1-14-1085/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märtsil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-1085 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Evelin Ets Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi

K.A süüdistuses KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

K.A

isikukood: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Ann Saar riigi õigusabi korras

Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.A KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K.A KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista K.A-le(K.A) kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust K.A-le (K.A) Tartu Maakohtu 09. jaanuari 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10666 mõistetud karistuse ärakandmata osa kohtuotsuse tegemise päeva seisuga , s.o viissada üheksakümmend (590)

üldkasuliku töö tundi, mis KarS § 69 lg.1 alusel ümberarvestatuna on kakssada üheksakümmend viis (295) päeva, s.o. üheksa (9) kuu ja kahekümne viie (25)päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista K.A-le (K.A) üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend viis (25) päeva vangistust.

Rahuldada K.A taotlus ning K.A (K.A) asuda vangistust kandma 7. aprillil 2014. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

K.A (K.A) suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub K.A´a karistusele asumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.A-lt (K.A) riigituludesse

menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viissada kolmkümmend kaks (532) eurot ja 50 senti , kaitsjatasu ükssada kaheksa (108) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast ajast pärast vanglast vabanemist ühe(1) aasta jooksul igakuiste maksetena.

Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele

EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioo

n esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus K.A süüdistatakse selles, et tema lõi 29. septembril 2013. a kella 16:10 paiku Elvas

XXX hoovis A.A. rusikaga näkku ning pärast viimase mahakukkumist veel jalaga parema hüppeliigese ja reie sisekülje pihta, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega pani K.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise ja tervise kahjustamise.

Samuti süüdistatakse K.A selles, et tema tungis 29. septembril 2013. a kella 16:10 paiku valdaja tahte vastaselt Elvas XXX hoovis A.A. eramusse. Sellega pani K.A toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse tungimise.

Kokkulepe/sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 05.02.2014/

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 266 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 09. jaanuari 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud ja 9 päeva vangistust.

Menetlus kohtus Kohtuistungil prokurör Alar Häidberg avaldas kokkuleppe ning jäi kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav K.A , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. K.A taotles kohtult karistusele asumise tähtajaks 7. aprilli 2014; siis saaks ta oma töösuhte lõpetada ning vajalikud elukondlikud toimetused ära teha.

Kaitsja Ann Saar jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kuid taotles arvata maha karistusest kokkuleppe sõlmimisest tänase päevani K.A (K.A) poolt tehtud üldkasuliku töö tegemise tunnid , s.o. 88 tundi. Kaitsja taotles menetluskulude nõude ajatamist ühele aastale, arvates K.A vangistusest vabanemisest.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KarS § 69 lg.1 alusel on põhjendatud arvata maha K.A-le (K.A) mõistetavast karistusest kokkuleppe sõlmise aja , s.o. 05.02.2014 ja tänase päeva, e. kohtuotsuse tegemise aja vahele jääva ajavahemikul tehtud üldkasuliku töö tunnid- 88 tundi, s.o. 44 päeva vangistust kantud karistusena.

Kohtunik rahuldab K.A(K.A) taotluse karistusele asumiseks 7. aprillil 2014. See aeg on vajalik elukorralduslike muutuste tegemiseks ning tööandjaga töösuhte lõpetamiseks.

Tsiviilhagi esitatud ei ole, konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.A menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot ja kaitsjatasu summas 108 eurot.

Kohtunik rahuldab K.A ja kaitsja Ann Saar´e taotluse menetluskulude nõude ajatamiseks.

Kohtunik leiab, et arvestades K.A-lt väljamõistetavate menetluskulude summat ja asjaolu, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb tal asuda vangistust kandma, mis oluliselt piirab tema sissetuleku teenimise võimalusi, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine talle osade kaupa pikema tähtaja jooksul, ühe aasta jooksul K.A vangistusest vabanemisest igakuiste maksetena.

Kohtunik