2-13-38440/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-13-38440 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

07. märts 2014.a, Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi

L. S. hagi R. A. vastu igakuise elatise nõudes

Tsiviilasja hind 1597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (alaealine laps) L. S., ik *; elukoht *; Hageja seaduslik esindaja, lapse isa M. S., isikukood *, elukoht *, *; Hageja lepinguline esindaja Ants Kuningas, A. Kuningas ja partnerid OÜ Karikakra põik 4, Kuressaare; e-post: info@partnerid.ee, tel:*; Kostja (lapse ema) R. A., elukoht *, e-post: *, tel *; Kohtuistung Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt R. A.’lt hageja L. S. kasuks välja elatis 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates hagi esitamisest 21.08.2013.a. (välja arvatud 2013.a. september ja oktoober) kuni L. S. täisealiseks saamiseni * ja täisealiseks saanuna kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2.1. Välja mõista kostjalt R. A.’lt hageja L. S. kasuks 2013.a. septembrikuu eest elatis 147,42 eurot.

2.2. Välja mõista kostjalt R. A.’lt hageja L. S. kasuks 2013.a. oktoobrikuu eest elatis 138,21 eurot.

3. Rahuldada osaliselt hageja taotlus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 20.11.2012.a. kuni 20.08.2013.a. järgmiselt:

3.1. välja mõista R. A.’lt tagasiulatuvalt elatis hagejale L. S. kokku summas 1243,18 eurot.

4. Elatis tasuda hageja seadusliku esindaja M. S. arveldusarvele nr * *.

5. Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

2-13-38440

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 21.08.2013.a. esitas L. S. Pärnu Maakohtule hagi R. A. vastu elatise väljamõistmiseks 160 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni L. S. täisealiseks saamiseni ja ka täisealiseks saanuna, kui hageja jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti tagasiulatuvalt mõista kostjalt välja elatis alates 01.11.2012 kuni hagi esitamiseni 1570 eurot. Esitatud hagi kohaselt:

1.1. Hageja isa ja kostja kooselust sündis * tütar L. S., kelle elukohaks on alates sünnist lapse isa elukoht *. Hageja, hageja isa ja kostja elasid kuni 01.11.2012 koos ühise perekonnana.

1.2. Hageja vanemate lähisuhted katkesid alates novembrist 2012 ja kostja lahkus perekonna juurest ning asus elama uue elukaaslase juurde * *. L. S. jäi elama oma koju koos isaga. Alates novembrist 2012 ei ole kostja lapse kasvatamises sisuliselt osalenud ja ei ole lapsele ülalpidamist andnud. Kogu ülalpidamise lapsele on andnud tema isa, kes on hagejaga kogu elu koos elanud ja elab siiani.

1.3. Kostja ei ole vabatahtlikult nõus oma lapsele seadusega nõutavas määras ülalpidamist andma. Kostja on tasunud lapse eest üksnes mõned lasteaia maksed ja on toitnud last nendel üksikutel kordadel, kui laps on emaga suhtlemise võimaldamiseks * viidud.

2.1. Hageja on 08.11.2013.a. esitanud täiendavad seisukohad, mille järgi kuuluksid üksnes lasteaiamaksed perioodil november 2012 kuni juuni 2013 summas 170,45 eurot võimaliku elatise maksmise koosseisu /tl 65-68/. Arvestades aga seda, et hageja ülalpidamiseks riigi poolt ette nähtud lapsetoetus laekub igakuuliselt kostja pangakontole, ei saa ka kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvaid summasid elatise maksmisena käsitleda, sest perioodil november 2012 kuni august 2013 on kostja kontole laekunud lastetoetus summas 191,80 eurot (19,28 € kalendrikuus). Lapsetoetus ei kuulu eraldi elava lapsevanema poolt antava elatise hulka, sest see riiklik toetus on Riiklike peretoetuste seaduse kohaselt ette nähtud lapsele kuni 16 aastaseks saamiseni ja sama seaduse § 5 lg 2 kohaselt ka kuni 19. aastaseks.

2.2. Hageja toonitab, et kõik kostja ostude kohta esitatud tšekid kirjeldavad oste peale hagejale hagi kättetoimetamise kuupäeva ja kirjeldavad arusaadavate tšekkide alusel augustis, septembris ja oktoobris tehtud oste kokku summas 52,95 eurot. Hageja on aktsepteerinud kostja poolt esitatud tšekkide alusel hageja huvides tehtud kulutusi kokku summas 36,74 eurot. KOSTJA VASTUS

3.1. Kostja on 14.09.2013.a. esitanud hagile vastuväited, mille järgi kuni juulini 2013.a., kui kostja asus elama koos elukaaslasega N* *, viibis kostja vähemalt korra nädalas lapse kodus, viis sinna toitu ja valmistas seal toitu, koristas, pesi lapse pesu, hooldas last, kasvatas last - jalutas ja mängis lapsega nii lapse elukohas kui õues. Kostja on tasunud enamuses lapse lasteaiamaksudest, kandnud kulusid ostnud lapsele vajalikke riideesemeid jalanõusid ja muid asju. Laps kohtunud iganädalaselt kostjaga *, laps on viibinud kostja elamiskohas *, mil kostja on last ülal pidanud.

2-13-38440

3.2.Kostja on seisukohal, et hageja ema asus elama * alates 2012.a. novembrikuu teisest poolest. Hageja vanemate suhted, millised puudutavad lapse hooldamist ja kasvatamist, kestavad käesoleva ajani ega ole katkenud.

3.3. Kostja asus elama koos elukaaslasega alates juulist 2013.a. Kostja asus elama ja tööle * 2012.a. novembrikuu teisest poolest enda poolt üüritud korterisse. Hageja seaduslikel esindajatel oli kokkulepe, et poolte naissoost laps vajab ema eeskuju ja lähedust enam, kuid jääb elama lapse isa juurde ajutiselt, seni kuni kostja on suutnud korraldada oma elu viisil, et saab lapse võtta enda juurde alaliselt elama kõiki lapsele vajalikke võimalusi pakkudes.

3.4. Asjaolu, et kostja ei ela lapsega koos, mille kostja omaks võtab, ei tähenda ega tõenda, et kostja ei osale lapse kasvatamises ega pea last üleval. Kostja on kandnud kulusid lapse eesttasunud lasteaiamakseid. 3.5.Hageja nõuab elatise tasumist tagasiulatuvalt alates 01.11.2012.a. summas 1570.- eurot. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda kahju hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud nõudes esitatud kahjusumma 1570 eurot kahju tekkimist. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ja hageja ei ole TSMS § 230 lg 1 kohaselt kahju tekkimist tõendanud.

4. Kostja on 01.11.2013.a. esitanud kohtule seisukoha, mille järgi kostja hagejat ülal pidanud, st toonud hagejale maiustusi, riideid, mänguasju ja toitu. Samuti on maksnud lasteaiamaksud hageja eest, esitades selle kohta enda konto väljavõtte /tl 51/. MENETLUSE KÄIK

5.1. 23.08.2013.a. võttis Pärnus Maakohus hagi menetlusse /tl 24/.

5.2. 08.11.2013.a. toimunud eelistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja kostja vastuväidete juurde /tl 75-76/. Kostja võttis eelistungil hagi osaliselt õigeks, so edasiulatuva nõude osas. Hageja võttis õigeks asjaolu, et kostja lahkus 20.11.2012.a. hageja elukohast ning vähendas tagasiulatuvat nõuet summani 1419 eurot.

5.3. Hageja esitas 20.11.2013.a. täiendava seisukoha, mille järgi hageja nõustub kostja väitega, mille kohaselt kostja lahkus ühisest elukohast alates 20. novembrist 2012. a. /tl 85-86/. Seega nõuab hageja elatist 10-päeva eest novembris 2012 summas 48 eurot, detsember 2012 eest elatist

145 eurot ja alates jaanuarist 2013 kuni juulini 2013 nõuab hageja 7 kuu eest elatist kalendrikuus

160 eurot. Lisaks august 2013 elatis 20-päeva eest on 103 eurot. Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutav elatis on kokku 1416 eurot. Hageja toonitab, et riiklik lapsetoetus lapsele on toetus, mille arvel tehtud makseid (sh lasteaiatasu makseid) ei saa lugeda elatise maksmise koosseisu. Kostja on eelistungil omaks võtnud, et riiklik lapsetoetus laekub kostja kontole, väites ühtlasi, et on lapsetoetuse kasutanud lapse huvides. Seega ei tõenda kostja väljavõtted lasteaiatasu maksmise kohta elatise maksmist lapsele.

5.4. 15.01.2014.a. määras kohus asja menetlemise kirjalikus menetluses /tl 103/. Määratud tähtajaks pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas:

- M. S. ja R. A. kooselust on sündinud tütar L. S.;

- hagejate vanemate kooselu lõppes 20.11.2012.a., kui kostja lahkus pere juurest;

- kostja on november 2012.a. kuni september 2013.a. tasunud hageja lasteaiamaksud summas 170,45 eurot /tl 57/;

- hageja nõustub kostja poolt esitatud tšekkide alusel hageja huvides tehtud kulutusi kokku summas 36,74 eurot /tl 67/.

2-13-38440

7. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2013.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 160 eurot kuus ühe lapse kohta. Kostja on kohtuistungil võtnud hagi osaliselt õigeks, millega kostja nõustus tasuma 160 eurot elatist hageja kohta edasiulatuvalt /tl 75/. Kohus mõistab hagejale L. S. kasuks välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära kuus alates hagi esitamisest, so käesoleval aastal 177,50 eurot kuus (2013.a. oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära kuus 160 eurot). Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Hageja on võtnud õigeks ja on nõustunud elatise nõudest maha arvama järgmised hageja huvides tehtud kulutused kokku summas 36,74 eurot /tl 58-59/: Tominga jalavarjud ostutšekk 04.10.2013, summas 19,90 eurot, ostu kirjeldus Laste king; Apollo Holding OÜ ostutšekk 04.10.2013, summas 1,89 eurot, ostu kirjeldus Kaisu Suvi; Takko Fashion ostutšekk 11.09.2013 summas 8,98 eurot, ostukirjeldus: T-särgid ja Püksid Pikad; Haapsalu Peetri Pizza ostutšekk 26.09.2013 summas 3,60 eurot, ostu kirjeldus Margherita väike, kõrrejook; Apollo Holding OÜ ostutšekk 20.08.2013 summas 2,37 eurot, ostu kirjeldus Lõvikuningas, loe ja värvi. Kohus leiab, et ülejäänud kostja esitatud kuludokumente - Haapsalu Tarbijate Ühistu ostutšekki, Lindex ostutšekki 24.08.2013.a., Haapsalu Konsum ostutšekki 04.10.2013.a. ja Haapsalu Tarbijate Ühistu ostutšekki 25.09.2013.a. ei saa hageja kasuks tehtud kulutustena arvestada. Viimati nimetatud dokumentidest ei nähtu kulude vahetu seos hageja isikuga, samuti ei ole hagejaga koos elaval vanemal nende kulutuste võrra lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused vähenenud. Seega tuleb kulutusi arvestades vähendada elatise nõuet ja rahuldada elatise nõue järgmiselt: 2013.a. septembrikuu eest 147,42€ ja 2013.a. oktoobrikuu eest 138,21€.

8. Hageja esindaja väidab, et kostja ei ole andnud lastele ülalpidamist, seetõttu on seisuga 20.11.2013.a. hageja esitanud tagasiulatuva elatise nõude summas 1416 eurot. Hageja nõuab elatist 10-päeva eest novembris 2012 summas 48 eurot, detsember 2012 eest elatist 145 eurot ja alates jaanuarist 2013 kuni juulini 2013 nõuab hageja 7 kuu eest elatist kalendrikuus 160 eurot. Lisaks august 2013 elatis 20-päeva eest on 103 eurot. Hageja on taotlenud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamist miinimummääras. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud palgaalammäära on miinimum elatise nõude suurus 2012.a. 145 eurot ja alates 2013.a. on nõude suurus 160 eurot (palga alammäär 2012.a. 290€ ja 2013.a. 320€). Eelistungil on hageja esindaja võtnud õigeks, et kostja on tasunud november 2012.a. kuni september 2013.a. tasunud hageja lasteaiamaksud summas 170,45 eurot, kuid hageja esindaja ei olnud nõus nimetatud summade tagasiulatuvast elatisenõudest maha arvama. Lasteaiamaksude maksmist kinnitab kostja kontoväljavõte perioodi 01.09.2012.a. kuni 10.10.2013.a. kohta /tl 57/. Hageja esindaja leiab, et arvestades sellega, et hageja ülalpidamiseks riigi poolt ette nähtud lapsetoetus laekub igakuuliselt kostja pangakontole, ei saa ka kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvaid summasid elatise maksmisena käsitleda, sest perioodil november 2012 kuni august 2013 on kostja kontole laekunud lastetoetus summas 191,80 eurot (19,28 € kalendrikuus). Lapsetoetus ei ole eraldi elava lapsevanema poolt antava elatise hulgas, sest see on riiklik toetus. Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud piisavalt ülalpidamise kohustust. Tagasiulatuv elatise nõue alates hagi esitamisest tuleb rahuldada osaliselt ja lugeda kostja poolt ülalpidamise kohustus täidetuks kokku summas 1243,18 eurot (1416€-170,45€-2,37). Kohus leiab, et kostja poolt tasutud lasteaiatasud tuleb arvestada maha elatise tagasiulatuvast nõudest. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud kokku 170,45 eurot enda kontolt Taebla Vallavalitsusele esitatud arvete alusel. Asjaolu, et kostja on saanud enda kontole lapsetoetuse ei muuda lõppjäreldust, et maksed on toimunud kostja käsutuses olevate rahaliste vahendite arvelt ja seetõttu jätab kohus hageja tasaarvestamise taotluse rahuldamata. Käibes kasutatav raha on asendatav asi, seetõttu ei saa teha järeldust, et kostja maksete näol on tegemist riikliku toetuse edasikandmisega. Seejuures tuleb

2-13-38440

arvestada asjaoluga, et kostja esitatud palgatõendite kohaselt on kostja omanud sissetulekut, seetõttu sai kostja tasuda makseid ka teiste vahendite arvelt /tl 60-61/. Samuti tuleb tagasiulatuva nõude vähendamisel arvestada hageja esindaja poolt õigeks võetud kulutust summas 2,37 eurot, mis on tehtud 20.08.2013.a. Apollo Holding OÜ ostutšekki alusel (vt otsuse p. 7). Hagihind

13. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1597,50 eurot (177,50€x 9). Menetluskulud

14. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Et hagi on praktiliselt rahuldatud ulatuses, nagu see esitati (etteulatuvalt esitatud elatisehagi ja tagasiulatuvalt esitatud elatisehagi rahuldamisel on lähtutud miinimumelatise nõudest, nagu hageja on taotlenud, ning sellest on maha arvatud üksnes ebaoluline osa, mille saab lugeda kostja poolt täidetuks; seda arvesse võttes on hageja hagi rahuldamata jäetud osa marginaalne), aga samuti, et tegemist on alaealiste laste elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja

2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik