3-14-50196/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated13.02.2014 esitas T. T taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud riigi õigusabi liikideks isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine, isiku esindamine täitemenetluses ning isiku esindamine halduskohtumenetluses.
Legislator headnote
AI generated3-14-50196/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse (hilisem) läbivaatamine. Käesolev taotlus on taotleja poolt adresseeritud küll Harju Maakohtule, kuid saabunud menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Tulenevalt RÕS § 10 lõikest 3 esitatakse riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule, antud juhul siis Harju Maakohtule.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
05. märts 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50196
Haldusasi
T. T’i riigi õigusabi saamise taotlus RESOLUTSIOON
1. Jätta T. T’i riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata;
2. Saata käesoleva määruse ärakiri taotluse esitajale ja Rahandusministeeriumile Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 13.02.2014 esitas T. T taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud riigi õigusabi liikideks isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine, isiku esindamine täitemenetluses ning isiku esindamine halduskohtumenetluses.
2. Taotleja soovib saada riigi õigusabi korras esindajat põhjusel, et esitas üle kahe kuu tagasi varjupaigataotluse, kuid viibib senini kinnipidamiskeskuses. Taotleja eesmärgiks on kinnipidamiskeskusest kiiremini vabadusse saada, et elada paremat ja vabamat elu varjupaigataotlejate majutuskeskuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse (hilisem) läbivaatamine. Käesolev taotlus on taotleja poolt adresseeritud küll Harju Maakohtule, kuid saabunud menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Tulenevalt RÕS § 10 lõikest 3 esitatakse riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule, antud juhul siis Harju Maakohtule.
Samas on märgitud riigi õigusabi taotluses eraldi ära ka esindamine halduskohtumenetluses ning taolise riigi õigusabi saamise taotluse lahendamine kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses on halduskohtu pädevuses. Küll aga peaks riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses eeldama mingisugust eelnevat pöördumist haldusorgani poole ja sellele saadud keelduva sisuga vastust, sest ilma taolise pöördumise ja keelduva vastuseta oleks pigem tegemist esindamisega haldusmenetluses ning riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses oleks tulnud saata maakohtule.
Taotluse materjalist nähtuvalt on T. T esitanud Politseija Piirivalveametile varjupaigataotluse, mis on taotlejalt 11.12.2013 vastu võetud, kuid esitatud taotlusest ei nähtu seda, et varjupaigataotlus oleks rahuldamata jäetud ja et seetõttu oleks vaja kaebuse koostamiseks riigi õigusabi saada või et riigi õigusabi saamise taotlus seostuks mingisuguse muu Politseija Piirivalveameti poolt läbiviidava haldusmenetlusega ning selle raames antud keelduva haldusaktiga. Lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 punktist 2 jääb riigi õigusabi andmata, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
Taotlustest nähtuvalt on soovitud riigi õigusabi korras advokaati eelkõige varjupaigataotluse läbivaatamise kiirendamiseks. Taotlusest ei nähtu, et isik oleks pöördunud haldusorgani poole seoses varjupaigataotluse läbivaatamise kiirendamise küsimusega või, et haldusorgan oleks teinud taotleja suhtes keelduva otsuse. Seega ei ole taotlejal praegu sellist õigust, mille kaitsmiseks ta peaks riigi õigusabi taotlema ning ilma, et vastustaja oleks võtnud vastu taotleja jaoks keelduva sisuga otsustusi, on taotlus ennatlik. Siinkohal peab kohus veelkord vajalikuks selgitada, et riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena saadetakse taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule, antud juhul siis Harju Maakohtule.
Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on T. T riigi õigusabi saamise taotlus Harju Maakohtu 31.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2429 seoses varjupaigataotlusega muuhulgas ka rahuldatud, millest järeldub, et (täiendav) riigi õigusabi ei peaks olema enam ka sisuliselt tarvilik. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta riigi õigusabi saamise taotlus RÕS § 7 lg 1 punkti 2 alusel rahuldamata.
4. Käesoleva määruse ärakiri saadetakse lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lõikest 1 ka Rahandusministeeriumile.
/allkirjastatud digitaalselt/
Enno Loonurm Kohtunik