1-13-2095/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-2095

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. märts 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-2095 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru elektroonilise valve Vangla materjalid .I D kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja D XXX .I, isikukood , Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, haridus, elukoht xxxx põhi Karistuse kandmise algus 30.01.2012 ja

lõpp 30.01.2016

v.-adv. Mati Senkel

RESOLUTSIOON

Jätta .I D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (asukoht Liivalaia 41- eurot, s.h on 11, 10145 Tallinn) kasuks 72 (seitsekümmend kaks käi adv. Mati Senkeli poolt määratud kor bemaks 20%, s.o 12 eurot) eurot v.- ras süüdimõistetu .I kaitsjana osutatud õigusabi eest. D

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista .I lt menetluskuluna kaitsjatasu 72 D - (seitsekümmend kaks osutatud õigusabi ) eurot riigituludesse v.-adv. Mati Senkeli poolt eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.01.2014 Viru Maakohtule materjali d kinnipeetava .I D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.I käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 08.03.2013 kannab kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS §

– 25 lg 2 järgi ning talle

199 lg 2 p 4,5,7 mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati .I D karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 10.02.2011, s.o kokku 2 (kaks) – päeva ja lõplikult kuulub .I kandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) D päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistus 4 (neli) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti .I le 4 (neli) aastat vangistust. .I D - D karistuse algus on 30.01.2012.

D.I on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda (esimest korda siis, kui oli alaealine). Kuriteo soodusteguriks on olnud alkoholi ja uimastite tarvitamine ning majanduslikud raskused. stusi on isikul 4. Kehtivaid väärteokari Kinnipeetav on läbinud ajavahemikul 23.10.2012-16.11.2012 sotsiaalsete oskuste treeningu. Ta on töötanud ajavahemikul 08.03.2013 24.09.2013 tootmistööl ja ajavahemikul 24.09.2013 - - 06.01.2014 köögis abitöölisena (toidujagajana). Kinnipeetav osales ajavahemikul 14.08.2013- 14.12.2013 riigikeele A2 taseme õppes. 24.09.2013 20.12.2013 osales isik sõlt - uvusele suunatud tugigrupis.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust.

Kinni

peetaval .I puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. D

Võimalikul vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxxx, kus elavad isa ja viimase elukaaslane. Korter on 3-toaline ja kõigi mugavustega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt vastab elamispind elektroon e valve tingimustele. Isa G B tema elukaaslane L K on ilis ja andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. .I te D omandas põhihariduse Kohtla Järve Ühisgümnaasiumis, alustades seejärel õpinguid Ida - -Viru Kutsehariduskeskuses, kus alguses õppis keevitajaks, seejärel ehitust ja siis elektrikuks, jättes kooli erinevatel põhjustel pooleli. Tulevikus on kinnipeetaval soov raamatupidajaks õppida. Isiku riigikeele oskus on paranenud. 2011.a suvel töötas kinnipeetav ehitusega tegelevas firmas xxxx 3 kuud. Vahetult enne vangistust osales ta õpingutel, kus maksti toetust 140 eurot. Kuriteod on isik sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil, sest väidetavalt olid tal võlad. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mille juhataja V S on teadlik isiku kriminaalsest minevikust. Isik soovib pigem olla endale ise tööandjaks, kui töötada kellegi teise alluvuses. Vabanemisel on nõus kinnipeetavat majanduslikult toetama tema isa. Isik omab tasumata nõudeid, mida on vabaduses olles motiveeritud tasuma. Vangistuses läheb kohustuslikult igakuiselt isiku sissetulekutest 50% hagide maksmiseks.

Kinnipeetava B ja vend I B on kriminaalkorras karistatud. Isiku D.I isa G lähedasteks on lisaks veel isa elukaaslane L. K ja vend A. B. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad. Isa on käinud lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetav omab kriminaalset tutvusringkonda sõprade näol, kellega on koos pannud toime kuritegusid. Väidetavalt omab isik ka õiguskuulekat tutvusringkonda. Grupis sooritatud kuritegudest võib järeldada isiku mõjutatavust. Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi, pannud alkoholijoobes olles toime kuritegusid.

Samuti on ta alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt. Alkoholi sõltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetav on käinud sõltlastele suunatud tugigrupis ning eelmise vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav paikneb alates 31.12.2012 vabatahtlikult noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Narkootikumide tarvitamist alustas .I 16 aastaselt. Ta on tarvitanud amfet D amiini, heroiini, metadooni, ecstasyt ja kanepit. Põhiliselt tarvitas ta amfetamiini. Isik on narkootikume süstinud, kuid põhiliselt manustas ta neid suukaudselt.

Enne vangistust väidetavalt isik narkootikume ei tarvitanud. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus F19.21 ja F 15.21. Isik on lubanud tulevikus alkoholi tarvitamisest loobuda ja saanud aru narkootikumide tarvitamise negatiivsest mõjust. Kinnipeetav on nüüd väidetavalt täiskasvanumaks saanud ja mõtleb rohkem tegevuste tagajärgedele. Vangistuses on isik näidanud ennast igati positiivselt, kontrollides ja analüüsides oma emotsioone. Isik on kriminaalhoolduse all olles pannud toime kuriteo. Vangistuses on isik püsinud edukalt noortele suunatud sotsiaalprogrammis (käinud kodukülastusel 3 korda).

Kinnipeetava väitel on ta teinud käesolevast vangistusest järeldused, soovides edaspidi elada õiguskuulekalt. Arvestades kinnipeetava käesolevat karistust ja ohtlikkust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus Viru Vangla andmetel järgmise 2 aasta jooksul 74% (kõrge risk), uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49% (keskmine risk). Viru Vangla ei toeta .I tingimisi ennetähtaegset vabastamist D elektroonilise järelevalve alla, kuna riskihindamise maatriksi tulemusena on kõrge risk uute mittevägivaldsete kuritegude toimepanemiseks.

Juhul, kui kohus otsustab vabastada .I D tingimisi ennetähtaegselt, elektroonilise valve ko haldamisega, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 sätestatud lg 2 p 2,4,7,8,9 lisakohustused, elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 6 (kuus) kuud.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses

märgib, et korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma isa G B korterisse aadressil xxxx, mis on korralikult sisustatud korter ja millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. töötab, kui on töötu. G G B d L K B on nõus toetama .I vanglast vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. D Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole .I eriala ega töökogemusi. D

Kinnipeetavat, kes on 21 aastane, on karistusregistri andmetel juba 6 korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks korda esimese astme kuritegude eest. Korduvalt on isik sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on uue kuriteo sooritanud katseajal. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2

9 sätestatud ,4,7,8, kohustused, tehes ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud.

D.I ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et ta suudab loobuda alkoholi ja uimastite tarvitamisest.

Kinnipeetava sõnul pani ta viimase kuriteo toime põhjusel, et tal oli isiklikuks otstarbeks võetud võlg. Tööd tal ei ol kuidagi sellest olukorrast välja tulema. Uute nud ja ta pidi kuritegude toimepanemise risk on nii kõrge tema mineviku pärast, kuna ta tarvitas narkootikume. Kinnipeetava väitel on ta vanglas palju muutunud, on saanud täiskasvanuks.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta

ei soovi võtta osa .I tingimisi enne tähtaega D vangistusest vabas

Viru Vangla poolt tamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub 09.01.2014 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. .I varasem elukäik ning toimepandud kuritegu D de korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 74% (kõrge risk). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. .I puhul käesoleval D ajal, mil karistusaja lõpuni on jäänud üle 1 aasta 11 kuu, ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rasked varavastased (sh vägivalla komponendiga) kuriteod toime pannud isikut selleks esimese formaalse võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. .I D Prokuratuur ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja

palus .I D vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava iseloomustus on positiivne. Ta on läbinud kõikvõimalikud sotsiaalsete oskuste treeningud, on töötanud vanglas, ta on võimeline töötama ka töökohal, mis talle garanteeritakse vabanemisel. Võrreldes eelmises vangistuses viibitud ajaga on märkimisväärne see, et praegu on tema enesevalitsemine tunduvalt parem. Isikul on toetav keskkond perekonna näol. Iseloomustuses märgitakse, et isik kontrollib ja analüüsib oma emotsioone. Kahtlemata on uute kuritegude t varasemad oimepanemise risk kõrge, sest tema karistused on seotud narkootikumidega. Kinnipeetav on selgitanud, et ta saab edaspidi elus hakkama ilma narkootikume tarvitamata. Kodukülastuse kestel on ta käitunud õiguskuulekalt ja on tähtaegadest kinni pidanud. Ebatavaline on see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Teadaolevalt on vanglas kerge distsiplinaarkaristusi saada.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri , kaitsja, tutvunud arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et s ei kuulu elektroonilise üüdimõistetu .I D

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt ka reaalsete vanglakaristustega. Kinnipeetavat on valdavalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas esimese raskusastme varavastase kuriteo e eest.

– röövimis .I kannab käesoleval ajal lisaks D Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistus (kokku 5 ele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. ajal Kuritegude dünaamika on kohtu hinnangul läinud raskemaks, sest käesoleval kannab kinnipeetav karistust muuhu Kuritegude lgas KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,10 järgi. toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning majanduslikud raskused. Eel karistused, aga ka karistuse kandmisest toodu näitab seda, et varasemad tingimuslik vabastamine, kusjuures ta kriminaalhooldusel olles pani toime uued kuriteod, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju vaid ta on jätkanud kuritegude avaldanud, toimepanemist . ja need on läinud järjest raskemaks .I D on alkoholi kuritarvitanud, tal on diagnoositud narkosõltuvus, mis kahtlemata on uue kuriteo toimepanemise riskifaktori ks. Arvestades poolt toimepandud kurit te D.I egusid, eelkõige KarS §

200 lg 2 p 4,7,8,10 vastaks kohtu hinnangul järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne

, samuti tähtaega ühiskonna õiglustundele ka Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht,

ristuse mõistmise eesmärkidele. et sõltuvusaineid tarvitades ja sellest tulenevalt majanduslikesse raskustesse taaskord sattudes, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud sõpradega võib kinnipeetav toime panna uusi , kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Viru Vangla ei toeta .I tingimisi D

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, sest tõenäosus, et ta paneb järgneva

2 aasta jooksul toime

uue mittevägivaldse kuriteo on 74%, mis on kõrge risk. .I le D - on küll garanteeritud töökoht, kuid tal ei ole eriala, mis raskendab tööturul olemast konkurentsivõimeline. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et .I D käesoleval ajal suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohus tunnustab .I ta on käesolevat vangistust kandes oma D selle eest, et käitumist parandanud ning et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 0

7.04.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. J Viru Maakohtu 7. 2014

ätta märtsi määrus muutmata

2. M tta rahuldamata. ääruskaebus jä

Kohtumäärus jõustus 22. aprillil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne nooremreferent