1-11-7639/28 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-7639

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-7639

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid T.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu T.Z (ik: xxx; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 27.02.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, kinnine kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada T.Z järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada T.Z-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) kohustada igakuiselt hüvitada kriminaalasjades väljamõistetud rahalisi kohustusi ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane maksekorraldus.

3. T.Z-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. T.Z vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja T.Z.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 29.01.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 29.02.2012.a kohtuotsusega tunnistati T.Z süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 4 aastat ja 10 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 15.11.2010.a ja lõpp on 28.10.2014.a.

T.Z-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalabiprogrammid „Võida“, „Tee“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja programmi MTÜ Convictuse tugigrupis, osaleb käsitööringis, külastab spordisaali, raamatukogu ja kirikut. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 4, viimati määrati 22.01.2014.a.. Vabanemisejärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga, kindel töökoht puudub, kuid kinnipeetavate vanematel on võimalik T.Z-ile töökohta pakkuda. Vangla toetab T.Z-i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

et T.Z-i

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub,

vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ning on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kindlat töökohta T.Z vabanemisel ei ole, kuid võimalusel otsib ta kodustöötamise võimalust, et lastega rohkem koos olla.

T.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Aare Pere edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab T.Z-i ennetähtaegset vabastamist. T.Z on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda. T.Z on vanglas täitnud talle määratud täitmiskava ning osalenud resotsialiseerivatel tegevustel ja osalenud sotsiaalprogrammides. Alates 27.12.2010.a töötab ta AS Xxx õmblejana. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning garanteeritud töökoht. Vangistuses viibitud aja jooksul on T.Z karistatud kolm korda distsiplinaarkorras noomitustega. T.Z on talle mõistetud 4 aastasest vangistusest kandnud ära üle 3 aasta ning karistus on tema iseloomustuse järgi täitnud oma eesmärgid. Lisaks, arvestades T.Z-i käitumist vanglas ning iseloomustust, on ta karistusest õiged järeldused teinud ning tõenäosus, et ta paneb vabaduses viibides toime uusi kuritegusid, on väike. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes on suuteline täitma katseaja nõudeid ning vabaduses seaduskuulekalt elama. Tulenevalt T.Z-i iseloomustusest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg

2 p 1 alusel heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu poolt määratud ajaks; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha kohtu poolt määratud aja jooksul või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ega suhtlema kohtu poolt määratud isikutega.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.Z-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3- korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 1. korda. Isiku poolt toimepandud kuritegude raskusaste ei ole oluliselt muutunud, ka varem on T.Z karistatud kelmuse eest ning kuriteod panid toime majandusliku kasusaamise eesmärgil. Kinnipeetav väljendab suurt ebausaldust Eesti kohtusüsteemi vastu, vanglaametnikega suheldes püüab olla viisakas. Isik jätkas kuritegelikku käitumist ka peale varasemat kohtuotsust. T.Z

on töövõimetuspensionär, põeb alates lapseeast kroonilist haigust, saab vanglas ravi. Kinnipeetava peres koos elukaaslase Xxx kasvab 2 ühist alaealist last ja Xxx14-aastane tütar eelmisest kooselust. Kinnipeetava ema sõnul on pereelu olnud väga keeruline ja pingeline, T.Z-i sõnul tema kooselu laste isaga ei jätku pärast vanglast vabanemist. Isikul on kõrge enesehinnang, eriti nende seltskonnas, kes hindavad temaga sarnaseid väärtusi. Isik on suhtlemisel avatud, kuid püüab vältida ebamugavaid teemasid, tema käitumisele on iseloomulik impulsiivsus, puudub võime näha probleeme. T.Z on ise mõjutatav ning võib mõjutada ka teisi oma heaolu parandamiseks. Enne vangistust omas T.Z sissetulekut töövõimetuspensioni ja vanemapalga näol, samuti toetasid teda vajadusel vanemad ning perel majanduslikke probleeme ei esinenud, kuid isik sooritas järjepidevalt varavastaseid kuritegusid. T.Z kujunesid välja kulutamisharjumused, mis ei vastanud tema tegelikele võimetele. Kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalabiprogrammid „Võida“, „Tee“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja programmi MTÜ Convictuse tugigrupis. Vabanemisejärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga, kindel töökoht puudub, kuid kinnipeetava vanematel on võimalik T.Z-ile töökohta pakkuda Saaremaal, T.Z soovib ise otsida kodustöötamise võimalust, et lastega rohkem koos olla. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kinnipeetav on vanglas läbinud mitmeid sotsiaalabiprogramme, kus ta osales aktiivselt ja on motiveeritud ka edaspidi jätkama muutuste elluviimist. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada T.Z-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kinnipeetava poolt ärakandmata karistusaeg on väike - 9 kuud. Prokurör ja vangla toetavad T.Z-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 26 %, mis on madal näitaja.

Kohus arvestab ka sellega, et T.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata T.Z-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik