1-14-643/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märtsil 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-643 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi L.V süüdistus KarS § 121, § 213 lg 1 ja § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav L.V

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 08.04.2013 Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.V KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.V-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes Tartu Maakohtu 15. septembri 2008. aasta otsusega mõistetud kergema karistuse 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetud 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

Süüdi tunnistada L.V KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 2

(kaks) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.V KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lõike 1 alusel lugeda kergemad karistuseks kaetuks raskeima karistusega ja mõista L.V-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus L.V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.V ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas XXX

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista L.V-lt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel (ükssada

viiskümmend) eurot senti A.K. (Swedbank arvelduskonto nr XXX) kasuks ja

(seitsekümmend üheksa) eurot senti H.G. (Swedbank arvelduskonto nr XXX) kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (viissada kolmkümmend kaks) eurot senti, riigi õigusabi kulud (ükssada seitsekümmend kaks) eurot senti ja toimikust koopia valmistamise kulu senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (seitsesada kuus) eurot senti

tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on

L.V kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (viiskümmend kaheksa) eurot

senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui L.V ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

L.V süüdistatakse selles, et tema sisestas varalise kasu saamise eesmärgil 5.

märtsil 2008. aastal, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, Tartus Küüni 7 asuvasse sularahaautomaati HAN00447 ebaseaduslikult, s.o A.K. teadmata ja nõusolekuta viimasele Hansapanga poolt väljastatud deebetkaardi ning PIN-koodi, millega sai juurdepääsu võõrale arvelduskontole, misjärel tegi A.K. nõusolekuta kontol oleva varaga toimingu – võttis sularahaautomaadist välja 2350 krooni (150,19 eurot) sularaha, mille jättis endale, saades seeläbi varalist kasu.

Sellega pani L.V toime KarS § 213 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise.

Lisaks süüdistatakse L.V selles, et tema grupis koos Anu Pihuga ja Kuldar

Pihuga kasutas 14. mail 2010. aastal kella 20.30 paiku Tartumaal Nõo vallas Tõravere alevikus XXX kinnistul asuva Anu Pihu ja Kuldar Pihu elukoha hoovil H.G. suhtes füüsilist vägivalda. Esmalt ründas H.G. ’i, kes istus toolil, L.V , lüües kannatanut puuhaluga pea piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus H.G. toolilt selili maha, misjärel peksid L.V ja Kuldar Pihu puuhaluga ning Anu Pihu šašlõkivardaga kannatanut peaja kehapiirkonda. Ühel hetkel õnnestus H.G. l püsti tõusta ning käed pea kaitseks asetada. Samal ajal jätkasid L.V, Anu Pihu ja Kuldar Pihu kannatanu peksmist kehapiirkonda.

Seejärel üritas H.G. XXX kinnistu hoovilt väljuda. Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata isik tõukas aga H.G. pikali, misjärel lõi Anu Pihu maaslamavat H.G. puidust latiga vähemalt viiel korral vastu käsi, mis olid H.G. l asetatud pea kaitseks. Samal ajal ründasid H.G. ka L.V ja Kuldar Pihu, kes peksid kannatanut jalgadega peaja kehapiirkonda. Peale seda õnnestus H.G. l uuesti püsti tõusta ning hoovist väljuda. Temale järgnes aga Kuldar Pihu, kes tõukas H.G. kahel korral pikali ning lõi teda puidust lauajupiga keha piirkonda. H.G. le järgnes ka L.V, kes lõi H.G. veel ühel korral rusikaga, misjärel õnnestus H.G. l sündmuskohalt ära joosta. Toimepandud teoga tekitati H.G. le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – kuklaja rindkere põrutushaavad ning pea, rindkere ja parema ülejäseme põrutus. Sellega pani L.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise, löömise ning peksmise.

Lisaks süüdistatakse L.V selles, et tema 5. aprillil 2013. aastal kella 14.00 paiku Tartus Tähe 4 asuvas Tartu Erakooli kohvikus, s.o avalikus kohas ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus kolmandate isikute rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale T.M., lüües teda esmalt vähemalt neljal korral labakäega pähe ja näkku, misjärel kukkus kannatanu pikali. Pärast seda haaras L.V kätega T.M. juustest ning lohistas kannatanut mööda põrandat ning lõi teda ühel korral jalaga kehapiirkonda.

Samuti tõukas L.V T.M. vastu riiulit. Toimepandud teoga tekitas L.V T.M. füüsilist valu. Sellega pani L.V toime KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

A.K. on esitanud hagiavalduse 150,19 euro nõudes (tl 14) ja H.G. on 1250 krooni (79,89 euro) nõudes (tl 124).

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 213 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu 15. septembri 2008. aasta otsusega mõistetud kergem karistus – 4 kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetava raskeima karistusega, s.o 6 kuu pikkuse vangistusega. Seega mõista L.V-le liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 263 punktis 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lõike 1 alusel lugeda kergemad karistuseks kaetuks raskeima karistusega, mistõttu mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui L.V ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.V süüdi tunnistada KarS §-de 213 lg 1, 121 ja 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu A.K. on esitanud tsiviilhagi 150,19 eurot ja H.G. riiete rikkumise eest 1250 krooni, s.o 79,89 eurot. Süüdistatav on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagid kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 136,80 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 90 senti, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

L.V on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi, kuna ta teenib miinimumpalka. Lisaks tuleb tal hüvitada tsiviilhagid. Kohus leiab, et L.V taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. L.V tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi maksimaalse 12 kuu pikkuse tähtaja jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik