3-13-70020/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70020 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus V.P.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – V.P.

Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2014, Tallinn. Resolutsioon Anda luba V.P.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni isiku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 6.maini 2014. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ning taotluse sisu

1. 09.11.2013 on Politseija Piirivalveamet (PPA) vormistanud V.P.ile koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Eestist lahkumiseks kohustus isik taotlema Ukraina Saatkonnast Eestis kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi või tagasipöördumistunnistuse. Ettekirjutus on kehtiv.

2. Tulenevalt asjaoludest, et V.P.il puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud tema väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, isik on Eesti Vabariigis aastaid ebaseaduslikult elanud ning tal puudub soov Eestist lahkuda, andis Tallinna Halduskohus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 alusel haldusasjas nr 3-13-70020 11.11.2013 määrusega PPA-le loa V.P.i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kuni 11. jaanuarini 2014. PPA hinnangul oli V.P.´i paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna oli alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Selle hinnanguga nõustus ka halduskohus.

11.11.2013 määrus vaidlustati V.P.i poolt apellatsioonikohtus, kus määruskaebus jäeti 09.01.2014 rahuldamata.

3. 06.01.2014 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse V.P.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le 25. Tallinna Halduskohus andis loa isiku kinnipidamiseks kuni 8.märtsini 2014.

Asjas esitatud taotluse kohaselt pidasid PPA Põhja prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 09.11.2013 kell 16:30 aadressil xxxxxxx, Tallinn, 48- tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Ukraina kodaniku V.P.i (sündinud xx xx xxxx Ukrainas) ning toimetasid isiku PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna arestikambrisse. Isiku sõnul saabus ta Ukrainast Eestisse 1993. aastal mitmekordse viisa alusel. Viisas märgitud viibimisaja lõppedes isik Eestist ei lahkunud. 1994. aastal on isik saanud kaks väljasõiduviisat, neist viimane nr 1297 (VV130) väljasõiduks hiljemalt 25.05.1994. Samuti kohaldati V.P.i suhtes sissesõidukeeldu kuni 25.04.1996. Isik ei täitnud oma kohustust Eestist lahkuda ning varjas ennast ega alustanud tegevusi enda Eestis viibimise seadustamiseks. V.P.i sõnul on ta Eestis seadusliku aluseta viibimise ajal töötanud mitteametlikult erinevates ehitusfirmades ning elanud tuttava naisterahva juures.

4. 03.03.2014 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.

Taotluse kohaselt viibib Ukraina kodanik V.P. Eestis seadusliku aluseta. Välismaalase subjektiivsete õiguste hulka ei kuulu Eestis elamine. Välismaalaste seadus (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 keelab välismaalasel viibida Eestis seadusliku aluseta. Isiku Eestist lahkumine on õiguslikult siduvalt otsustatud koheselt sundtäidetava ettekirjutusega 09.11.2013. Eestist lahkumiseks on V.P. kohustatud taotlema Ukraina Saatkonnast Eestis kas kodakondsusjärgse riigi reisidokumenti või tagasipöördumistunnistust. On igati põhjust kahelda isiku tahtes ja suutlikkuses Eesti õiguskorda austada ja õiguskuulekalt käituda. V.P. on ennast varjanud, teadlikult rikkunud Eesti õiguskorda. Isik ei ole käesoleva ajani soovinud teha koostööd PPA-ga, ei ole alustanud tegevusi kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi taotlemiseks.

V.P.i alaline elukoht on Ukrainas, Volõnski oblastis, Rožištšenski rajoonis, Milskis. PPA-le teadaolevalt elavad Ukrainas isiku ema O. P. (sündinud xx xx xxxx) ja vend V. P. (sündinud xx xx xxxx). Seega elavad isikul Ukrainas lähisugulased ning V.P.i side nimetatud kodakondsusjärgse riigiga on säilinud. V.P. ei ole tõendanud, et Eestist lahkudes ei ole tal võimalik elama asuda kodakondsusjärgsesse riiki, kus ta enne Eestisse saabumist elas. V.P.i emakeel on ukraina keel ning PPA ei näe takistusi isiku kohanemisel, töökoha ja elukoha leidmisel tema kodakondsusjärgses riigis. Eestis puuduvad V.P.il sellised perekondlikud sidemed või ülalpidamiskohustused, mis välistaksid isiku paigutamise kinnipidamiskeskusesse. Eeltoodust tulenevalt ei näe PPA ka takistusi isiku väljasaatmiseks.

PPA on jätkuvalt seisukohal, et V.P.i paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. V.P. viibib Eestis ilma seadusliku aluseta, mis riivab Eesti riigi õiguskorda ning isikule on selgelt väljendatud, et tal puudub võimalus saada Eesti Vabariigis elamisluba. Kuna isikul puudub soov Eestist lahkuda ning seda on ta korduvalt kinnitanud, siis ei ole oodata ka koostööd vabatahtlikul lahkumisel. Seaduserikkumisest ei saa isik tuletada endale mingeid õigusi, sh õigust esitada elamisloa taotlus siseriigis.

VSS § 23 lg 1 alusel isiku paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. Viisa alusel Eesti Vabariiki saabudes pidi isik arvestama viibimisaja piiratuse ja ebaseadusliku viibimise tagajärgedega. Oma käitumisega on isik üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra vastu. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku viibimist kinnipidamiskeskuses ning leiab, et vabatahtlikku lahkumisettekirjutuse vormistamine ei olnuks antud juhul kohane, kuna isikule on vormistatud väljasõiduviisa Eestist väljasõiduks hiljemalt 25.05.1994. Kuna PPA-le teadaolevalt puudub V.P.il kehtiv reisidokument, ei olnud sundtäitmist isiku kinnipidamise hetkel võimalik lõpule viia. Seega oli isiku PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni põhjendatud. 21.11.2013 edastas PPA Ukraina Suursaatkonnale päringu palvega osutada abi V.P.i dokumenteerimisel. 10.02.2014 edastas Ukraina Suursaatkond vastuse PPA 21.11.2013 päringule. Oma vastuses kinnitas saatkond V.P.i kuulumist Ukraina kodakondsusesse. 21.11.2013 edastas PPA Ukraina Suursaatkonnale päringu palvega osutada abi V.P.i dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole veel PPA oma päringule vastust saanud. Kuna puuduva reisidokumendi tõttu ei ole V.P.i väljasaatmine käesoleval ajal võimalik ning tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud, on vajalik kinnipidamise tähtaega pikendada.

5. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

6. V.P. taotlusega ei nõustunud. V.P. on seisukohal, et ei ole Ukraina kodanik kuigi on Ukrainas sündinud. Tal puudub Ukraina pass. Talle on kunagi väljastatud NSVL-i pass. Kui tal puudub kodakondsusjärgne riik, siis on talle selgitatud PPA esindaja poolt, et sellisel juhul saab viia läbi viibimise seadustamise. Samuti selgitati talle, et hakatakse kontrollima tema Ukraina kodakondsust ning see võtab aega umbes 2 kuud. V.P.il on Eestis elukaaslane, kelle juures elada. Lisaks ei oska ta Ukraina keelt. Eestist lahkuda ei soovi.

Kohtu põhjendused

7. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus V.P.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

8. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Tulenevalt VSS § 14 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel ning väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 25 lg 1 kohaselt, kui kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. VSS § 24 lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.

Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud ebaproportsionaalseks. VSS § 24 lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. Koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, mis tehti 09.11.2013 on kehtiv. Isiku poolt võimaliku sooviavalduse esitamine Eestis elamisloa saamiseks kehtiva õiguse järgi väljasaatmise lõpuleviimist ei takista.

9. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Arvestades, et isik on peaaegu 20 aastat elanud Eestis ebaseaduslikult ning on end alates 1994. aastast varjanud ning selle 20 aasta jooksul ei ole ta suutnud oma siinviibimist seadustada (isiku vastavasisulised järelepärimised juristile või Kodakondsusja Migratsiooniametile elamisloa saamiseks ei muuda tema soovi iseseisvalt ja vabatahtlikult Eestist lahkumiseks usutavamaks), on kohus arvamusel, et V.P.i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. See aga raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub V.P.il kehtiv reisidokument ning ta ei ole teinud PPA-ga koostööd selle kiiremaks väljastamiseks.

Kuna V.P. keeldub PPA-ga koostööd tegemisest, tegi PPA 12.02.2014 isiku suhtes tagasivõtutaotluse tema tagasi võtmiseks Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel sõlmitud tagasivõtulepingu alusel. Käesolevaks ajaks ei ole veel saatkond tagasivõtutaotlusele vastanud. 03.02.2014 kinnitas Ukraina Suursaatkonna ametnik telefoni teel, et tagasivõtutaotlus on kohale jõudnud ning käesoleval ajal on see Ukraina ametivõimude menetluses.

Kohtul ei ole käesoleval hetkel alust pidada V.P.’i väljasaatmist Eesti Vabariigist perspektiivituks.

Isik on sündinud Ukrainas, milles vaidlus puudub. Ukraina Suursaatkond on kinnitanud V.P.i kuulumist Ukraina kodakondsusesse (tõend tl 6). Kohtul ei ole alust pidada tõendit võltsituks. Tõendi kohaselt on V.P. Ukraina kodanik seal kehtiva kodakondsuse seaduse alusel. 12.04.1983 Volõnski oblastis, Rožištšenski rajoonis NSVL-i sisepassi väljastamine ei võimalda teha järeldust, et käesoleval hetkel ei saa isik olla Ukraina kodanik. Kohtule ei ole esitatud Ukraina kodakondsusesse mittekuulumise kohta ühtegi tõendit. Asjaolu, et isik saabus 1993.a Eestisse viisa alusel ei anna mingit teavet kodakondsuse kohta. Isiku enda poolt 09.11.2013 allkirjastatud välismaalase arvestuskaardi kohaselt on tal Ukraina kodakondsus. Seega tuleb kohtul lähtuda Ukraina Suursaatkonna väljastatud tõendist ja pidada isikut Ukraina kodanikuks.

Väide Ukraina keele mitteoskamise kohta ei muuda väljasaatmist võimatuks, kuna Ukrainas on riigikeeleks ka vene keel, mida isik valdab. Vaidlust ei ole lähisugulaste Ukrainas elamise üle. PPA esindaja sõnul jälgitakse olukorda Ukrainas, kuid hetkel ei ole põhjust pidada isiku väljasaatmist takistatuks. Samuti ei ole PPA esindaja sõnul seiskunud Ukraina riigiasutuste töö ning reisidokumendi saamine on võimalik, kuid võib võtta tavapärasest kauem aega.

10. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus VSS §-st 25 lähtudes Politseija Piirivalveameti taotluse ning annab loa V.P.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isik koheselt kinnipidamiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata. Lahkumisettekirjutuse tühistamisel või isikule elamisloa andmisel tuleb isik samuti kinnipidamiskeskusest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik