4-13-7098/21 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2013, Tartu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasja number

4-13-7098

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Väärteoasi

E.G süüdistuses KarS § 278 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. novembri 2013

otsus

Kaebuse esitaja

menetlusalune isik E.G

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. novembri 2013 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.10.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1325594 kohaselt 27.10.2013 kell 22.37 tegi E.G teadvalt vale väljakutse eritalitusele, helistades korduvalt oma elukohast XXX , häirekeskuse lühinumbrile 110 ja 112. Selliselt käitudes pani E.G toime KarS §-s 278 ettenähtud väärteo. 2.

süüdi KarS § 278 järgi ning

Viru Maakohtu 12.11.2013 otsusega mõisteti E.G

karistuseks mõisteti arest 10 päeva. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

2.1

muutis kohtus enda ütlusi väljakutse tegemise asjaolude

Kohus tuvastas, et E.G

kohta. Nimelt on menetlusaluse isik andnud kohtuvälise menetleja juures ütlusi, et tema korteris on käinud K.S. , kuna ta avastas toast kingalusika ja nägi, et toas põleb tuli. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et väljakutse tegemise põhjuseks oli oht tema elule, kuna naaber tuli oma korterist välja ja hakkas tema korteriust jalgadega taguma. Kohus märgib, et kuna E.G on oma ütlusi olulises osas muutnud, ei pea kohus neid usaldusväärseks ning leiab, et ütluste muutmine on kantud soovist õigustada teadvalt vale väljakutse tegemist, väites, et väljakutse tegemine oli seotud hädavõi ohuolukorraga. Kohus märkis, et menetlusalune isik on kohtuistungil väitnud, et politseile helistamise vahel võttis ta viina ja tegi boršisuppi, mistõttu ei pidanud kohus usaldusväärseks menetlusaluse isiku kartust enda elu ja tervise pärast ja väljakutse tegemise õigustatust. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks menetlusaluse isiku tegevust ja ütlusi selles suhtes, et isik, kes kardab teise isiku rünnet, teeb politseile helistamise vahel valmis supi ja võtab viina. E.G kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole mingeid suhteid K.S. iga. Ta väitis, et K.S. il „läheb katus ära“ kui ta viina võtma hakkab. E.G kinnitas, et ta ei teadnud, kas K.S. on tema korteris, kui tuld oma korteris põlemas nägi.

2.2 Kohus uuris asitõendi vaatlusprotokolli ja vaatluse esemeks olnud CD plaati. Failide avamisel on kuulda venekeelse meesterahva kõnet, kes ütleb oma nimeks E.G ja helistamiskohaks XXX . Ta nõuab politseid enda juurde. Häirekeskuse töötajad selgitavad, et patrull on hõivatud ning saabuvad esimesel võimalusel. E.G helistas 20 korda, tema kõnetoon on agressiivne ning ta karjub häirekeskuse töötaja peale. E.G on oma tegevusega realiseerinud KarS § 278 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, olles teinud teadvalt vale väljakutse, helistades häirekeskuse lühinumbritele 110 ja 112. E.G, helistades korduvalt häirekeskuse lühinumbrile 110 ja 112, on esitanud õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti. Kohus tuvastas, et E.G ei nimetatud ühtegi õiguserikkumise asjaolu, mis põhjusel ta häirekeskusesse helistab. Ta vaid nõudis politseid enda juurde ja karjus häirekeskuse töötajate peale. Analüüsides asjas kogutud tõendeid, leidis maakohus, et E.G on esitanud õigusrikkumise asjaolusid teadlikult ebaõigesti kui ei selgitanud väljakutse põhjust.

2.3 Menetlusalune isik tegutses maakohtu hinnangul otsese tahtlusega vale väljakutse tegemiseks. E.G, helistades korduvalt oma elukohas XXX häirekeskuse lühinumbrile

110 ja 112, teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. E.G ütlustest nähtub, et ta pidas oluliseks, et politsei tuleks tema elukohta, põhjendamata väljakutset. Kohtuistungil selgitas ta, et K.S. kippus tema elu kallale, mistõttu helistas ta korduvalt häirekeskuse lühinumbritele. Seega E.G teadis, et ta teeb vale väljakutse ja leidis selleks põhjuse alles kohtuistungil.

2.4

arestiga,

Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on otstarbekas karistada E.G kuna eelnevad väärtegude toimepanemiste eest määratud karistused pole teda mõjutanud. Kuna E.G pani toime avaliku võimu teostamise vastase süüteo, kuid on seda liiki väärteo toime pannud esmakordselt, siis tuleb teda karistada süüteo eest arestiga sanktsiooni alla keskmist määra. 3.

, kes ei nõustu maakohtu otsuse

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.G

seisukohtadega.

3.1 Määruskaebuse kohaselt ei olnud kohtus tõendeid – fotot uksest, samuti ei olnud kohtus kingalusikat ega klahvi, kus peal oli K.S. i sõrmejälg. E.G heidab ette, et politsei ei viinud naaber K.S. it ära, kuigi ta tegi sellise väljakutse põhjusel, et naaber tahab teda tappa. Politseiametnikud lasi ta tuppa (mehe ja naise fotoaparaadiga), misjärel selgitas ta olukorda neile, et 16. korteri naaber külastas omavoliliselt tema korterit, lülitas sisse valguse. Enne oli E.G käinud poes ning tagasi koju tulles nägi ta, et tema korteris põleb tuli. Ta hiilis korterisse ning nägi seal, et kingalusikas vedeleb maas, aga kui ta poodi läks, rippus kingalusikas seinal ja valgus oli välja lülitatud. Siis pani ta ukse kinni ja hakkas helistama

110. Sel ajal, kui ta politseid ootas, hakkas keegi jalaga ust lööma. Pärast jätkas helistamist politseisse. E.G ära kuulanud, võttis politseiametnik alkomeetri, millesse menetlusalune isik puhus. Siis öeldi, et ta viiakse Rakverre kaasa, kus ta saab kirjutada avalduse K.S. i peale. Seejärel küsis E.G, kas uksest tehti pilt, mille peale vastas politseinik jaatavalt.

4. Kohtuväline menetleja leidis vastuseks menetlusaluse isiku apellatsioonile, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega ning on proportsionaalne E.G süüga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ning apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab ringkonnakohus, et kaevatavas otsuses tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks apellatsiooni motiivid alust ei anna. 6.

sisuliselt esimese kohtuastme

Apellatsioonis vaidlustab menetlusalune isik E.G

positsiooni KarS § 278 süüteokoosseisu täidetuse kohta; seejuures kordab menetlusalune isik peaasjalikult neid asjaolusid, mis ta on välja toonud kohtuvälises menetluses ülekuulamisel ja maakohtu istungil. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkuse ning üksikasjalikkusega käsitlenud väärteoasjas uuritud tõendeid, sh E.G ütlusi, kõrvutades menetlusaluse isiku ütlustest ning muudest tõenditest tuleneva teabe. Ning selle tulemusel on esimene kohtuaste põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud väärteoprotokolli versioon toimunust, s.o KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine E.G poolt.

7. Esmalt jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta E.G kohtuistungil antud ütluste lahknevusest kohtuvälises menetluses antud ütlustega. Menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluse kestel antud ütlustes ei esine vastuolu selles, et ta 27.10.2013 õhtusel ajal läks poodi ning naastes koju märkas, et tema korteris põleb tuli, ehkki ta oli kodust lahkudes tule kustutanud, korterisse sisenedes avastas ta toa põrandalt kingalusika. Kohtuvälise menetluse ülekuulamise protokollist nähtub, et pärast seda, kui E.G oli korterisse sisenenud ning kingalusika leidnud, lukustas ta enda sõnul korteri ukse ning koheselt helistas politseisse ja ütles, et K.S. on tema korteris käinud (tl 11). Ülekuulamisel ei maini E.G kordagi asjaolu, et naaber K.S. tema korteri ust lõhkumas käis või et naaber üleüldse oleks ajal, mil E.G poest koju oli jõudnud, tema ukse taga käinud. Samas kohtuistungil rõhub E.G just sellele asjaolule, öeldes, et „kui korterisse läksin, siis panin vaikselt ukse lukku. Siis see naabrimees tuli oma korterist välja ja hakkas minu korteri ust taguma. Siis püüdis naabrimees oma võtmetega minu korteri ust lahti teha. Siis ma juba helistasin politseisse“ (tl 18) Viimati viidatud ütluste põhjal võib ringkonnakohtu hinnangul . järeldada, et nimelt naabri poolt korteriukse tagumine ajendas E.G enda sõnul lõpuks Häirekeskusele helistama. Aga nagu juba osundatud, ei maini seda asjaolu menetlusalune isik kohtuvälises menetluses kordagi, ka mitte riivamisi. Seepärast nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et E.G on oma ütlusi olulises osas muutnud, mistõttu tuleb need lugeda ebausaldusväärseks ning jätta tõendikogumist sootuks välja.

8. Õigesti on maakohus seejärel tuvastanud ka KarS § 278 rikkumise objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

8.1 Asitõendi vaatlusprotokolli vaatluse esemeks olnud CD-plaadilt on kosta, kuidas E.G helistab (mainides esimeses kõnes enda nime ning aadressi) Häirekeskuse liinile 27.10.2013 alates 22.37 kolme tunni jooksul kokku 20 korda. Esimeste hädaabikõnedega ei räägi ta kordagi kõne põhjusest, vaid nõuab üksnes politseid enda juurde. Kuid veel enam – selget ja arusaadavat õigusrikkumise asjaolu ei esita E.G üheski kõnes. On kuulda, et mida kõne edasi, seda häälekamaks, agressiivsemaks ja segasemaks tema kõnetoon muutub. Vaatamata Häirekeskuse dispetšeri korduvatele selgitustele, et politsei on hõivatud ning saabub E.G juurde esimesel võimalusel, jätkas E.G põhjendamatult hädaabikõnede tegemist, häirides ja koormates sellega Häirekeskuse liine. Põhjendatult on maakohus osundatu taustal leidnud, et E.G esitas õigusrikkumise asjaolud teadlikult ebaõigesti, jättes selgitamata väljakutse põhjuse. Kuivõrd menetlusaluse isiku enda versioon on lahknev ega ole mingit kinnitust leidnud, loeb ringkonnakohus samaselt esimese kohtuastmega eeltoodud faktiliste asjaoludega tõendatuks E.G poolt KarS § 278 objektiivse koosseisu realiseerimise.

8.2 Samuti leiab kohus, et täidetud on KarS § 278 subjektiivne külg. KarS § 278 rikkumise subjektiivne koosseis eeldab minimaalselt teo toimepanemist otsese tahtlusega (tuleneb koosseisu kirjelduses kasutatud sõnast „ “). Siinkohal lähtub ringkonnakohus teadvalt järgnevast: eelnevalt on kohus välistanud E.G versiooni toimunust; samuti on juba märgitud, et menetlusalune isik oli teadlik Häirekeskuse dispetšeri selgitustest politsei hõivatusest ja eritalituse esimesel võimalusel saabumisest. Kuna E.G jätkas sellegipoolest korduvalt hädaabikõnede tegemist, seejuures põhjendamata väljakutset, pani ta KarS § 278 rikkumise ringkonnakohtu hinnangul toime otsese tahtlusega. Kirjeldatuga on niisiis tuvastatud E.G poolt KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisupärase teo toimepanemine.

9. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku apellatsiooni rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma