2-13-38982/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND)

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 06.märts 2014 Tsiviilasja number

2-13-38982

Tsiviilasi XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot Menetlustoiming lõpplahend, kirjalik menetlus poolte ärakuulamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX(sündinud XXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja Tanel Melk (Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ, e-post: tanel.melk@melk.ee ) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX; viibimiskoht XXX, e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada XXX(sündinud XXX) ja XXX(sündinud XXX, Eesti Vabariigi isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXXTaani Kuningriigis Faaborg- Midtfyni valla Faaborgi Perekonnaseisubüroos ning mis on registreeritud numbriga XXX.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

2-13-38982

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXesitas 23.08.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Taani Kuningriigis Faaborg-Midtfyni valla Faaborgi Perekonnaseisubüroos ning abielu on registreeritud numbriga XXX. Hageja esitas kohtule vastava abielutunnistuse. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted täielikult lõppenud alates 2013, samuti elavad pooled käesoleval ajal eri riikides. Hageja on India kodakondsusega ja tema elukoht on Iiri Vabariigis, kostja elukoht on Eesti Vabariigis, seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Hageja avaldas, et tal ei ole võimalik Eestisse kohtusse tulla.

Kohus võttis hagi menetlusse 23.09.2013. Hagi on kostjale e-postiga kätte toimetatud 05.12.2013. Kohus esitas 06.11.2013 taotluse Iiri Vabariigi pädevale kohtule kuulata XXX ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviilja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Kohus määras 17.12.2013 kuulata kostja ära kirja teel, kuna kostja teatas kohtule 10.12.2013 ja 12.12.2013 e-kirjaga, et ta ei saa Eestisse kohtusse ärakuulamisele ilmuda, kuna viibib Ameerika Ühendriikides.

Kohus kuulas kostja isiklikult kirja teel ära 27.01.2014. Kostja kinnitas, et viibib alates 2013 märtsist Ameerika Ühendriikides seoses tööga, ei soovi hagejaga leppida ning on nõus abielu lahutamisega.

Iiri Vabariigi pädev kohus (Dublin District Court) teatas 11.12.2013 Harju Maakohtule, et XXX ärakuulamine toimub 12.12.2013. Hageja ärakuulamise teave saabus Harju Maakohtule 04.03.2014. Hageja kinnitas, et ei soovi kostjaga leppida, jääb hagiavalduse

2-13-38982

juurde ja palub see rahuldada.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kostja registreeritud elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Hageja elab alaliselt Iiri Vabariigis ja ta on India Vabariigi kodanik. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil — oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või — on kostja alaline elukoht või — on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt b sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi puhul, kus on

2-13-38982

mõlema abikaasa alaline asukoht. Lähtudes eeltoodust on poolte otsustada, millises kohtus oma õigusi kaitsta. Kuna pooltest on Eesti Vabariigi kodakondsus ainult kostjal, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada nii Eesti kui ka Iirimaa kohus.

Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus on pooled ära kuulanud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik