1-13-10699/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märtsil 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-10699 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasi

L.K

süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav L.K

elukoht: XXX (kannab karistust Tartu Vanglas); isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Viru Maakohtu 16.05.2011. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 ja §

199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lõplik ärakandmisele kuuluv karistus 1 kuu 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud

20 päeva vangistust kandmise aja algusega 24.09.2010. tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja

- (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Niina Agarjova)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.K KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.K-le mõistetud vangistust Viru Maakohtu

16. mai 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta 2 (kaks) kuu

10 (kümme) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 4

(neli) kuud 10 (kümme) päeva vangistust.

L.K karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev 06.03.2014.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa (kolmsada) eurot ja riigi õigusabi kulud (nelikümmend) eurot.

Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või

EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal).

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

L.K süüdistatakse KarS § 275 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartu linnas

Turu 56 asuvas Tartu vanglas, kasutas 22.09.2013. a kella 14.30 paiku Tartu vangla vangistushoone 1. osakonna poolses trepikojas ametiülesandeid täitva vanglaametniku A.L. suhtes solvava sisuga sõnu, nimetades A.L. t „pederastiks“, „prügiks“ ja „geiks“ ajal, mil A.L.

teostas L.K läbiotsimist. Nimetatud sõnade kasutamisega solvas L.K vanglaametnik A.L. kui võimuesindaja au ja väärikust. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.K-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 16. mai 2011. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-11-740 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 2 kuu ja 10 päeva võrra, mistõttu mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta

4 kuud ja 10 päeva vangistust.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.K süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 40 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

L.K kannab vangistust alates 2010. a septembrist. Käesoleva otsuse järgi on tal kanda veel vangistust üle pooleteist aasta. L.K sõnul tal sissetulekuid ei ole, vanglasse saadab raha tema pensionärist ema. Sellest summast läheb pool rahaliste võlgnevuste katteks, mida on ca 2000 eurot. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine L.K-le ilmselgelt üle jõu. Samuti võib vabanemisel liiga suur võlakoorem takistada resotsialiseerumise väljavaateid, mistõttu tuleb menetluskulusid vähendada ja mõista sundrahast välja ainult 300 eurot, samuti õigusabikulud.

Ingeri Tamm Kohtunik