3-13-57/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

6.märts 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-13-57

Haldusasi

Pärnumaa Metsaomanike Seltsi kaebus SA Erametsakeskus 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 osaliseks tühistamiseks, SA Erametsakeskus 07.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/170, 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/182 ja 17.05.2012 käskkirja nr 7-1/12/345 tühistamiseks ning SA Erametsakeskus kohustamiseks vaadata Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 17.10.2011 taotlus nr 7-5/11/564 metsatehnika osas uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: Pärnumaa Metsaomanike Selts (registrikood 80105026) Esindajad: juhatuse liige Eerik Philips, vandeadvokaat Vahur Krinal Vastustaja: SA Erametsakeskus (registrikood 90005449) Esindaja: Tiina Mitt Kolmandad isikud: OÜ Traperii (registrikood 10221392), Esindaja:juhatuse liige Jürgo Raid; OÜ Karupoeg (registrikood 10768432)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.jaanuaril 2014.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende eneste kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS §

136 lg 8 on 7.aprill 2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS

1.Pärnumaa Metsaomanike Selts ( PMS) esitas 17.10.2011 Sihtasutusele Erametsakeskus (EMK) metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse taotluse nr 7-5/11/564 Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.5 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ alameetme 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamine“ raames.

2. SA EMK juhatuse liikme käskkirjaga nr 7-1/12/168 „2011. a taotlusvooru metsa majandusliku väärtuse parandamise taotluste paremusjärjestus“ 07.03.2012 kinnitatud paremusjärjestuse kohaselt oli minimaalne vajalik punktisumma taotluse rahuldamiseks metsatehnika soetamise osas 52. PMS sai 52 hindepunkti.

3. SA EMK juhatuse liikme 07.03.2012 käskkirjaga nr 7-1/12/171 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse taotluste osaline rahuldamine“ rahuldati tabeli reaga 33 PMS-i taotlus osaliselt summas 36 219,19 eurot, mis hõlmas toetust nii metsamajandamistööde (4402 eurot) kui metsatehnika soetamise (31 817,19 eurot) osas.

4. 08.03.2012 avastati täiendaval kontrollil 07.03.2012 kinnitatud paremusjärjestuses vead ning SA EMK juhatuse liikme käskkirjaga nr 7-1/12/180 „2011. a taotlusvooru metsa majandusliku väärtuse parandamise taotluste paremusjärjestuse muutmine“ kinnitatud 09.03.2012 paremusjärjestuses muudeti varasemat pingerida. PMS osas hindepunktid ei muutunud, kuid teiste taotlejate hindepunktide muutumise tõttu muutus kaebaja koht paremusjärjestuses. Selgus, et tema taotlust metsatehnika osas on võimalik rahuldada vaid osaliselt summas 9466,71 eurot (metsatehnika kogusumma PMS-i taotluses oli 31 817,19 eurot), kuna tema taotlus jäi paremusjärjestuses eelarve piirile ning taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik ebapiisava eelarvejäägi tõttu.

5. 12.03.2012 kirjaga nr 7-5/11/564-5 küsis SA EMK PMS-lt nõusolekut taotluse osaliseks rahuldamiseks metsatehnika soetamise osas (sama nõusolekut küsis SA EMK PMS-lt täiendavalt 15.03, 21.03, 29.03, 05.04, 08.05 kirjades), ent PMS ei andnud nõusolekut taotluse osaliseks rahuldamiseks summas 9466,71 eurot.

6. 17.05.2012 võttis SA EMK vastu käskkirja nr 7-1/12/345 „Käskkirja 7-1/12/171 tabeli rea

33 muutmine ja taotluse rahuldamata jätmine metsatehnika osas“, millega jäeti PMS metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse taotlus metsatehnika soetamise osas rahuldamata, metsamajandamistööde toetussummaks jäi 4402 eurot. Sellele käskkirjale esitas PMS 25.06.2012 vaide, mis jäeti SA EMK 29.11.2012 vaideotsusega nr 7-5/11/564-30 rahuldamata. Kaebusest nähtuvalt sai PMS vaideotsuse kätte 11.12.2012.

7. 10.01.2013 esitas PMS Tallinna Halduskohtule kaebuse SA EMK juhatuse liikme 17.05.2012 käskkirja nr 7-1/12/345 tühistamise ning 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

8.Tallinna Halduskohtu 11.02.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduse tõttu, nimelt ei selgitanud kaebaja, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Puuduse kõrvaldamiseks anti 15-päevane tähtaeg. 01.03.2013 esitas PMS-i lepinguline esindaja kohtule taotluse kohtu poolt antud menetlustähtaja pikendamiseks kuivõrd kaebuse esitaja lepinguline esindaja viibis haiguslehel. 04.03.2013 määrusega pikendas kohus kaebajale menetlustoimingu tegemiseks antud tähtaega kuni 08.03.2013.

9. 07.03.2013 esitas PMS kohtule kaebuse täpsustuse, kus selgitas, et kaebuse rahuldamise korral ei saaks SA EMK kaebaja hinnangul anda uuesti käskkirja kaebajale toetuste mittemääramise (toetusest ilmajätmise) kohta olukorras, kus 09.03.2012 käskkiri on küll formaaljuriidiliselt jõus, kuid kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud. Lisaks märkis kaebaja 07.03.2013 kohtule esitatud kaebuse täpsustuses, et pärast tutvumist SA EMK juhatuse liikme 09.03.2012 käskkirjaga ei välista kaebaja ka selle käskkirja osas tühistamisnõude esitamist ehk kaebuse nõude muutmist. Kaebaja selgitas, et ta ei saa esitada põhistusi nimetatud käskkirja tühistamiseks enne, kui on saanud sellega (selle motiividega) tutvuda. Vaatamata kaebaja sellekohasele nõudmisele ei olnud SA EMK kõnealust käskkirja kaebajale esitanud, mistõttu palus kaebaja kohtul nõuda vastustajalt välja vastustaja juhatuse liikme käskkirjad nr 7-1/12/171 ja 7-1/12/180.

10. Tallinna Halduskohtu 21.05.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse, tunnistati vastustajaks SA EMK ning anti vastustajale 20-päevane tähtaeg oma seisukoha esitamiseks kaebuse kohta. 07.06.2013 saabus kohtusse vastustaja seisukoht 10.01.2013 kaebuse kohta. Vastustaja leidis, et kaebus pole õigesti menetlusse võetud, kuna kaebus oleks tulnud tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 või § 121 lg 2 p 2 alusel, s.o kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu esinevad alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Samas märkis vastustaja, et 7-1/12/180 ja 7-1/12/345 käskkirjad on põhjendatud ja õiguspärased ning nende andmisel pole rikutud õigusaktide sätteid ega kahjustatud kaebaja seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi.

12. Tallinna Halduskohtu 22.08.2013 määrusega jättis kohus SA EMK taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus leidis, et PMS on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning kuna nähtuvalt kaebusest, selle täiendusest ning kaebuse lisadest on kaebuse esitaja eesmärgiks kaebaja taotluse nr 7- 5/11/564 metsatehnika osas rahuldamine täies mahus summas 31 817,19 eurot ja selle eesmärgi saavutamiseks on kohane taotleda 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 tühistamist, siis palus kohus kaebajal kaebuse täienduses teatada, kas ta soovib kohtule esitada kohase tühistamisnõude, sealjuures tuli kaebajal näidata ka tühistamisnõude ulatus.

13. 11.09.2013 kohtusse saabunud kaebuse muudatuses (ja selle 27.09.2013 täpsustuses) on kaebaja nõustunud kohtu 22.08.2013 määruses tehtud ettepanekuga kaebuses 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 õigusvastasuse tuvastamise nõude muutmiseks ning taotleb 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 tühistamist kohtule 10.01.2013 esitatud kaebuses toodud motiividel kaebajale selles paremusjärjestuses eelnevate taotlejate Traperii OÜ taotluse (taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse) ja Karupoeg OÜ taotluse (müügitulu osakaalule (kriteeriumid 5-9) antud punktide) osas.

14. Tallinna Halduskohtu 26.11.2013 määrusega rahuldas kohus taotluse kaebuse muutmiseks ja jätkas menetlust SA EMK 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 osalise tühistamise, 07.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/170, 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/182 ja 17.05.2012 käskkirja nr 7-1/12/345 tühistamise nõuetes ning SA EMK kohustamise nõudes vaadata Pärnumaa Metsaomanike Seltsi 17.10.2011 taotlus nr 7-5/11/564 metsatehnika osas uuesti läbi. Kohus kaasas menetlusse kolmandate isikutena OÜ Traperii ja OÜ Karupoeg.

II KAEBUSE MOTIIVID

15. Kaebaja ei sea kahtluse alla vastustaja esitatud andmeid meetme 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamine“ 2011.a. eelarve kohta ja vastustaja väidet, et nõuetele vastavaid taotlusi laekus suuremas mahus kui eelarves märgitud summa ning seetõttu tuli koostada pingerida. 16.Kaebuse esitaja leiab, et paremusjärjestuses on vähemalt 2 taotleja puhul , kes asuvad selles järjestuses kaebajast eespool, rikutud õigusaktidega toetuse määramiseks sätestatud nõudeid: vähemalt üks taotlustest ( OÜ Traperii taotlus) on õigusvastaselt tunnistatud nõuetele vastavaks ja vähemalt üht taotlust( OÜ Karupoeg taotlus) on hinnatud valesti . Põllumajandusministri 20. mai 2010. a määruses nr 62 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 62) § 2 lg 2 p 3tulenevalt paremusjärjestuses 6.koha saanud OÜ Traperii ( 54 punkti) kui maksuvõlglane ei peaks kvalifitseeruma taotlejate hulka, seega OÜ Traperii paremusjärjestusse paigutamine on ebaõige ning sellega rikutakse kaebuse esitaja õigusi, õigust võrdsele kohtlemisele.

17.OÜ Traperii näol on tegemist püsiva riigimaksude maksuvõlglasega . Seetõttu ei ole asjakohane vastustaja seisukoht , nagu oleks maksuvõlg toetuse taotleja toetuskõlbulikkuse hindamisel oluline vaid vastustaja poolt kontrolli teostamise hetke seisuga või et oleks tegemist puudusega, mille kõrvaldamiseks võib või koguni peab andma tähtaja, kooskõlas määruse nr 62 regulatsiooni ja mõttega. Vastustaja oleks saanud ja vähemalt vaidemenetluse käigus pidanud kontrollima, kas toetuse taotleja maksuvõlg oli ühekordne juhuslik probleem või korduv maksude tähtajaks tasumatajätmine. Vastustaja pidanuks kontrollima OÜ Traperii maksuvõlgu, seda eriti olukorras, kus vaideotsuse kohaselt oli OÜ-l Traperii maksuvõlg 15.11.2011 kontrolli ajal.

18.Samuti leiab kaebuse esitaja, et OÜ Karupoeg taotluse alusel arvestati temale määruse nr

62 lisa 7 alusel müügitulu osakaalu osas maksimumpunktid, mis tegi tema pakkumise konkurentsivõimeliseks ning kogupunktide alusel (54 punkti) sai ta 16. koha ning taotlus osutus edukaks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et EMK on eiranud ettenähtud hindamise aluseid , maksimumpunktide andmine OÜ-le Karupoeg on ebaõige ning ta tuleks hindepunktide valesti andmise tõttu paremusjärjestusest eemaldada. Kaebaja on esitanud tõendid, et OÜ Karupoeg 2009 ja 2010.a. majandusaasta aruannete järgi ei moodustanud metsa majandamise müügitulu 80.1% nagu sätestab määruse nr 62 lisa 7. OÜ Karupoeg 2010 majandusaasta aruande lisast 15 nähtuvalt moodustas äriühingu müügitulu metsa majandamise ja puiduliste metsasaaduste töötlemise müügitulu mõlemal aastal isegi alla määruse 62 lisas 7 ettenähtud miinimumkriteeriumi 30%.

19.EMK pole lähtunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg 1, mille kohaselt võib toetust taotleda isik, kes vastab toetuse saamise nõuetele. Kaebuse esitaja leiab, et seeläbi on ka rikutud võrdse kohtlemise nõudeid.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

20.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja peab seda põhjendamatuks. Vaidlustatud käskkirjad on põhjendatud ja õiguspärased ning nende andmisel pole rikutud õigusaktide sätteid ega kahjustatud kaebaja seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi.

21.OÜ Traperii ja OÜ Karupoeg taotluste menetlemine on toimunud õiguspäraselt. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Määruse nr 62 § 14 lg 4 kohaselt teeb EMK taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsused 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast. Kuna taotlused on mahukad ja kontrolli teostatakse projektispetsialistide poolt erinevatel aegadel

100 tööpäeva vältel, siis ei ole võimalik, et maksuvõla olemasolu kontroll toimub ühel ja samal ajal. Samuti pole tehniliselt võimalik kontrollida maksuvõlgnevuse olemasolu konkreetse kuupäeva seisuga. MTA kodulehelt on võimalik saada andmeid vaid järelpäringu tegemise päeva seisuga. Eeltoodut arvestades on nii Põllumajandusministeeriumis, PRIA-s kui EMK poolt praktikas leitud, et maksuvõlga tuleb käsitleda puudusena HMS § 15 lg 2 tähenduses ning haldusorgan saab anda tähtaja selle likvideerimiseks või ajatamiseks

22.Kaebaja tõlgendus Määruse nr 62 § 2 lg 2 p-st 3 , et maksuvõlgnevust ei tohi taotlejal olla kogu taotluse menetlemise aja, ei ole asjakohane ega ka õigusaktidele vastav ning on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Sellise pika aja jooksul EMK poolt maksuvõlgnevuse kontrolli teostamine ning taotlejale võimaluse mitteandmine oma puuduse kõrvaldamiseks pole sobiv ega vajalik metsa majandusliku väärtuse investeeringutoetuse eesmärgi saavutamiseks. Sellise nõude kontroll võib olla vajalik näiteks juhul, kui see oleks otseses põhjuslikus seoses metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästva majandamise eiramisega või rikuks eesmärgi täitmist ning teised võimalused kontrolliks puuduksid. EMK teostas vaidemenetluses täiendava maksuvõlgnevuste kontrolli ning OÜ Traperii osas teostati kontroll 15.11.2011 ja 17.11.2011, 15.11.2011 oli taotlejal maksuvõlg, 17.11.2011 maksuvõlga ei olnud, mistõttu puudus alus taotleja eemaldamiseks paremusjärjestusest ning tema metsa majandusliku väärtuse investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmiseks.

23.OÜ-le Karupoeg hindepunktide andmine müügitulu kriteeriumi eest on toimunud kooskõlas Määruse 62 lisa 7 p-ga 9 ning seega oli äriühingule õigesti antud 15 müügipunkti müügitulu kriteeriumi osas, mistõttu tema eemaldamiseks paremusjärjestusest nendest andmetest lähtuvalt puudus õiguslik alus. EMK analüüsis 2009.a. majandusaasta aruandes esitatud EMTAK koodide vastavust ning selgus, et OÜ Karupoeg 2009.a. majandusaaasta aruandes on lisas 14 “Müügitulu” tabelis näidatud 2009.a. müügitulu “ metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad” summas 1 013 280 kr. Majandusaasta aruande viimasel lehel, mille alusel EMK teeb kontrolli müügitulu nõude osas on aga näidatud sama summa “metsavarumine, EMTAK kood 02201”. Siit nähtus, et majandusaasta aruandes on küll EMTAK kood vale numbriga ( õige oleks 020021, aga märgitud on 02201), kuid viide üldkategooriale “metsavarumine” on õige. Selline eksimus ei tõenda, et OÜ Karupoeg on andmeid valesti aruandes esitanud, sest EMTAK koodi nimetus ja lisas 14 nimetatud müügitulu kirjeldus oma sisus kattuvad. Samade põhimõtete alusel viis EMK läbi kontrolli ka kõigi teiste taotlejate osas.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

24. Vaidlus puudub selles, et Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.5 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ alameetme 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamine“ eelarve oli 2011. aasta taotlusvoorus 2 700 000 eurot. Nõuetele vastavaid taotlusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks esitati summas 4 113 001,42 eurot. Seega ületas nõuetele vastavate taotluste kogusumma meetme eelarve 1 433 001,42 euroga. Esitatud nõuetekohaseid taotlusi hinnati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg 1 ja lg 3 ning põllumajandusministri 20. mai 2010. a määruse nr 62 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 62) § 13 kohaselt. Taotlustele anti hindepunkte määruse nr 62 7. lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Taotluste hindamine viidi läbi vastavalt määruse nr 62 §-le 13 kaheetapilisena, kuna kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületas toetatava tegevuse rahastamise eelarvet. Metsamajandamistööde osas said toetust kõik taotlused ja paremusjärjestust ei moodustatud ning metsatehnika soetamise osas moodustati paremusjärjestus. Kaebuse esitaja taotleb EMK 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 tühistamist selles paremusjärjestuses kaebajale eelnevate taotlejate Traperii OÜ taotluse (taotleja / taotluse nõuetele vastavuse) ja Karupoeg OÜ taotluse (müügitulu osakaalule (kriteeriumid 5-9) antud punktide) osas. Teiste vaidlustatud käskkirjade õigusvastasust ja kaebaja õiguste rikkumist on seostatud 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/180 õigusvastasuse ja kaebaja õiguste rikkumisega.

25.Põllumajandusministri 20.05.2010 määrus nr 62 “Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”on kehtestatud Euroopa Liidu ühise põlllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud “Eesti maaelu arengukavaga 2007-2013”. ELÜPS § 58 lg 1 sätestab, et maaelu arengu toetust võib taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. Määruse nr 62 § 2 lg 2 sätestab tingimused, millele peab vastama sama paragrahvi lõike1 punktides 1 ja nimetatud isik ( taotleja) ning näeb muu hulgas punktis 3 ette, et taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud.Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt.

Määruse nr 62 § 11 kohaselt kontrollib EMK taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Sama määruse § 12 lg 2 sätestab, et paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud juhul kontrollib EMK vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele pärast taotluste hindamist. Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt. Määruse nr 62 13 lg 3 sätestab, et kui metsatehnika soetamise kohta toetuse taotlemiseks esitatud taotluste rahastamise summa ületab lõikes 2 nimetatud metsatehnika soetamise rahastamise eelarve, hindab EMK «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist lisas 7 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 7 kohaselt.

Määruse nr 62 § 14 lg 4 tulenevalt teeb EMK lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse või ELÜPS §

62 lõike2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast. Kuna määruse nr 62 § 13 lg 3 tulenevalt pidi EMK käesoleval juhul esmalt hindama taotlusi määruse nr 62 lisas 7 toodud hindamiskriteeriumide järgi ning seejärel kontrollima nõuetele vastavust taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel, tuleneb kohtu hinnangul juba eeltoodud menetluskorrast, et tõlgendus, mille kohaselt tulnuks EMK-il teostada maksevõlgnevuse kontrolli selliselt, et oleks iga päeva seisuga tuvastatav taotleja vastavus esitatud nõuetele, ei ole vastavuses eeltoodud regulatsiooniga ning oleks ka ilmselgelt ebaproportsionaalne.

26. ELÜPS § 59 lg 2 sätestab: PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik võib taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata jätta taotluse läbi vaatamata, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi, punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul ei ole taotleja esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või kui taotlus ei ole vormikohane. Eeltoodust tuleneb vastustajale kaalutlusõigus, kas anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Riigikohus on tunnistanud õigustühiseks pelgalt formaalsetel põhjustel taotluste rahuldamata jätmise ning leidnud, et toetustaotluste hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus. (nr 3-3-1- 90-04, 3-3-1-40-08). Samavõrra on oluline antava toetuse eesmärk, mistõttu nõustub kohus EMK-ga, et metsa majandusliku väärtuse investeeringutoetuse eesmärgi saavutamiseks taotlejale võimaluse andmine puuduse kõrvaldamiseks on sobiv ja vastab ka hea halduse põhimõttele. Seega seadusest ega määrusest nr 62 ei tulene, et käesoleval juhul pidi EMK taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks kontrollima kõiki taotlejaid igapäevaselt, samuti ei saa pidada kaebuse esitaja ebavõrdseks kohtlemiseks olukorda, kus haldusorgan annab , arvestades sealjuures ülalnimetatud printsiipe ja toetuse eesmärki, võimaluse juhusliku või maksukorralduslike meetmete tulemusel tekkinud maksuvõla likvideerimiseks. Sealjuures nähtub teostatud kontrollist vaidemenetluses, et kontrolli teostati 15.11.2011 ja 17.11.2011 ning viimasel kontrollimisel võlga ei olnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole OÜ Traperii taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja seeläbi ei ole ka rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

27.Kaebuse väitel on EMK eiranud ettenähtud hindamise aluseid, mille tõttu paremusjärjestuses OÜ-le Karupoeg 16.koha andmine kogupunktide summa 54 alusel on õigusvastane . Määruse nr 62 lisa 7 punktides 5-9 on kehtestatud 5 hindamiskriteeriumit metsa majandamise või puiduliste metsasaaduste töötlemise müügitulu osas, sealjuures p 9 tulenevalt on õigus

15 punktile , kui erametsaomaniku metsa majandamise või puiduliste metsasaaduste töötlemise müügitulu oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolme majandusaasta müügitulust vähemalt ühel aastal üle 80 %. Müügitulu kriteerium on olemuselt objektiivne ja punktide arv tuleneb faktilistest asjaoludest. Käesoleval juhul on EMK vaideotsuses põhjalikult selgitanud, millistele asjaoludele tuginevalt - nimelt, et EMTAK koodi nimetus majandusaasta aruande lõpus ja lisas 14 nimetatud müügitulu kirjeldus kattusid oma sisus, mistõttu majandusaasta aruande viimasel lehel esinev viga EMTAK koodi numbri märkimisel ei tähenda, et äriühingule oleks antud ebaõigesti hindepunkte müügitulu eest või et tegemist oleks OÜ Karupoeg ja kaebuse esitaja ebavõrdse kohtlemisega. EMK on võrrelnud taotluse andmete vastavust äriregistris oleva majandusaasta aruande andmetega ning kaebuse esitaja ei ole EMK-i järelduste õigsust ümber lükanud. Kohus viitab siinkohal ülalrefereeritud Riigikohtu seisukohtadele ja praktikale ning leiab, et EMK on neid oma tegevuses järginud. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ega tõendanud, et EMK oleks kontrolli läbiviimisel kaebuse esitaja osas lähtunud teistest põhimõtetest ja seeläbi kaebuse esitajat ebavõrdselt kohelnud.

28.Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et SA Erametsakeskus 09.03.2012 käskkiri nr 7- 1/12/180 vaidlustatud osas kaebuse esitaja õigusi, sh. õigust võrdsele kohtlemisele ei riku ning tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka taotlused. SA Erametsakeskus 07.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/170, 09.03.2012 käskkirja nr 7-1/12/182 ja 17.05.2012 käskkirja nr 7- 1/12/345 tühistamise nõuetes. Kuivõrd on täitmata kohustamisnõude rahuldamise eeldus, mis seisnes vaidlustatud käskkirjade tühistamisnõuete rahuldamises, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue.

29. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja menetlusosaliste menetluskulud jaavad nende eneste kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik