2-13-35182/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 6.03.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-35182 Hagi ese

Hagi hind

Elatise nõue

1440 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R V xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx

Hageja seaduslik esindaja: R K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kostja: D V xxxxxxxxxxx reg.elukoht: xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xx.x-x, tegelik viibimiskoht väidetavalt xxxxxxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista D V (xxxxxxxxxxx) igakuine elatis R V (sünd.xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale (hagi esitamise ajal 160 eurot, alates 1.01.2014 177.50 eurot) elatishagi esitamisest 27.10.2013 kuni R V täisealiseks saamiseni.

Välja mõista D V elatise võlgnevus perioodi 27.07.2013 kuni 27.10.2013 eest summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Elatis ja selle võlgnevus tuleb tasuda vanemale, kellega koos alaealine R V elab, so R K tema poolt näidatud arveldusarvele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt on R K ja D V kooselust xxxxxxxxxx sündinud poeg R V. xxxxxxxxxx alates on hageja kasvatanud xxxxx üksina, kuna kostja ei ole lapsele elatist andnud.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites teatas kostja, et ei saa last toetada, kuna on töötu. Samas on ta oma igakuiste vältimatute püsikulude suuruseks märkinud kuni 800 eurot. Seega peaks tal olema vahendeid ka lapsele ülalpidamise andmiseks.

R K R V seadusliku esindajana taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist PKS § 101 lg.1 sätestatud määras, so poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, alates elatishagi esitamisest 27.10.2013. Samuti elatise võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 27.07.2013 kuni 27.10.2013 eest summas 480 eurot.

Kostja seisukoht Kostja on kohtule 12.02.2014 e-post teel teatanud, et ta on nõudest teadlik, kuid ei ole sellega nõus, sest tal puudub sissetulek.

Kohtu seisukoht Kuna poolte seisukohad on kohtule arusaadavad ja kostja elab käesoleval ajal välismaal, peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses.

PKS § 97 p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama. PKS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis hagi esitamise ajal oli 160 eurot ja alates 1.01.2014 on

177.50 eurot. Seega on alaealise R V nõue oma isalt eelnimetatud ulatuses elatise saamiseks põhjendatud ja seaduslik.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hagi kohaselt ei ole kostja oma alaealisele lapsele ülalpidamist andnud xxxxxxxxxx alates, millist asjaolu kostja ei vaidlusta. Seega on õiguslikult põhjendatud ka tagasiulatuv elatise nõue perioodi 27.07.2013 kuni 27.10.2014 eest.

Kostja põhjendab elatise mittetasumist sissetuleku puudumisega, millist väidet ta tõendanud ei ole.

PKS § 102 lg.1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei vabane vanem lg.1 alusel oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on lg.1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg.1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole töövõimetu, samuti ei ole ta väitnud, et tal oleks teisi alaealisi ülalpeetavaid peale R V, kelle huvid saakis elatise väljamõistmise korral kahjustada. Seega puuduvad mõjuvad põhjused vähendada väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg.1 sätestatud määra.

Asjaolu, et kostjal puudub käesoleval ajal alaline töökoht ja seetõttu väidetavalt ka sissetulek, ei anna alust tema vabastamiseks oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest.

PKS § 102 lg.2 järgi peab vanem enda käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülelpidamiseks ühetaoliselt. Kui kostjal on püsikulusid 800 euro ulatuses (nagu ta maksekäsu kiirmenetluse vastuväites on märkinud), peab ta omama ka vahendeid enda ülalpidamiseks, mida ta seaduse kohaselt on kohustatud jagama oma alaealise lapsega.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik