saadud summast hageja vähendas laenulepingu põhiosa võlgnevust 707 558,16 krooni

(45 221,21 €) võrra ja tasus kostja Gold krediitkaardi lepingust nr x tuleneva võlgnevuse

62 904,40 krooni (4020,32 €). Seisuga 08.10.2013 oli laenulepingust tulenevaks hageja nõudeks

kostja vastu põhisumma võlgnevus 33 727,25 €, intresside võlg 3597,09 € ja viivisevõlg

22 655,50 €.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

25.11.2013 kirjalikus vastuses ja 13.02.2014 täiendavas vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja

märgib, et pank jättis enne laenu andmist tegemata finantsanalüüsi kostja maksevõime kohta,

pank kandis kostjale 50 000 krooni kokkulepitud laenusummast vähem, mille tagajärjel tekkis

kostjal lisavõlg korteri müüja ees; samas intressi nõuab pank kogu laenusummalt. Samuti pank ei

kandnud kolmandat osamakset otse müüjale, vaid kandis selle kostja enda kontole; lisaks pank

viivitas kolmanda osamakse väljamaksmisega, kuid enne kolmanda osamakse tasumist müüja ei

olnud nõus korteri valdust kostjale üle andma ning kostja oli sunnitud perega elama

majutusasutuses ja kandma sellega seoses kulusid.

Kostja leiab, et nõue on aegunud. Tagatis müüdi 01.10.2010, kuid hagi esitati alles 08.10.2013,

vahepealsel ajal ei ole kostja saanud pangalt ühtegi teadet. Kostja leiab, et pärast enampakkumise

toimumist muutus nõue sissenõutavaks ning nõue aegus 01.10.2013. Kostja taotleb kohaldada

aegumist ja lõpetada menetlus.

18.02.2014 korraldaval kohtuistungil kostja palus aegumise kohaldamise taotlus lahendada

vaheotsusega.

HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS

18.02.2014 istungil hageja vaidles nõude aegumisele vastu ja oli nõus, et aegumise küsimus

lahendatakse vaheotsusega. Hageja esitas oma seisukoha aegumise küsimuses 25.02.2014 ka

kirjalikult. Hageja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks täitemenetluse lõpetamisest, sest alles

täitemenetluse lõppedes selgub lõplik nõude suurus ehk hagihind. Kinnistu müük

enampakkumisel

ei

taga

veel

hagejale

raha

laekumist.

Kinnistu

võõrandati

kordusenampakkumisel 01.10.2010, 03.11.2010 kandis kohtutäitur hagejale üle müügist saadud

raha ning 25.11.2010 kohtutäitur tegi täitemenetluse lõpetamise otsuse. Hageja esitas hagi

08.10.2013, s.o enne 3 aasta möödumist täitemenetluse lõpetamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse

aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise osas samane lõppotsusega.

Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui

kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

2. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja kuulanud menetlusosalised

eelistungil ära, leiab, et nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1

sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses

sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda

oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS

§ 143). Kostja on aegumise kohaldamist taotlenud.

3. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus

nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt

tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; tähtaeg lõpetab

tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja puhul saabud tähtpäev viimase aasta vastaval

kuul ja päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 136 lg 2 ja § 137 lg 1).

4. Pooled vaidlevad nõude sissenõutavaks muutumise aja üle: kostja leiab, et nõue muutus

sissenõutavaks enampakkumise toimumise päevast, hageja on seisukohal, et nõue muutus

sissenõutavaks täitemenetluse lõpetamisega.

Kohus leiab, et mõlema poole seisukohad nõude sissenõutavaks muutumise aja osas on ekslikud.

Nõude sissenõutavaks muutumine ei ole seotud täitemenetluse alustamise või täitetoimingute

tegemisega. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise

nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud

tähtaja möödumisel.

Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ütles pooltevahelise laenulepingu erakorraliselt

üles alates 14.10.2008. VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. VÕS §

195 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles

öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest,

kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS §

195 lg 5 ja § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingu ülesütlemise korral nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hagiavaldusele lisatud 15.10.2008 teates laenulepingu

ülesütlemise kohta hageja teatas kostjale laenulepingu ülesütlemisest alates 14.10.2008, teatas

võlgnevuse suuruse lepingu ülesütlemise seisuga ja määras kostjale võla tasumise tähtpäevaks

31.10.2008. Seega muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks 01.11.2008.

Eeltoodust tulenevalt hakkas hageja nõude aegumise tähtaeg kulgema 01.11.2008 kell 00:00 ning

TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise 3 aastane tähtaeg lõppes

31.10.2011 kell 24:00 juhul, kui ei esinenud aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist

peatanud asjaolusid.

5. Aegumistähtaja katkemist ja peatumist reguleerivad TsÜS § 158 – 169. TsÜS § 159 lg 1

sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Pooled

sõlmisid laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks notariaalselt tõestatud

hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 kohaselt on selline kokkulepe täitedokumendiks.

Hüpoteegi realiseerimiseks hageja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 02.12.2008. Seega hageja

nõude aegumine katkes 02.12.2008 ja algas uuesti 03.12.2008 kell 00:00. Kolmeaastane

aegumistähtaeg lõppenuks 02.12.2011 kell 24:00.

6. Tagatiseks olnud korteriomand x võõrandati täitemenetluse käigus kordusenampakkumisel

01.10.2010. Kohtutäitur kandis müügist saadud raha hagejale üle 03.11.2010 (maksekorraldus lk

14) ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 25.11.2010 otsusega (lk 110). Kõik need toimingud

on tehtud enne nõude aegumise täitedokumendi esitamisega katkemisest ja uuesti algamisest

kolme aasta möödumist. Kohus leiab, et enampakkumisel saadud müügihinna laekumine hageja

pangakontole on käsitatav nõude täitmisena kostja poolt: kostjal oli võlgnevus hageja ees,

täitemenetlus viidi läbi selle kohustuse täitmiseks kostja poolt hagejale antud tagatise müümiseks

ning saadud rahaga hageja kustutas kostja laenulepingust tulenevat võlgnevust. TsÜS § 158 lg 1

sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude

tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside

maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega täitemenetluses enampakkumisel saadud

raha laekumisega hageja kontole nõude aegumine 03.11.2010 veel kord katkes. Nõude

aegumistähtaeg algas uuesti 04.11.2010 kell 00:00 ning lepingust tuleneva nõude 3-aastane

aegumistähtaeg oleks lõppenud 03.11.2013 kell 24:00. Hagi esitati 08.10.2013, seega enne nõude

aegumistähtaja lõppemist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi

esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

7. Eeltoodu alusel kohus leiab, et laenulepingust nr x tulenev hageja nõue kostja vastu ei ole

aegunud. Kohus vaheotsusega jätab aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata ja jätkab

menetlust.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik