1-14-1437/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-1437

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märtsil 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Jaanika Brikkel Prokurör Allar Nisu Kriminaalasja number 1-14-1437 (13260104179) Kriminaalasi G.V süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav G.V

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 16.12.2010. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamise järel 28 päeva vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks; väärteomenetluses karistatud 1-l korral

Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada G.V KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Tartu

Maakohtu 16.12.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16753 mõistetud karistuse ärakandmata osa 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista G.V liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 356 (kolmesaja viiekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata G.V-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on G.V üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel

TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.V-lt 500 (viissada) eurot M.L. kasuks tasumisega arveldusarvele 221028518418 Swedpangas.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõend – salvestus CD-R plaadil.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.V-lt 568 (viissada nelikümmend kuus) eurot ja 50 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874 Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-1437 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse koopia saata kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile, kes ei võtnud osa kriminaalasja kohtulikust arutamisest.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

G.V süüdistatakse selles, et tema 25. oktoobril 2013 kella 06.30 paiku Tartus Ringtee 75 asuvas kasiinos Monte Carlo, kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitnud AS G4S Eesti turvatöötaja M.L. suhtes, kes oli palunud G.V korrarikkumise tõttu kasiinost lahkuda. Kasiinost väljajuhatamise ajal lõi G.V pea otsmikuga M.L. le näo piirkonda, tabades M.L. ülahuult ja esihambaid. Löögi tagajärjel tundis M.L. valu. Lisaks põhjustas G.V löömisega M.L. le ka tervisekahjustuse – ülahuule keskosa suuõõnde 0,5 cm läbimõõduga hematoomi.

Sellega pani G.V toime KarS § 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kokkuleppe sisu

KarS § 274 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 16. detsembri 2010. aasta Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16753 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 356 (kolmesaja viiekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata G.V-le üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta. KarS § 69 lg 4 alusel on G.V üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tsiviilhagiu ja selle lahendamine

Kannatanu M.L. on esitanud tsiviilnõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 euro suuruses summas.

G.V võttis kohtuistungil hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 alusel kuulub hagi õigeksvõtul põhinev nõue rahuldamisele. G.V on kannatanule kahju tekitanud õigusvastase teoga. Mittevaralise kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg

1 p 2 järgi 532,50 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 36.- eurot. Menetluskulude summa on 568,50 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda.

G.V töötab mitteametlikult ja sissetuleku juhusliku iseloomu ei ole tal võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik