1-13-8763/24 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-13-8763

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Maakohus Pärnu Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2014.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-8763 (13250100039) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Tõlk - Kriminaalasi

Kohtuistungi toimumise aeg V.F

süüdistusasjas kuriteos KarS § 118 lg1 p1 järgi

Avalikul kohtuistungil

17. veebruaril 2014.a. lühimenetluses (üldmenetlusest üle läinud lühimenetluseks)

Prokurör

Svetlana Maripuu Ringkonnaprokuör Süüdistatav

V.F, ik. xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.F

118 lg1 p1 kuriteos KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) aastat.

KrMS § 238 lg2 alusel vähendada le mõistetud karistust ühe kolmandiku V.F’

võrra mõistes vähendatud temale karistuseks vangistuse kaks (2) aastat kaheksa (8) kuud.

KarS § 74 lg1,2,3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele V.F-ile

pööramata määrates, et mõistetud 2 aasta 8 kuulisest vangistusest kuulub V.F-i poolt koheselt ära kandmisele vangistus viis (5) kuud ning vangistus kaks (2) aastat kolm (3) kuud jätta täitmisele pööramata, kui V.F ei pane kahe (2) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid millisteks on: -

1. elama kriminaalhooldaja poolt

määratud elukohas,

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda vangistusliku karistuse kandmiselt vabanemisele järgnev päev.

Kui V.F katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata e karistuse täitmisele.

Määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu V.F kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

V.F-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta tõkendiks vahistamine, V.F võtta viivitamatult kohtusaalist vahi alla ja temale mõistetud reaalselt kandmisele kuuluva vangistusliku karistuse Viis (5) kuud kandmise aja algust hakata lugema vahistamisest, so.

05. märtsist 2014.a.

Välja mõista V.F’ elt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB, arveldusarve nr

EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE701700017001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-8763, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi-V.F/ :

- sundraha 887 (kaheksasada ) eurot 50 senti; kaheksakümmend seitse

- kohtuarstliku ekspertiisitasu ;

61 (kuuskümmend üks) eurot

- kaitsjatasu 451 (nelisada ) eurot 20 senti. viiskümmend üks Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada V.F osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse, so.

½ osas arvestatud kaitsjatasust.

Asitõend – nuga, kui kuriteo toimepanemise vahend eraldi pakendis (toimikuga kaasas) - hävitada.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare

Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul a tes päevast la , mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Käesoleval juhul on kohus kuulutanud koheselt tervikkohtuotsuse. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

V.F’ t süüdistatakse selles, et tema 04. j nuaril 2013.a. kella 20.15 ajal aa Kuressaare linnas Voolu tn 7- E m-

13 sotsiaalmaja üüritoas puhkenud tüli käigus lõi toakaaslase le

6 sentimeetrit pika ja 1,5 sentimeetrit laia teraga kööginoaga selja piirkonda, tekitades EKEI isiku ekspertiisiakti nr 13 E meluohtlikud tervisekahjustused: traumaatiline LäI00015 kohaselt le parempoolne veriõhkrind IV-V roidevahelise arteri ja parema kopsu vigastusega. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani V.F toime KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus

V.F kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav. V.F tunnistas E Mast esitatud s , kahets . üüdistuses täielikult süüdi väljendas ust toimepandu üle Kannatanu E m viimase ga leppis ära eluajal ära ja olid sõbrad edasi kuni kannatanu surmani.

Prokurör peab V.F-i süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse KarS § 118 lg1 p1 järgi õigesti kvalifitseerituks. poolt on toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo V.F

toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör loeb V.F-i karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.F-i poolt on toimepandud tahtlik I astme isikuvastane kuritegu.

V.F on varem kriminaalkorras karistamata, samas on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras. Prokurör taotleb süüdi tunnistamisel kuriteos KarS § V.F-i

118 lg1 p1 järgi mõista aastat, milline karistus kuulub KarS § 238 temale karistuseks vangistus 5 lg2 alusel vähendamisele 1/3 võrra, seega oleks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus kolm

(3) aastat neli (4) kuud. V.F-ilt ta riigituludesse menetluskulud.

välja mõis Asitõend -

nuga hävitada.

Süüdistatava V.F-i kaitsja ei vaidlustanud V.F-i süüdistuse tõendatust ega kvalifikatsiooni. Kaitsja leiab aga, et prokuröri poolt taotletud karistus V.F-ile on liiga range. V.F on oma süüd tunnistanud ja siiralt kahetsenud toimepandut, milline asjaolu on käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg1 p3 alusel. Kannatanu on andestanud oma elu ajal V.F-ile . V.F omab käesoleval ajal töökoha ja tööandja on temaga rahul. Kaitsja leiab, et V.F-i suhtes on kohaldatavad need seaduse sätted, mis võimaldavad isiku vabastada tingimise temale mõistetava vangistusliku karistuse kandmisest.

Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus olles uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et V.F

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud süü KarS § 118 lg1 p1 järgi

tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses taotles süüdistatav enda ülekuulamist süü temale KarS § 118 lg1 p1 järgi süüks . V.F-i arvatud kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist:

-

04. jaanuaril 2013.a. alustati teatisega kriminaalmenetluse alustamisest. Teatisest nähtub, et

Lääne Prefektuuris kriminaalmenetlust juhtimiskeskusesse saabunud teate põhjal, mille politsei kohaselt 04.01.2013.a. ke Saare mk Kuressaare linnas Voolu tn7 lla 20.15 ajal lõi V.F asuvas sotsiaalmajas oma toas toakaaslast E m noaga selja piirkonda (tl.1 I kd); - Kuressaare Voolu 7 sotsiaalmaja ja selle maja korteri nr 13 vaatlusprotokolli ning sündmuskoha,

fotodega protokolli juurde ja teiste esemete , milledest nähtub, kahe voodi paiknemine mööbli pai asetseval laual punase peaga lauanoa paiknemine laual. Nuga knemine toas ning ühe voodi ees

on punasest plastmassist käepidemega üldpikkusega 16 sentimeetrit, noa tera pikkus 6 sentimeetrit, tera laius 1,5 sentimeetrit, käepideme pikkus 10 sentimeetrit. Nuga võeti menetlejate poolt sündmuskohalt kaasa, vaadeldi asitõendina, pakendati (tl.2-8, 27-28 I kd). Kohtuistungil asitõendi use käigus süüdistatav V.F -pakendis olnud noa vaatl kinnistas, et tegemist

on sama noaga, millega ta 04.01.2013.a. õhtul toakaaslast e Meret selga lõi (vt. E M istungiprotokoll);

- kannatanu E M kohtueelses menetluses 21. märtsil 2013.a. antud ütlustega selle kohta, et 04.01.2013.a. oli ta tarbinud alkoholi. Alkoholi oli tarbinud ka tema toakaaslane V.F.

Õhtul kella 20.00 ajal läksid nad toakaaslasega millegipärast riidu. Tema enda arvates ütles toakaaslasele V.F-ile midagi solvavat. Nad olid mõlemad ühiselamu toas ja istusid vastastikku asetsevatel vooditel. Ta ütles midagi V.F-ile ja selle peale tõusis V.F oma voodilt püsti, haaras voodi vahel asetsevalt laualt kartulikoorimise noa ja lõi teda selle noaga.

Kuna ta istus voodi äärel ja oli ettepoole kummargil, siis lõi Vladimir teda üle ta pea paremale poole selga. Peale ja ühel korral ömist läks Vladimir oma voodisse tagasi lö rohkem ei löönud. Ta

tõusis püsti, läks toast välja. Kuna ta tundis, et hakkab halb, siis ütles valvurile (nimi on A), et kutsugu ta kiirabi. Ülekuulamise päevaks on ta V.F-iga ära leppinud ning V.F-ile temal mingeid pretensioone ja nõudmisi ei ole. Võimaluse korral sooviks ta kriminaalmenetluse lõpetamist (tl.9-10 I kd);

- E m

E m toimetati kiirabiga Kuressaare Haiglasse haigusloo väljavõttega, millest nähtub, et

04.01.2013.a. kella 21.27.25 ajal ja viibis haiglaravil kuni 15.01.2013.a. Põhidiagnoos, traumaatiline hemopneumotooraks (veriõhkrind). Kaasnev diagnoos: ülasagar, bronh või kops. Vigastuste põhjus rünne terava esemega, kodus. E M enda selgituste kohaselt elab ta sotsiaalmajas

– ajalt viskab toanaabril „rihm üle“ ja toanaaber löönud noaga selga. H aegaiglast koju lubatud heas üldseisundis (tl. 11-19 I kd);

- isiku ekspertiisiakti nr 13E- -25 I kd), mille kohaselt E m ga Lä0015 (tl.21 l esinesid järgmised

tervisekahjustused: traumaatiline parempoolne veriõhkrind IV-V roidevahelise arteri ja parema kopsu vigastusega. Operatsioonikäigus murdunud parempoolne VIII roie. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel. Traumaatiline parempoolne veri õhkrind IV - -V roidevahelise arteri

ja parema kopsu vigastusega on saadud löögist teravaservalise lõikevahendiga (näiteks noaga).

Tervisekahjustused on saadud lähteandmetes märgitud ajal – 04.01.2013.a. E ml esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud. Antud tervisekahjustuste tekkeviis oma käeliselt on vähetõenäoline;

- tunnistaja Avo Reino (tl 44-45 I kd) ga selle kohta, et oli ta ütluste 04.01.2013.a. õhtul tööl valvur-korrapidajana Kuressaare linnas Voolu tn7 asuvas sotsiaalmajas. Umbes kella 20.00-21.00 ajal, kui ta viibis valvetoas tuldi talle ütlema, et ta kutsuks kiirabi kuna E oli noaga selga m löödud. Lööjaks oli olnud V.F. Ta helistas kiirabisse. Ka E m tuli eesruumi ja koos teiste sinna tulnutega vaatasid nad E M vigastused üle. Selja peal pluusil oli väike vere laik. Nad tõstsid ta särgi ülesse ja nägid selja paremal pool seljal, piklikku õhukest keskel, rohkem noahaava. Haavast verejooksu näha ei olnud. oli kontaktivõimeline, kuid E M ei tahtnud ise eriti

suhelda. Ta mainis lõpuks siiski, et toakaaslane V.F Vladimir on asjas osaline. Kiirabi tuli võrdlemisi kiiresti ja võ kaasa. Kui politsei kohale tuli ja Vladimiri tuppa läks, siis oli tsid E M Vladimir voodis pikali ja mõmises midagi. Ta on hiljem ka Vladimiriga vestelnud ja viimane on öelnud, et tüli sai alguse poolt ärasöödud supist, kuid kas see ka õigus on, ta ei tea. Mõlemad E M on muidu rahulikud mehed. Mehed on tunnistaja ülekuulamise ajaks omavahel ära leppinud;

- tunnistaja, Jaanus Keert politseitöötaja i, ütlustega selle kohta, et 04.01.2013.a. kell 20.27 ajal olles teenistusülesannete täitmisel Kuressaare politseijaoskonna teenistuspiirkonnas koos Janis

Aksiimiga, said nad väljakutse Kuressaare linna Voolu tn , kus pidi olema noahaavaga meesterahvas. Kohale jõudes nägid nad sotsiaalmaja allkorrusel kannatanu E mt, kes kurtis valu seljapiirkonnas ning viitas sellele, et toakaaslane V.F oli teda ülakorrusel toas nr 13 noaga löönud. seljal pluusil oli näha verelaiku. Toa nr 13 asukoha näitas neile valvur Avo E M Reino. Toas nr 13 viibis V.F. V.F oli oma voodis ja oli silmnähtavalt alkoholijoobes. V.F-i kätel oli näha verepiisku ning V.F-i voodi kõrval väikesel laual oli väike kööginuga, millele kannatanu oli eelnevalt viidanud. Seejärel kutsus ta kohale E M kriminaalpolitseinikud, kes tegelesid antud juhtumiga edasi (tl.46-48 I kd);

- isiku joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokolli ja joobe tuvastamiseks indikaatorvahendi kasutamise protokollidega (tl.50-51 I kd), milledest nähtub, et V.F toimetati 04.01.2013.a. kella 20.00 paiku alkoholijoobes Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonda kainenemisele. Kainenemisele toimetamise põhjuseks sotsiaalmajas toas nr. 13 oma toakaaslase E m

noaga selga löömine. Indikaatorvahendi näit 1,37 mg/l alkoholi;

OÜ Perearst Kaalep Koppel teatisest nähtub, et surma põhjuseks oli vasema kopsu ülasagara E m

vähkkasvaja C34.1. Arstlik surmateatis A 263650 on väljastatud 23.12.2013.a. 04.01.2013.a. saadud trauma ei ole seotud V.F-i

surma põhjusega (tl.60 I kd).

- V.F-i enda s kohtuistungil.

üüd tunnistavate ütlustega V.F-i ütluste kohaselt

04.01.2013.a. oli joomapäev. Nad ga olid mõlemad joonud, kuid jõid eraldi. Ta jõi E m sotsiaalmajas naabrite juures. Kui tundis, et aitab siis ühel hetkel õhtusel ajal läks oma tuppa. Siis ilmnes, et tema supp kausist, mis jäi e tuppa tema voodi juurde lauale, oli ära söödud. Kauss E M oli tühi. Siis tekkis temal vaidlus ga teleka programmi eest maksmise pärast ja nii nad E m E Mga tülli läksid. Siis läks ta ja lõi nud väikse kööginoaga selga ühe korra. Keegi tuli nagu E Mle laual ol

siis tuppa ja E M E M ütles, et mingu ja kutsugu kiirabi. viidi alla aga tema jäi oma tuppa voodisse. Siis tuli politsei ja viis ta ära. haiglast välja sai, siis leppisid nad ga ära j Kui E m E M a edasi said nad hästi läbi. Igaks-juhuks pandi ta edaspidiseks siiski teise tuppa. Kahetseb juhtunut. Ta omab käesoleval ajal töökoha ja palub kergemat karistust.

V.F-ile ud kuritegu seisneb E Mle noaga selja süüks arvat ühel korral kannatanu köögi

piirkonda Et just V.F löömises. Noahoop tekitas kannatanule eluohtliku kehavigastuse. lõi ühel korral kannatanule noaga selge ja põhjustas selle löögiga kannatanule eluohtliku kehavigastuse , sealhulgas kannatanu V.F-i on tõendatud eelpool analüüsitud tõenditega enda süüd tunnistavate ütlustega.

Objektiivsest küljest on KarS § 118 lg1 järgi kvalifitseeritav kuriteo koosseis suvalise teokirjeldusega. Seega taandub küsimus V.F-i teo kvalifitseerimisel tema subjektiivse külje hindamisele. Vastavalt riigikohtu seisukohtadele loetakse eluohtlikuks rindkeresse ulatuvat haava. Käesoleval juhul oli eluohtlik süüdistatava V.F-i poolt tekitatud noa löögiga kannatanu haav

E Mle kannatanu selja nuga, mille tera pikkus paremale poole selga, löögi tagajärjel läbi löödud oli kannatanule traumaatilise parempoolse veri-

6 sentimeetrit ja laius 1,5 sentimeetrit põhjustas õhkrinna IV-V roidevahelise arteri ja parema kopsu vigastusega. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes on loetud üldtuntuks asjaolu, et isiku löömisel noaga eluohtlikku rindkere piirkonda võib üldjuhul kaasuda isiku surm. Rääkimaks sellise teo puhul käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et tagajärg ei saabu. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad ta mõistlikult uskuda, et tema poolt l loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt

mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg2 mõttes. äitumisest V.F-i eelpool kirjeldatud k kuriteo toimepanemisel ks asuda seisukohale, et ta ei nähtu aga mingeid samme, mille põhjal või lootis eelmärgitud tagajärje kujunemist vältida. V.F ise tunnistas kohtuistungil ka ja kannatanu E M E M e Mere kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et nende vahel tekkis e noaga löömist tõsine tüli riid, mille tagajärjel V.F tõusis oma voodilt, haaras laualt noa ja -

läks kannatanu voodi juurde ning lõi teda Lüües noaga hooga selga selleks kohta valimata.

kannatanut noaga rindkerre, so. eluohtlikusse piirkonda, ei kontrollinud V.F sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömisele järgneda võivat mistahes tagajärgi, sh. ka kannatanule elu kannatanule ohtliku tervisekahjustuse põhjustamist, põhjustades seega raske eluohtliku tervisekahjustuse vähemalt lüües vahetult kaudse tahtlusega. V.F kannatanuga tekkinud omavahelise i noaga oma voodist kannatanu voodi tül käigus laualt võetud

juurde minnes, kannatanut eluohtlikku selja-rindkere piirkonda, pidi aru saama oma tegevuse ohtlikkusest, kujutama endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidades võimalikuks ja möönates, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm . V.F või muu tervisekahjustus Kuna on leidnud tõendamist, et

realiseeris oma tegevusega KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulised tunnused, siis on välistatud tema tegevuse kvalifitseerimine mõne teise KarS § i järgi.

-

V.F-i

ei ole tegevuse õigusvastasust välistavaid ja süüd välistavaid asjaolusid ilmnenud ega ole keegi menetlusosalistest nendele asjaoludele viidanud.

Karistuse mõistmine. Karistuse m V.F-ile õistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud süü KarS § V.F-i

118 lg1 p1 V.F järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. V.F-i poolt on toimepandud tahtlik I astme isikuvastane kuritegu. KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks vangistust neljast kuni kaheteistkümne aastani Karistuse mõistmisel kohtu . poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab

V.F-i karistust kergendava asjaoluna ja leppimist süü puhtsüdamlikku kahetsust kannatanuga. E M Leppimist kannatanuga tõendavad nii süüdistatava enda ütlused, kui kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused aga ka tunnistaja ütlused.

A. R

karistust V.F-i raskendavad asjaolud puuduvad. V.F on varem kriminaalkorras karistamata isik.

Samas omab V.F neli kehtivat väärteokaristust, viimati on teda väärteomenetluse korras karistatud 24.04.2012.a. rahatrahviga, milline on tasutud. Väärteod on seotud Liiklusseaduse sätete rikkumistega (tl.7 Kohus V.F-ile karistuse mõistmisel -8 II kd). arvestab ka asjaoluga, et nii süüdistatav V.F kui kannatanu E M oli nendevahelise konflikti tekkimise ajal 04.01.2013.a. alkoholijoobes ja ka kannatanu enda käitumine võis olla ajendiks noaga löömisele süüdistatava poolt. Noaga löök oli ühekordne ja ründevahendiks oli suhteliselt väike nuga. Kohus eeltoodust tulenevalt peab põhjendatuks mõista V.F-ile kar istus

KarS § 118 lg1 p1 sanktsiooni alammääras, so. 4 aastat vangistust. KrMS § 74 lg1 alusel, kui kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdismõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab tal kooskõlas käesoleva seadustiku § le katseajaks -ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning kui käesoleva paragrahvi lõigetest 4 6 ei tulene teisiti. KarS § -

75 lg2 kohaselt kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest kantakse kohe ja millist vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele. Katseajaks määratakse 18 kuud kuni kolm aastat. Kohus on seisukohal, et V.F-i suhtes, arvestades tema poolt toimepandud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema isikut, on kohaldatavad KarS § s 74 sätestatu. Kohus määrab, et V.F-i poolt kuulub temale mõistetud -

karistusest kohesele ärakandmisele vangistus viis (5) kuud ja ülejäänud karistus, so. vangistus kaks (2) aastat kolm (3) kuud kandmisest võib ta vabastada tingimisi kahe (2) aastase katseajaga käitumiskontrollile allutamisega.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale V.F-ile käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud mõistetavat põ KrMS § 238 lg2 kuriteo eest hikaristust alusel vähendada ühe kolmandiku võrra.

Tsiviilhagi - puudub

Asitõendid - diteks kriminaalasjas on nuga, mis on pakendatud ja on kriminaaltoimiku asitõen juures -

. Juhindudes KrMS § s 126 sätestatust kuulub nuga hävitamisele.

Menetluskulud

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse.

V.F-i

kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses kokku 902,40 eurot (240+288+374,40, (tl.17-18, 28-29 , 36-37 II kd). sisaldab käibemaksu)

Kohus KrMS -s 180 lg3 alusel vabastab kohus V.F-i § osaliselt ½ osas arvestatud

kaitsjatasu tasumisest riigituludesse arvestades tema materiaalset olukorda, mis annab alust järelduseks, et kõigi menetluskulude kandmine ilmselgelt käib temale üle jõu.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Tõkendiks on kohaldatud V.F-i suhtes elukohast lahkumise keeld. KrMS § 313 lg1 p1 p8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. KrMS § 127 alusel tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. KrMS § 275 lg1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. Kohus arvestades asjaoluga, et V.F-i on mõistetud osaliselt reaalselt kantav vangistuslik karistus, sellega, et kuritegu on tema poolt toimepandud alkoholijoobes, ta on ilmunud ühel korral kohtuistungile alkoholijoobes, mille tõttu tuli kohtul istung edasi lükata peab põhjendatuks tema kohtu alla andmisel kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, muuta tõkendiks vahistamine ja V.F-i võtta viivitamatult, pärast kohtuotsuse kuulutamist kohtusaalist vahi alla. Eelpool nimetatud käitumine aga ka varasemate väärtegude toimepanemine annab alust kahtlustuseks, et kuni kohtuotsuse jõustumiseni vabadusse jäädes võib V.F jätkuvalt panna toime kuritegusid või hakata kõrvale hoiduma tema poolt reaalselt kandmisele kuuluvast karistuse kandmisest, millised kahtlustused on aga

- vahistamine kohaldamise eelduseks. tõkendi

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

-

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2 mmäära. Palga alammääraks on 355 ,5 palgaala ,00 eurot ning seega on

sundraha suuruseks 2,5x355 eurot =887,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. -

Ekspertiisitasu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 61 eurot (tl.24 I kd). KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg alus

el kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.