1-14-1727/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-1727

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2014.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-14-1727 (kriminaalasi nr 14231500071)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Triin Pilberg

Natalja Senkevitš

Kriminaalasi

N.M

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

süüdistuses

lühimenetluses

Prokurör

Loreta Tšurilova

Süüdistatav

Varasem karistatus

Kaitsja

RESOLUTSIOON:

N.M

,

isikukood

XXX,

kodakondsuseta,

emakeel vene keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, KrMS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 23.02.2014.a kell 19.15, tõkendit kohaldatud ei ole; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimased karistused:

• 11.02.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p.p 7,

9 ja KarS § 266 lg 1 järgi, KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg

2 ja KarS § 68 lg 1 alusel karistatud vangistusega 5 kuud

ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 69 lg 6, 7 ja KarS § 65 lg 2

alusel

suurendati

mõistetud

vangistust

eelmise

26.03.2012.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra s.o 3 kuu ja 18 päevase vangistuse

võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 16

päeva vangistust, karistuse kandmise algus 23.08.2012.a,

vabanenud

vanglast

pärast

karistuse

ärakandmist

07.06.2013.a;

• 26.03.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9

järgi, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega

3 kuud ja 29 päeva, KarS § 69 sätteid kohaldades

vangistus asendatud 238 tunni ÜKT-ga, tähtajaga 9 kuud;

Vandeadvokaat Dmitri Školjar

1. Süüdi tunnistada N.M KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada N.M-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista N.M-ile 2 (kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates N.M-i kinnipidamisest, so alates 23.02.2014.a.

4. KrMS § 275 lg 1 alusel kohaldada N.M-i suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kui temale mõistetud karistus saab kantud enne kohtuotsuse jõustumist, siis tühistada tõkend kohe pärast karistuse ärakandmist.

5. Välja mõista N.M-ilt KrMS § 175 lg 1 p.p 4; § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti) eurot ja kaitsjatasu summas 216.- eurot riigituludesse.

Selgitusse

märkida

„N.M

1-14-1727,

menetluskulud“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus

on

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS

N.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS § 218 lg 1 alusel 23.01.2014 ja 10.02.2014 väheväärtusliku vallasasja varguste eest, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, üritas uuesti 23.02.2014 kella 17.45 ajal Tallinnas, Ümera 3 kaubanduskeskuses MAXIMA XX asuvast Ümera Apteegist varastada Euroapteek OÜ-le kuuluvaid ravimeid: 5 originaali Diclac geel 1% 100 grammi, 1 originaali maksumus a´7,76 eurot, kogumaksumusega 38,80 eurot ja 5 originaali Voltaren emulgeel 2,32% 100 grammi, 1 originaali maksumus a´9,99 eurot, kogumaksumusega 49,95 eurot, kaupa kokku summas 88,75 eurot varastada kaupa kogumaksumusega 88,75 eurot, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega N.M isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

MENETLUS KOHTUS JA UURITUD TÕENDID

Süüdistatav N.M märkis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 25.02.2014.a toimunud kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud ja ta tunnistab end süüdi, selgitades, et ülekuulamist kohtuistungil ta ei taotle, vaid jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Selgitades üksnes, et varguste toimepanemise põhjuseks on narkootikumide tarbimine; /kd I tl 70/ Riikliku süüdistust toetav Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Loreta Tšurilova pidas kohtus vajalikuks kvalifitseerida ümber N.M-ile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg

2 hoopis KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavavaks kuriteoks, millise toimepanemise eest karistada süüdistatavat vangistusega 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistus, karistusaja alguseks lugeda 23.02.2014.a ja süüdistatavalt välja mõista menetluskulud; /kd I tl 70/ Süüdistatava kaitsja Dmitri Školjar avaldas kohtuistungil, et tema hinnangul on süüdistus rajatud toimikus olevatele tõenditele, muudetud kuriteo kvalifikatsioon on õige ja tõendid lubatavad. Kohtulike vaidluste käigus kaitsja juhtis kohtu tähelepanu faktile, et tema kaitsealuse poolt toimepandud tegu jäi katsestaadiumisse, kahju puudub, kergendavaks asjaoluks süüdistatavapoolne puhtsüdamlik kahetsus toimepandusse, seepärast peaks süüdistatavale mõistetav karistus – vangistus jääma miinimumi lähedale, menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda; /kd I tl 70/ Kohus uuris Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Loreta Tšurilova taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul järgmisi tõendeid:

• Euroapteek OÜ Ümera Apteek 23.02.2014.a esitatud avaldust, millest nähtub, et 23.02.2014.a kella 17:40 ajal, sisenes apteeki meesterahvas, kelle juurest, väljumisel kella

17.45 ajal leiti Diclac geel 5 tk koguväärtuses 38,80 eurot, Voltaen emulgeen 5 tk koguväärtuses 49,95 eurot, kokku kaupa väärtuses 88,75 eurot, millise eest oli jäetud tasumata. Kaup on tagastatud rikkumatult apteegile; /kd I tl 2/

• Skarabeus Julgestusteenistus OÜ väljastatud kinnipeetute üleandmise lehte, millisest nähtub, et 23.02.2014.a kella 17:45 ajal peeti varguse toimepanemise katses turvatöötajate poolt kinni N.M, kes üritas ära võtta Ümera 3, Tallinn, Maxima XX asuvast Ümera Apteegist Euroapteek OÜ-le kuuluvaid ravimeid, koguväärtuses 88,75 eurot; /kd I tl 3/

• XXX eeluurimisel 23.02.2014.a tunnistajana antud ütlusi sh ütluste eesti keelset tõlget selle kohta, et tema olles 23.02.2014.a kella 17.45, aadressil Tallinn, Ümera 3, Maxima turvatöötajana tööl sai raadio teel teate, et apteeki sisenes varas. Tema – XXXnägi, kuidas meesterahvas pani midagi kilekotti ja läks koheselt väljapääsu poolte. Ta pidas noormehe kinni ja viis ta turvaruumi, kus viimane üritas käesolevat kilekotti ära visata ja ära joosta, kuid ta peeti ikkagi kinni. Turvaruumis võttis meesterahvas kilekotist välja 5 pakendit Dicclac geeli kogumaksumusega 38,80 eurot ja 5 pakendit Voltaren emulgeeli kogumaksumusega 49,95 eurot. Kaup tagastati rikkumatult Euroapteegile; /kd I tl 5-7/ • eeluurimisel 24.02.2014.a ja 25.02.2014.a kahtlustatavana antud ütlusi selle N.M kohta, millistes viimane kinnitab, et tema on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et 23.02.2014.a õhtul kella 17.00 paiku läks ta Maxima kauplusesse, mis asub Tallinnas Ümera tänaval. Kaupluses tahtis ta vaadata erinevaid kaupu. Seejärel läks ta apteeki, kus ta tahtis samuti kaupu vaadata. Ta sisenes apteeki, liikus seal ringi ja võttis riiulilt Diclac geele ja Voltaren geele, kokku 10 tk, geelid tahtis ta maha müüa, ta pani need endale kotti ja läks apteegist välja. Ta juurde tuli turvamees, kes palus tal tulla turvatuppa, seal paluti tal näidata kotti. Varastatud kauba andis ta ise turvatöötajale. Kaup tagastati apteegile kahjustamata kujul. Kahetseb puhtsüdamlikult. Samuti on kahtlustatav kinnitanud, et raha tal ei ole ja osa varastatud kaubast tahtis ta ise tarvitada;

/kd I tl 13-16, 33-36/

•

karistatuse kohta, millisest nähtub, et isikut on

Karistusregistri väljavõtet N.M

varasemalt korduvalt nii vääteo – kui ka kriminaalkorras karistatud sh varavastaste kuritegude toimepanemises; /kd I tl 17-30/

• 10.02.2014.a ja 23.01.2014.a kiirmenetluse otsuste koopiad, millistest nähtub, et N.M on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest; /kd I tl 37-40/

• Harju Maakohtu 11.02.2013.a kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-12-12461, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval on N.M süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 1 ja § 199 lg

2 p.p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises; /kd I tl 41-57/ KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava N.M poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud süüd kinnitavaid selgitusi, asub seisukohale, et N.M süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud, seda kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ja avaldatud ning eelpool refereeritud tõenditega ning N.M tegevus on kohtuistungil prokuröri poolt õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. Süüdistatava N.M inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, milline on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on jäänud katse staadiumisse on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. N.M on nii kohtu - kui ka kohtueelses menetluses oma süüd kuriteo toimepanemises kinnitanud, kahetsenud ja kohtueelses menetluses selgitanud, et „varastatud kaupa tahtis ta nii ise kasutada kui ka maha müüa“ /kd I tl 15, 35/, kohtus on N.M märkinud, et tema jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ja oma süüd ta tunnistab;

/kd I tl 70/

Kohtu hinnangul viitavad N.M selgitused varguse toime panemise põhjuste kohta faktile, et süüdistatavale on varguste toime panemine muutumas elustiiliks ja oluliseks elatusallikaks. N.M näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, varavastaste kuritegude toimepanemiste eest seda nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras. Väärteokorras viimati 23.01.2014.a ja 10.02.2014.a ning kriminaalkorras Harju Maakohtu poolt 11.02.2013.a. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatavapoolset kahetsust toimepandud teosse, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

N.M on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo katse. Süüdistatava N.M poolt toimepandud kuritegu, milline jäi katse staadiumisse oli suunatud võõra vallasasja vastu, antud fakti loeb kohus tõendatuks eelpool refereeritud, kohtu poolt avaldatud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks N.M karistada rahalise karistusega, kuna isikut on varem korduvalt kriminaal – ja väärteokorras karistatud, N.M ei tööta.

Kohus asub seisukohale, et N.M puuduvad niigi kindlad piisavad igakuised rahalised vahendid igapäevase eluga toimetulekuks, märgitud seisukohta kinnitab teadmine, et süüdistatav varastab kaupa eesmärgiga see edasi müüa ning ta ei ole teinud ka piisavaid järeldusi temale varasemalt mõistetud karistustest, ei ole asunud elama õiguskuulekat elu. Kohtu hinnangul on N.M toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo otsese tahtlusega. N.M üritades võtta temale süüdistuses esitatud kuupäeval s.o 23.02.2014.a võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.t käesolevas kriminaalasjas oleva avaldaja tahte vastaselt, viimastele kuulunud vallasvara, teadis, et hõivatavate esemete näol on tegemist temale - N.M-ile mittekuuluvate vallasasjadega s.t temale võõraste asjadega, milliste omamiseks tal õigust ei ole, kuid vaatamata sellele viimane temale esitatud süüdistuses loetletud esemed võttis ja üritas neid pöörata enda kasuks.

Käesoleval juhul leiab kohus, et N.M tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse määra valikul lähtub kohus isiku süü suurusest. Süüdistatava süü raskusastet hinnates, arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteo episoodis, mis on jäänud katse staadiumisse ja, milline on toime pandud vaid kuu hiljem peale varasemalt temale samalaadsete väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvide mõistmist, rahatrahvid on tasumata.

Kohus arvestades süüdistatava isikut ning tema suhtumist õiguskorda asub seisukohale, et süüdistatava suhtes on välistatud tingimisi karistuse kohaldamine nii osaliselt kui ka täielikult. Kuriteoga ei ole N.M kannatanule kahju tekitanud, sellest kohus järeldab, et süüdistatava süü ei ole niivõrd suur. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu s.t kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaalub, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et süüdistatav N.M ei tööta ja tal puuduvad ilmselgelt piisavad igakuised sissetulekuallikad menetluskulude tasumiseks ning antud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatut s.t jätta N.M-ile osutatud õigusabi kulud s.t kaitsjatasu riigi kanda.

Arvestades asjaolu, et käesolevat kriminaalasja on menetletud kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 266,25 eurot, milline tuleb süüdistataval tema süüdi mõistmise korral tasuda riigi tuludesse.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/