3-13-1087/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

5. märts 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1087

Haldusasi

OÜ Triple Invest kaebus Muinsuskaitseameti 16.04.2013

kooskõlastamise komisjoni otsuse nr 249 punkti 20.1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Triple Invest

Volitatud esindaja: vandeadvokaat Martin Tälli

Vastustaja: Muinsuskaitseamet

Volitatud esindaja: Merike Peterson

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Muinsuskaitseameti

16.04.2013 kooskõlastamise komisjoni otsuse nr 249

punkt 20.1.

2. Mõista

vastustajalt

kaebaja

kasuks

välja

menetluskulud summas 2160 eurot, millest 15 eurot on

tasutud riigilõiv ja 2145 eurot kantud õigusabikulud

koos käibemaksuga.

3. Sekretäril edastada kohutotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest ehk hiljemalt 4. aprill 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni koosoleku 16.04.2013 protokollilise

otsuse nr 249 p 20.1. otsustas Muinsuskaitseamet mitte kooskõlastada talle

kooskõlastamiseks esitatud Pärnu Aida tn 10 ja Lai tn 11 kaubanduskeskuse ühendusgalerii

eskiisprojekti.

2. 22.05.2013 esitas OÜ Triple Invest Tallinna Halduskohtule kaebuse Muinsuskaitseameti

16.04.2013 kooskõlastamise komisjoni otsuse nr 249 punkti 20.1 tühistamiseks, mis

edastati OÜ-le Triple Invest Muinsuskaitseameti 29.04.2013 teatisega nr 5.1-2/540-3.

3. 14.06.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 18.09.2013 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike

seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja. 28.01.2014 määrusega

uuendas kohus haldusasja menetluse, lahendas kaebuse esitaja taotluse ning määras asja

lahendamise jätkamise kirjalikus menetluses, uued menetlustähtajad ning kohtuotsuse

kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada Muinsuskaitseameti 16.04.2013 kooskõlastamise komisjoni

otsuse nr 249 punkt 20.1 alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab esmalt, et Aida tn 10 hoone ning Lai tn 11 hoone asuvad Pärnu

vanalinna

ja

kuurordi

muinsuskaitseala

kaitsevööndis,

mistõttu

esitati

Muinsuskaitseametile nõusoleku saamiseks Pärnu Aida tn 10 ärihoone ja Lai tn 11

kaubanduskeskuse ühendusgalerii eskiisprojekt.

Kaebus on esitatud kaebaja poolt oma õiguste kaitseks, arvestades, et õigusvastase

otsusega on õigusvastaselt piiratud kaebaja, kui Lai tn 11 omaniku, õiguseid ning

võimalusi Lai tn 11 kinnistu kasutamiseks ning sellelt tulu teenimiseks. Galerii rajamisest

keeldumisega luuakse põhjendamatu konkurentsieelis piirkonnas tegutsevatele teistele

ettevõtjatele, kelle ärihoone ühendamist galerii abil parkimismajaga on Muinsuskaitseamet

lubatavaks pidanud (vt tl 23-24).

4.2. Kaebuse esitaja viitab Õiguskantsleri 19.09.2012 soovituse nr 7-7/120858/1204317

punktile nr 23, milles on selgitatud järgmist: Kuna tööde loa andmine ja selle andmisest

keeldumise, muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamise ja kooskõlastamata jätmise ning

kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste ehitusprojektide kooskõlastamise

ja kooskõlastamata jätmise puhul on tegemist haldusaktidega, siis peavad need olema

põhjendatud, sisaldama oluliste asjaolude kaalumist ning viidet õigusnormile, mis olid

haldusakti andmise aluseks, muu hulgas tuleb haldusakti põhjendustes märkida, millisel

õiguslikul alusel jäetakse tööde luba andmata, muinsuskaitse eritingimused või

kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste ehitusprojektid kooskõlastamata.

Samuti peavad haldusaktid sisaldama vaidlustamisviidet. Samuti viitab kaebaja sama

otsuse p 21 ning p 24, milles Õiguskantsler on analüüsinud ka Muinsuskaitseameti

kooskõlastamise komisjoni protokollide väljavõtteid (vt tl 10-22).

Eeltoodule tuginedes leiab kaebaja, et vaidlustatud otsus ei vasta õiguspärase haldusakti

tingimustele. Vaidlustatud otsus on nõutaval määral põhistamata. Otsusest ei selgu,

millistel põhjustel on kaebaja õiguseid piiratud ning millise muinsuskaitsealast kaitset

vajava eesmärgi nimel on seda tehtud.

4.3. Kaebaja toob välja, et vaidlustatud otsusest ei nähtu vähimalgi määral otsustuse

õiguslikud alused. Otsuse tegemisel ei ole viidatud mitte ühelegi normile ja/või

regulatsioonile, mis võimaldaks kontrollida, millisele õiguslikule alusele tuginedes kaebaja

õiguseid piiratud on.

4.4. Otsusest ei selgu põhjendusi ega analüüsi, miks, milliste ning millisest kohast

avanevate vaadete säilivust taotletud galerii varjaks ja tegelikult ei ole isegi analüüsitud

seda, kas väidetavad „vaated vanalinnale“ üldsegi eksisteerivad

4.5. Otsusest ei nähtu mistahes põhjendusi, miks on just Ringi tänav „muinsuskaitselisest

aspektist võtmetähtsusega tänav“, mis välistab sellele (erinevalt teistest parkimismajaga

piirnevatest tänavatest) hooneid ühendava galerii rajamise.

4.6. Otsust lugedes jääb ka arusaamatuks, mida tähendab Muinsuskaitseameti seisukoht, et

Ringi tänav: peab olema kogu pikkuses visuaalselt vaba koridor ümber vanalinna.

Kõnealune galerii planeeriti ringi tänava lõppu. Ringi tänav lõpeb Laia tänavaga ning Laia

tänava ääres paiknev olemasolev hoone blokeerib nii või teisiti vaate jõele (ning ka jõelt

vanalinnale). Seega ei eksisteeri ka hetkel sellist „visuaalselt vaba koridori,“ mille

säilimise vajadust on vaidlustatud otsuses üldsõnaliselt mainitud.

4.7. Arusaamatuks ning põhjendamatuks jääb ka vastuvõetud otsuse resoluutsus.

Analüüsitud ei ole mistahes alternatiive otsuses sisalduvale nn absoluutsele keeldumisele.

Analüüsitud ei ole, kas teatud tingimustel (viies läbi eelnevalt vajaminevad vaadete

küsimust puudutavad ekspertiisid ning nt arhitektuurikonkursi) saaks hooneid ühendavat

galeriid Muinsuskaitseameti hinnangul keskkonda sobilikuks pidada. Siinkohal rõhutab

kaebuse esitaja, et kõnealuses ümbruskonnas koosneb hoonestik uutest rajatud ärihoonetest

(s.t. tegemist ei ole vanalinna muinsuskaitsealale modernse rajatise planeerimisega).

Tegemist on vanalinna kõrval asuvasse uusehitistest koosnevasse nn ärilinnakusse kahte

ehitist ühendava õhulise galerii rajamise soovi menetlemisega.

4.8. Kaebaja osundab, et oma vastuses möönab ka Muinsuskaitseamet vaidlustatud otsuse

motiveerimatust. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-74-11 ning

märgib, et vaidlusaluse otsuse näol on tegemist vastustaja kaalutlusotsusega, mis on

nõutaval

määral

motiveerimata.

Samas,

mida

ulatuslikum

on

haldusorgani

diskretsiooniruum, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon.

Vaidlusaluse kaebuse lahendamise seisukohast on oluline mõista, et tegemist ei ole

olukorraga, kus kaalutlusõiguse piirid oleksid sedavõrd ahenenud või esineksid õiguslikud

ja faktilised asjaolud, mis tingiksid ilmtingimata samasisulise haldusakti vastuvõtmise

haldusorgani poolt ka pärast vaidlusaluse akti tühistamist kohtu poolt.

4.9. Muinsuskaitseameti 14.08.2013 seisukohas esitatud haldusakti andmist selgitavad

täiendavad põhjendused, ei kinnita nõutava diskretsiooni rakendamist haldusorgani poolt.

Muinsuskaitseameti 14.08.2013 seisukohas toodud põhjendustest nähtub kokkuvõtvalt, et

vaidlustatud

otsus

rajaneb

Muinsuskaitseameti

hinnangul,

et

galerii

sulgeks

muinsuskaitseliseks hüveks olevad vaated Ringi tänava otsast Pärnu vanalinnale ning

villade alale ning vastupidise vaate Pärnu vanalinnast Pärnu jõele.

Kaebaja rõhutab, et vaidlustatud muinsuskaitse hüveks olevate ning kaitsmist väärivate

vaadete olemasolu on Muinsuskaitseamet tuletanud „plaanide“ alusel.

Kaebaja hinnangul ei saa ülaltoodud põhjendusi pidada piisavateks, et võtta vastu seaduse

nõuetele vastaval määral põhjendatud diskretsiooniotsus teatud ehituse lubatavusest.

4.9.1. Kaebaja arvates eeldab seesugustel põhjendustel (ka olukorras, kus neid pidada

piisavateks, millega kaebaja ei nõustu) otsustuse vastuvõtmine esiteks muinsuskaitselist

hüve kujundavate vaadete tegelikku olemasolu (s.t. mitte üksnes kaardimaterjalile

rajanevat järeldust, et „vaated peaksid eksisteerima“).

Antud olukorras ei eksisteeri Ringi tänavalt Muinsuskaitselist hüve kujutavat vaadet ei

Pärnu vanalinnale ega Muinsuskaitseameti poolt viidatud villade alale. Kaebaja esitas oma

väidete tõendamiseks kohtule visualiseeritud materjali, millest on näha, milline vaade

tegelikkuses galerii asukohast avaneb suunaga Pärnu vanalinna poole (vt tl 78-79).

Muinsuskaitseameti põhjendustes toodud vaadet vanalinnale ja villade alale Ringi tn otsast

ei avane.

Kaebaja esitas kohtule ka visuaalse materjali, millelt on näha milline vaade avaneb

vaadates Pärnu vanalinna poolt Ringi tänavale (vt tl 80), muuhulgas on kõnealuselt

materjalilt üheselt arusaadav, et vaadet Pärnu jõele Ringi tänavalt ei avane. Ringi tänava

ning jõe vahelisel alal on hoone, mis vaate jõele blokeerib. Samuti ei ulatu Ringi tn jõeni.

4.9.2. Teiseks leiab kaebaja, et väide, et teatud vaated (isegi kui need eksisteeriksid, mida

antud juhul ei eksisteeri) võiksid automaatselt omada muinsuskaitselist kaitseväärtust,

piisaval määral motiveeritud ning põhjendatud. Selliselt välistataks mistahes ehitiste

ehitamine muinsuskaitseliste objektide ümber ning Pärnu vanalinnaga piirnevale alale ei

saakski mistahes ehitisi rajada.

Antud vaidluse lahendamiseks on asjakohane viidata Vabariigi Valitsuse 06.02.2006

määrusega nr 32 kehtestatud „Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse“

(edaspidiselt viidatud kui Määrus) § 8 lg-le 1, mis sätestab vajaduse tagada vanalinna

silueti vaadeldavus vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Määrus ei sea ette automaatseid

piiranguid, mis keelaksid galerii rajamise vanalinnasuunalisele tänavale. Ehitusõigust

piirab viidatud säte üksnes olukorras, kus ehitisega piirataks vaadet vanalinna siluetile.

Ilmselt ei saa olla mistahes mõistliku vaidluse all, et vanalinna siluetile vaidlusalusest

punktist mistahes vaadet ei avane.

Samuti omab käesoleva vaidluse lahendamiseks tähendust Määruse § 8 lg 2 p-s 1 ja p 3

sätestatu.

Ka siinkohal on oluline mõista, et vaidlusalust ehitist ei saa pidada oma välismõõtmete

tõttu muinsuskaitseala oluliste vertikaalsete dominantide vaadeldavust häirivaks. Ka ei

ületa plaanitud galerii kõrgus Pärnu Kontserdimaja kõrgust. Planeeritud galerii on

suurusjärgus 2 korda madalam kui Pärnu Kontserdimaja.

Muinsuskaitseamet ei ole toonud välja mistahes põhjendusi, millistel põhjustel saaks

pidada Ringi tn algusest avanevat vaadet oluliseks muinsuskaitsealale avanevaks

kaugvaateks. Muinsuskaitseamet on küll viidanud, et plaanimaterjali kohaselt peaks Ringi

tn algusest avanema vaade vanalinnale ning villade alale, kuid faktiliselt sellist vaadet

vaidlusalusest punktist ei avane.

Muinsuskaitseamet ei ole toonud välja mistahes põhjendusi, millistel põhjustel saaks

pidada Ringi tn algusest avanevat vaadet oluliseks muinsuskaitsealale avanevaks vaateks.

Kaebaja rõhutab, et Määruse § 8 lg-s 2 toodud alused ei sisalda endas imperatiivset keeldu

teatud ehitiste rajamiseks. Viidatud norm annab Muinsuskaitseametile kaalutlusõiguse

otsustada, kas ehitist pidada lubatavaks või mitte. Seda suuremaks tuleb pidada ka

Muinsuskaitseameti motiveerimiskohustust isiku õiguseid piirava otsustuse vastuvõtmisel.

Minimaalselt pidanuks Muinsuskaitseamet analüüsima vaidlusalusest punktist avanevaid

vaateid ning võtma vastu motiveeritud seisukoha sellest, kas (i) avaneb vaade Pärnu

vanalinna siluetile (Määruse § 8 lg 1) või (ii) avaneb muu olulise tähendusega vaade

(Määruse § 8 lg 2 p.-d 1 ja 3). Viidates muu olulise tähendusega vaate olemasolule,

pidanuks Muinsuskaitseamet kaebaja arvates põhjendama millistel põhjustel on

eksisteerivat vaadet peetud muinsuskaitselist hüve omavaks. Pelgalt viide kaardimaterjalile

ning sellest tehtud ebaõiget järeldust ei saa pidada isiku õigusi piirava kaalutlusotsuse

nõutaval määral motiveerimiseks.

Samuti on kaebaja arvates vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel jäetud täiel määral

analüüsimata ja käsitlemata küsimus sellest, millisest punktist avanevate vaadete

säilitamist Muinsuskaitseamet vajalikuks peab. Kaebaja poolt taotletud galeriilahendus on

planeeritud hoone teisele ning kolmandale korrusele. Seega ei saa galerii piirata ühegi

tänava tasandil asuva isiku vanalinnasuunalist vaadet. Lisatud kaardimaterjalist nähtuvalt

(vt tl 81) ning lisast 2 nähtub üheselt, et planeeritud galerii taga asub Lai tn 10 ehitis. Seega

saab vaidlusalune galerii teoreetiliselt sulgeda vaate vanalinnale üksnes Lai tn 10 ehitise

katuselt (millel viibitakse üksnes erakorralistel juhtudel nt katuse parandustööde käigus).

Kaebaja hinnangul puuduvad Lai tn 5 eskiisprojektis toodud lahenduse puhul galeriide

ehitamiseks

loa

andmist

välistavad

asjaolud.

Kaebaja

märgib

täiendavalt,

et

Muinsuskaitseameti poolt osundatud Aida tänavale lubatud galerii asub seevastu

muinsuskaitsealas, mistõttu jääb arusaamatuks Muinsuskaitseameti poolt põhjaliku

argumentatsiooni esitamata jätmine viidatud galerii lubatavusest. Hetkel nähtub, et

Muinsuskaitseamet on väljaspool muinsuskaitseala (s.t. muinsuskaitseala kaitsevööndis)

kohaldanud rangemaid nõudeid, kui muinsuskaitsealal. Puuduvad igasugused mõistlikud

põhjendused seesugusele ebaloogilisele diferentseerimisele. Kaebaja rõhutab, et galeriid

lubaval seisukohal on ka Pärnu Linnavalitsus.

Siinkohal märgib kaebaja juba ennetavalt, et Muinsuskaitseamet ei ole andnud endapoolset

kooskõlastust ka Lai tn 10 detailplaneeringule. Seega ei ole alust Muinsuskaitseameti

võimalikel väidetel, et Lai tn 10 arendamise käigus võib Lai tn 10 olemasolev ehitis

lammutamisele kuuluda. Lai tn 10 detailplaneeringu menetlemine on peatunud just nimelt

Muinsuskaitseameti kooskõlastuse puudumise tõttu.

4.10. Kaebaja esitab kohtule Pärnu linna seisukoha, milles ka Pärnu Linn toetab

vaidlustatud ühendusgalerii rajamist (vt tl 127-128) ning leiab selle olevat avalikes huvides

vajaliku. Pärnu linna motivatsiooni kohaselt looks galerii võimaldamine inimestele

mugavamaid ning ohutumaid liikumisvõimalusi. Seega teeniks galerii võimaldamine lisaks

kaebaja huvidele ka avalikke huvisid. Samuti osundab kaebaja, et Pärnu Linnavalitsuse

seisukohast nähtuvalt on võimalik leida optimaalne tasakaal ning galerii ehitustehniline

lahendus, kus galerii ei piiraks vaadet Ringi tänavalt jõe suunas ning vastupidi. Ka viidatud

Pärnu linna planeerimisameti seisukoht kinnitab kaebaja väidet, et vastustaja seisukoht

(milles ei ole kaalutudki, kas teatud tingimustel galeriid võiks siiski lubada) on piisaval

määral motiveerimata ning põhjendamatult resoluutne. Siinkohal selgitab kaebaja, et

nõustub Pärnu Linna seisukohtadega ning olukorras, kus tühistatakse Muinsuskaitseameti

vaidlustatud otsuses sisalduv resoluutne galerii rajamise keeld, on kaebaja valmis ka

lahendust korrigeerima ning Pärnu linna poolt soovitud kavandivariandid esitama.

4.11. Vastustaja ei ole toonud esile asjakohaseid ning tegelikkusele vastavaid põhjendusi,

mis tingiksid galerii rajamise absoluutse keelu ning seeläbi kaebaja subjektiivsete õiguste

ulatusliku riive.

Vastustaja 13.01.2014 menetlusdokumendile lisatud Muinsuskaitseameti Ehitismälestiste

ekspertnõukogu koosoleku protokolli nr 97 punktist 2 nähtub alljärgnev põhjendus galerii

mittelubamisest: Kogu Ringi tn, Pika tänava ja jõe vahelisel alal ei ole võimalik tänavat

galeriiga sulgeda. See sulgeks vaated jõelt vanalinnale ja vastupidi.

Vastustaja 13.01.2014 menetlusdokumendile lisatud Muinsuskaitseameti eritingimused

Pärnu linna üldplaneeringule (edaspidi viidatud kui Eritingimused) sisaldab enda 3

peatükis alapunktis 6 fotomaterjali vaidlusalusest vaatest „jõelt vanalinnale“. Nagu näha,

on viidatud vaade blokeeritud täiel määral uusehitistega. Ka viidatud Eritingimused

selgitavad oma 1. peatüki alapunktis 1 järgmist: Vanalinna silueti vaadeldavus Pärnu jõe

poolt on praktiliselt kinni ehitatud, jäänud on üksik vaatesektor Pärnu Eliisabeti kiriku

torniosale. Kaebaja selgitab , et vaidluse all olev galerii ei piira faktiliselt ainsat säilinud

vaatesektorit Pärnu Eliisabeti kiriku torniosale.

Seega tuleb vastustaja väiteid analüüsida kui mitte väiteid olemasolevatest ning säilitamist

vajavatest kaugvaadetest, vaid väiteid ideaalis eksisteerivatest vaadetest.

Nii ongi Eritingimuste 3. peatüki sissejuhatavas osas toodud välja kavandatavad tänavaalad

järgmiselt: 1) Pühavaimu tänava pikendus Pika tänava ja Pärnu jõe vahelises lõigus 2)

Ringi tänava pikendus Laia tänava ja Pärnu jõe vahelises lõigus.

Samuti on Eritingimuste 3. peatüki 6. alapunktis toodud foto: Kaugvaade Pühavaimu

tänava perspektiivse läbimurde kohalt ning Eritingimuste 3. peatüki 7.

Alapunktis toodud foto: Kaugvaade Ringi tänava perspektiivse läbimurde kohale.

Tagaplaanil EAÕK Pärnu Issandamuutmise kiriku (Aia tn 5) torni tipp.

Kaebaja selgitab, vastustaja poolt tuginetud muinsuskaitsealaste vaadete tekkimine eeldaks

nii Pühavaimu tänava kui Ringi tänava puhul olemasoleva ning vaateid blokeeriva

uusehituse

lammutamist.

Muuhulgas

kuuluks

tänava

pikendamiseks

ning

muinsuskaitseliste vaadete avamiseks lammutamisele vastrajatud Pärnu Keskuse nime

kandev ärikeskus. Kaebaja on seisukohal, et ei saa olla mõistliku kahtluse all, et hoolimata

muinsuskaitseliste põhjenduste olemasolust Pärnu jõe äärde rajatud uusehitisi viidatud

vaadete „avamiseks“ tegelikkuses lammutama ei hakata.

Kaebaja rõhutab, et Muinsuskaitseameti poolt viidatud Pärnu linna üldplaneeringut (mille

Eritingimused on vastustaja oma 13.01.2014 menetlusdokumendile lisanud) ei ole vastu

võetud (rääkimata planeeringu kehtestamisest).

Ka Eritingimuste peatüki 1, alapunkt Vanalinn, alapunktis 5) on nenditud üheselt järgmist:

Uue Pärnu ärikeskuse ja vanalinna vahelise ruumilise kehva sidususe üheks põhjuseks

võib pidada vanalinnasuunalistelt tänavatelt Pärnu jõele avanevate oluliste perspektiivsete

vaadete kinnikatmist. Ilmekaks näiteks on Pühavaimu tänav, mis algse kava kohaselt pidi

kulgema läbi Aida tänava maja kuni jõeni, kuid tegelikkuses lõpeb tupikuna vastu Põhja

tänaval paiknevat majaseina.

Eritingimuste peatüki 1, alapunkt Vanalinn, alapunktis 1) on selgitatud üheselt järgmist:

Ajalooliste tänavatena ennistatud Põhja ja Aida tänavalõikudel valitsevad kaasaegse

ehitusmahu nõudlusele vastavad kivihooned, mis tuima müürina mõjudes on võtnud sisse

Pärnu paremkaldalt vaadelduna muinsuskaitseala varjava positsiooni. Siinjuures on

tekkinud küsimus muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgist, mis kõigi (seadusandlike)

eelduste kohaselt peaks täitma muinsuskaitsealale avanevate oluliste kaugvaadete tagamist

sobimatute ehitusmahtude vältimise teel.

Seega ei saa olla vähimagi mõistliku vaidluse all, et faktiliselt on muinsuskaitseameti poolt

tuginetud „oluline kaugvaade“ juba uusehitistega kinni ehitatud s.t. seda enam ei eksisteeri.

Kaebaja on seisukohal, et põhjendatud ei ole galerii rajamise keelamine üksnes

põhjendusel, et „kunagi ehk uusehitised lammutatakse ning kunagi eksisteerinud vaade

taastub“. Viidatud loogikat järgides (eeldusel, et Pärnu linn leiab vastavad rahalised

vahendid eraomandis olevate uusehitiste omandamiseks ning seejärel lammutamiseks)

saaks hilisemalt lammutada ka vaidlustatud galerii (kui ta tõesti peaks kunagi mingit

vaadet piirama hakkama). Kaebaja rõhutab siinkohal, et Pühavaimu tänavat sulgevat Pärnu

Keskust alles ehitatakse (s.t. linn on sinna hiljuti väljastanud ehitusloa), mistõttu on

Eritingimustes soovitatud kaugvaadete faktiline avamine Eritingimustest toodud mahus

tegelikkuses mitte kunagi realiseeruv ning ka linna käitumine kinnitab vastupidist (s.t.

toimub seaduslik ehitustegevus aladel, mis peaksid vaadete tekkimiseks olema

hoonestamata).

Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks Muinsuskaitseameti 13.01.2014 toodud

seisukohta, mille kohaselt: Hetkeolukord jõeäärsel Lai tn või mõnel muul kinnistul ei ole

arvestatav argument kuna läheb vastuollu Pärnu linna arengukavadega Ringi tänava

jõepoolsel alal.

14.12. Olgugi, et vaidlusalust otsust tehes (nagu nähtub üheselt ka Muinsuskaitseameti

Ehitismälestiste ekspertnõukogu koosoleku protokollist nr 97) tugines vastustaja üksnes

vaadete blokeerimisele „jõelt vanalinnale ja vastupidi“, on nüüd Muinsuskaitseamet oma

13.01.2014 menetlusdokumendile lisanud ka fotomaterjali ja põhjendused, millest

nähtuvalt omab justkui muinsuskaitsealast tähendust ka vaade „Ringi tänava algusest

vanalinna suunas“.

Analüüsides vastustaja 13.01.2014 seisukohta ning sellele lisatud fotomaterjali (vaade

Ringi tn algusest) nähtub, et vastustaja on tõmmanud kohtule esitatud fotol joone ümber

Ringi tn algusest paistvatele muinsuskaitselist tähendust omavatele ehitistele. Kaebaja

rõhutab, et vaidlusalust galeriid on võimalik rajada ka viisil, mil vaated Muinsuskaitsemeti

poolt viidatud ja fotol tähistatud objektidele säilivad (v.t. lisatud fotomaterjal, tl 145).

Viidatud vaated säilivad isegi kahekorruselise galerii rajamisel, rääkimata mõnest

alternatiivsest ehituslikust lahendusest.

Siinkohal nähtubki, et tegelikkuses mistahes objektiivselt tajutavaid asjaolusid ning

tegelikkusega haakuvaid põhjendusi, miks on vaidlustatud otsusega nähtud ette absoluutne

keeld mistahes ehitusliku lahendusega galerii rajamiseks, ei eksisteeri ega ole

Muinsuskaitseameti poolt esile toodud.

Kaebaja rõhutab, et Pärnu linn näeb ette võimalust galerii rajamiseks ning seda viisil, kus

muinsuskaitsealased nõuded on täidetud.

Kaebaja rõhutab siinkohal, et tegelikkuses nähtub ka Muinsuskaitseameti 13.01.2014

menetlusdokumendile

lisatud

Muinsuskaitseameti

Ehitismälestiste

ekspertnõukogu

koosoleku protokolli nr 97 punktist 2, et Muinsuskaitseameti enda eksperdi Leele Välja

ekspertarvamusest nähtuvalt: Galerii võiks kõne alla tulla ainult kolmandal korrusel (ühe

korruse kõrgune), klaasist seintega, läbimõõduga mitte üle 5 m ja sellel ei tohiks

eksponeerida reklaami.

14.13. Kaebaja leiab, et vastustaja 13.01.2014 seisukohas esmakordselt esitatud väited

kaebaja kaebeõiguse puudumisest ei ole põhjendatud ning on vastuolus hea halduse

põhimõttega. Vastustaja kinnitab ka kohtule üheselt, et tema seisukoht on lõplik ning saab

igal juhul kaebajale takistuseks edaspidise menetluse läbiviimisel, mille eesmärgiks on

kaebaja poolt soovitava galerii rajamine. Seega on ilmne, et kaebajal, kes soovib

vaidlusalust galeriid rajada, peab olema kaebeõigus vastustaja galeriid resoluutselt keelava,

kuid täiel määral põhjendamatu diskretsioonotsuse, vaidlustamiseks.

14.14. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et vaidlusaluse otsuse näol on tegemist vastustaja

kaalutlusotsusega, mis on nõutaval määral motiveerimata. Samas, mida ulatuslikum on

haldusorgani diskretsiooniruum, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon.

Vaidlusaluse kaebuse lahendamise seisukohast on oluline mõista, et tegemist ei ole

olukorraga, kus kaalutlusõiguse piirid oleksid sedavõrd ahenenud või esineksid õiguslikud

ja faktilised asjaolud, mis tingiksid ilmtingimata samasisulise haldusakti vastuvõtmise

haldusorgani poolt ka pärast vaidlusaluse akti tühistamist kohtu poolt.

Kaebaja on seisukohal, et ei eksisteeri mistahes aluseid, mis saaksid kontrollitaval ning

objektiivselt kujul põhjendada Muinsuskaitseameti kaalutlusotsust keelduda konkreetse

galerii lubamisest.

4.15. Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud vastavalt kohtule

esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 125 pöördel, 129-134, 143, 147-148 ) summas

2160 eurot ja jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja leiab, et kaevatud otsus on materiaalset õiguspärane.

5.2. Vastustaja selgitab, et Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud

Pärnu linna üldplaneering (edaspidi Üldplaneering) kehtestab maakasutuse piirangud (p

2.3). Üldplaneeringu muinsuskaitseala käsitleva osa kohaselt on Pärnu linna

muinsuskaitseala määratud kaardil ning puudutab Pärnu vanalinna ning selles paiknevaid

olemasolevaid

hooneid,

vastavalt

Pärnu

vanalinna

põhimäärusele

ja

muinsuskaitseseadusele.

Üldplaneeringu

kohaselt

muinsuskaitsetsoon

ümbritseb

muinsuskaitseala, kus on uute objektide rajamisel vajalik arvestada muinsuskaitseala

naabrusega. Selles piirkonnas rajatavad objektid peavad toetama vanalinna säilitamist ja

eksponeerimist.

Muinsuskaitsetsoon

on

kindlaks

määratud

kaardil

(http://www.parnu.ee/index.php?id=1079 ). Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 9

kohaselt muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused

määratakse muinsuskaitseala põhimääruses. Vabariigi Valitsuse 06.02.2006 määrusega nr

32 kehtestatud „Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus“ (edaspidi

Määrus) § 8 sätestab Pärnu vanalinna kaitsevööndi hoonestamisel kitsendusena kohustuse

tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas, vanalinnasuunalistelt

tänavatelt ja merelt (lg 1). Põhimääruse kohaselt on Muinsuskaitseameti loata keelatud

püstitada /…/ olulisi kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaid ehitisi (§ 8 lg 2 p 1) ja

olulistele vaatesuundadele vanalinnale avanevaid vaateid katvaid või oluliselt varjavaid

reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone (§ 8 lg 2 p 3).

Eskiislahenduses märgitud Pärnu Lai tn 7 parkimismaja, Aida tn 10 ärihoone ja Lai tn 11

kaubanduskeskuse vahele planeeritav hooneid ühendav galerii paigutub üle Ringi tänava.

Tegemist on kaebajale teadaoleva asjaoluga. Sellel asjaolul on Amet eskiislahendusele

nõusoleku andmisest keeldunud.

Muinsuskaitseala plaani (tl 45-46) kohaselt Lai tn 7, Lai tn 11, Aida tn 10 ja Ringi tänava

pikendus paiknevad Pärnu linna muinsuskaitseala kaitsevööndis muinsuskaitseala piiril.

Plaani (tl 46) kohaselt on Ringi tänav Pikalt tänavalt põhja suunas kuni Aida tänavaga

ristumiseni vanalinna muinsuskaitseala piiriks. Ringi tänav kulgeb edasi kaarjalt läbi kogu

muinsuskaitseala, olles piiriks vanalinna ja villade ala vahel. Tegemist on muinsuskaitseala

keskse tänavaga. Ringi tänava algusest avaneb vaade vanalinna hoonestusele kogu

tänavafrondi ulatuses ühelt poolt ning villade alale teiselt poolt. Ringi tänavalt

vastassuunas on samaväärne vaade hoonestusele kogu tänavafrondi ulatuses ning jõele.

Ringi tänav kulgeb vanalinna ja villade alal Aida ja Lai tänavate poolt sirgesuunaliselt ja

seetõttu on tänav selle külgneva hoonestusega väga suures ulatuses vaadeldav

kaitsevööndisse jäävast Ringi tänava algusest ja moodustab seetõttu vaatekoridori.

Lai tn 7, Aida tn 10 ja Lai tn 11 vahele, Ringi tänava kohale, kahe korruse kõrguse galerii

rajamine varjaks Ringi tänava jõe poolselt pikenduselt vaateid vanalinnale ja villade alale

ning samas ka vastassuunalisi vaateid jõele. Muinsuskaitseala puhul on kaitstavaks

väärtuseks ka vastassuunaline, muinsuskaitseala sügavusest, hoonetega palistatud vaade

jõele.

MuKS tulenevalt on kaitsevööndi ülesandeks tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala

vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ja kinnismälestise,

muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide

säilimine ruumilises kontekstis (§ 25 lg 2).

Määruse § 8 lg 1 kohustab kaitsevööndis hoonestamisel vältima järske kontraste

hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning kohustab

tagama

vanalinna

silueti

vaadeldavuse

olulistest

vaatepunktidest

linnas,

vanalinnasuunalistelt tänavatelt ja merelt.

Amet on lähtunud MuKS ja Määrusega kaitstud avalikust huvist muinsuskaitseala

vaadeldavuse tagamiseks vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Plaani kohaselt Ringi tänav on

vanalinna suunaline tänav ning moodustab selle pikkuses vaba (vaate) koridori.

Vaadeldavuse olulisust kaitstava hüvena saab mõista MuKS muudatuste seletuskirjast „uus

kitsendus mälestise vaadeldavuse sulgemine. Kaitsevööndile ehitise, sh rajatise, ajutise või

väikeehitise püstitamisel samuti puude ja põõsaste istutamisel, haljastamisel jne on

probleemiks mälestise vaadeldavuse sulgemine. Muudatus järgib MuKS kehtivaid

põhimõtteid, mille kohaselt on oluline mälestise vaadeldavuse tagamine“.

Ehitismälestiste ekspertnõukogu koosolekul (koosoleku protokoll – tl 50-53) on kaebaja

esindaja andnud kavandatava galerii kohta seletusi, mille kohaselt galeriiga tuuakse

väljakule atraktiivsust, uut kvaliteeti ja põnevust ning positiivsest mõju turismile. Galerii

lubamisest keeldumisel väheneks kaebaja jaoks parkimismaja funktsionaalsus, sest kliendil

ei ole mugav parklast majja minna.

Kaevatud otsus rajaneb argumendil, et Ringi tänava ulatuses ei ole võimalik tänavat

sulgeda, sest sellisel juhul on suletud linna vaated jõele ja jõelt vaade vanalinnale. Ringi

tänav on võtmetähendusega tänav ja peab olema kogu pikkuses visuaalselt vaba koridor

ümber vanalinna.

Vastustaja lisab, et muinsuskaitsealale suunduvalt tänavalt on plaanilt tuletatav, et

vanalinna ja villade ala on vaadeldavad kogu tee pikkuses ja iseäranis selle algusest.

Tegemist on muinsuskaitselise hüvega, samuti on muinsuskaitseline hüve vaadelda

muinsuskaitsealalt piki tänavafronti jõe suunas.

Kuigi taotluse kohaselt Ringi tänava kohale rajatav galerii lisaks detailirohkust keskväljaku

äärde ja parandaks ruumilist kvaliteeti, on tegemist subjektiivse hüvega võrreldes hüvega,

mida seadusega on avalikuks hüveks tunnistatud ja sellena kaitstud.

Otsus on kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega ning selle juures

on arvestatud olulisi asjaolusid.

5.3. Vastustaja leiab, et kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud Pärnus muinsuskaitseala

kaitsevööndis galerii ehitamiseks Lai tn 5 loa saanud isikuga võrreldes.

Pärnus muinsuskaitseala kaitsevööndis asuva Lai tn 5 kulgeb paralleelselt jõega ning

asetseb muinsuskaitsealaga sh vanalinnaga risti. Tänavalt ei teki vaatekoridori

muinsuskaitsealale, mistõttu puuduvad muinsuskaitseala kaitsevööndis Lai tn 5

eskiisprojektis galeriikatuse ehitamiseks loa andmist välistavad asjaolud (Lisa 45-46 ja 59-

64).

Kaebaja eskiislahenduse kohaselt kulgeks galerii üle muinsuskaitsealale suunduva tänava,

tekitades koridori, mis on määratletav vaatekoridorina ning sellisena ka kaitstav.

Lai tn 5 galeriilahendus kulgeb aga tänaval, mis asetseb muinsuskaitsealaga risti ning

muinsuskaitsealale mis tahes vaated puuduvad. Tegemist ei ole võrreldavate olukordadega.

Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-61-01.

5.4. Vastustaja on seisukohal, et Ameti kooskõlastamise komisjoni otsus protokolli

väljavõttena kirjana edastatult on haldusakt, vaatamata sellele, et see ei ole vormistatud

otsusena ürikuvormis. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on formaalselt õiguspärane.

Kõnealusel juhul on nõusolekust keeldumine ajendatud ühendusgalerii rajamisest üle

tänava, mis on hinnatav vaatekoridorina muinsuskaitsealale. Seetõttu võis nõusolekust

keeldumine piirduda Ringi tänava tähtsuse ja tähenduse väljatoomisega. See ongi

keeldumise faktiline asjaolu. Kaebajale on teada asjaolu, et eskiislahendus seisneb galerii

ehitamises üle Ringi tänava.

Riigikohus on otsuses haldusasjas 3-3-1-29-12 p 20 seisukohale, et vaidluse asjaolusid

silmas /…/ erandina võib siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada,

et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti

tegelikult juba haldusakti andmise ajal.

Kaevatud otsuses on viide MuKS regulatsioonile. MuKS kaitsevööndit puudutav

regulatsioon viitab otseselt muinsuskaitsealade kohta kehtestatud põhimäärustele.

Haldusakti õiguslik alus on selle andmise ajal kehtinud materiaalõigusnorm ning

eksisteerib ka ilma sellele haldusaktis viitamata. Ebaõige on kaebuses toodud väide, et

otsus on tehtud õigusliku aluseta. Ka ei ole õige väide, et haldusaktist ei nähtu selle

andmise õiguslikku alust. Pärnu linna muinsuskaitsealale kehtivale Määrusele viitab ka

Pärnu linna üldplaneering, mis on kättesaadav Pärnu linna kodulehel.

Kaebaja, OÜ Triple Invest, on tegelenud pikemat aega kinnisvara arendamisega Pärnu

linnas sh Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis (http://www.portarturgrupp.ee/ ),

sh rajanud kaitsevööndisse Lai tn 7 ja 11 hooned. Amet on kaevatavas otsuses õiguslike

aluste esitamisel Pärnu linna muinsuskaitseala kaitsevööndit puudutava regulatsiooni

tundmist ja kättesaadavust kaebaja puhul eeldanud.

Vastustaja leiab, et otsus on tehtud kehtiva õigusega kooskõlas, selles ei puudu viited selle

andmise aluseks olevatele õigusnormile, samuti on esitatud asja otsustamise asjaolud –

Ringi tänava faktiline olemasolu, selle tänava tähtsus kogu selle ulatuses vaatekoridorina

muinsuskaitsealalt ja muinsuskaitsealale.

5.5. Kuigi kaevatud otsuses puudub vaidlustamisviide, on HMS kohaselt vaidlustamiseviite

puudumisele võimalik haldusakti adressaadil tugineda haldusakti vaidlustamise tähtaja

ennistamise taotluses ning vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust

(HMS § 57 lg 2).

Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-74-11 asunud seisukohale, et põhjendamata või

ebapiisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse võib kohus jõusse jätta üksnes juhul, kui

kaalutlusõiguse piirid on sedavõrd ahenenud, et samasisuline otsus tuleks igal juhul uuesti

vastu võtta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-57-09, p-d 13 ja 23).

Kohtuasjas nr 3-3-1-49-08 laiendas Riigikohus seda seisukohta juhtumile, kus on ilmselge,

et esinevad erinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks, kuna

sellisel juhul peaks haldusorgan nii või teisiti vaidlustatud akti uuesti välja andma (otsuse

p 11).

Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk

sisuliselt õige haldusakti andmine. Kaevatud otsuses esinevad puudused vorminõuetes ei

muuda otsuse sisu. Otsus on adressaadi jaoks teadaolevate asjaolude tõttu kontrollitav ning

vaidlustamisviite puudumine ei ole takistanud kaebeõiguse teostamist. Otsuse kehtetuks

tunnistamisel tuleks haldusakt, küll täpsustatult, kuid sama sisuga uuesti anda.

Eeltoodule tuginedes vastustaja leiab, et Muinsuskaitseameti 29.04.2013 kirjas 5.1-2/540-3

edastatud

väljavõte

Muinsuskaitseameti

kooskõlastamise

komisjoni

16.04.2013

protokollilisest otsusest (protokoll nr 249 p 20) on õiguspärane selle sisus ja kooskõlas

haldusaktile esitatavate vorminõuetega.

5.6. Vastustaja märgib oma täiendavas seisukohas, et MuKS § 25 lg 2 sätestab

kaitsevööndi ülesande. Kaitsevööndi ülesanne on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus,

sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus (p 1) ning muinsuskaitseala ja neid

ümbritseva

maa-ala

kultuuriväärtuslike

struktuurielementide

säilimine

ruumilises

kontekstis

(p

2).

Muinsuskaitseala

põhimäärust

tuleb

tõlgendada

koostoimes

muinsuskaitseseadusega.

Kavandatava galerii asukoht muinsuskaitseala (välis)piiril Ringi tänava kohal lõikaks

Ringi tänavat muinsuskaitseala piirilt, kus tänav suundub ühel poolt muinsuskaitsealale

ning teisele poole jääb jõe poole suunduv Ringi tänava osa. Ringi tänav on

vanalinnasuunaline tänav.

Ringi tänav jääb nii muinsuskaitseala kui ka kaitsevööndi alasse. Muinsuskaitsealale jääv

Ringi tänava osa on muinsuskaitseala piirist alates muinsuskaitseala. Seega suleb

kavandatav galerii Ringi tänavalt kaitsevööndist suunduva vaate muinsuskaitsealale jäävale

tänavale ja hoonetele, sh kirikute tornidele. Tegemist on vaadetega muinsuskaitsealale.

Kavandatava rajatise asukoha tõttu suleb aga vanalinnasuunalisele tänavale kavandatav

galerii vaated Ringi tänava algusest muinsuskaitsealale. Selle lubamine läheb vastuollu

MuKS § 25 lg 2 sätestatud kaitsevööndi ülesandega. Kavandatav galerii suleks ka

muinsuskaitseliselt olulised vaated (tl 115- 121).

Muinsuskaitseseadus seab kaitsevööndisse ehitamisel piiranguna kohustuse säilitada

muinsuskaitseala vaadeldavus. Määruses sätestatu täpsustab, mitte ei välista kaitsevööndile

kehtivaid nõudeid. Määrus täpsustab muinsuskaitseseadust kohati, kuid nendele ei saa

omistada üld ja erisätte suhet.

Õigeks ei saa pidada seetõttu kaebaja keskendumist muinsuskaitseala Määruse § 8

lõigetele üksikult ning eraldiseisvana muinsuskaitseseaduse regulatsioonist. Seadust tuleb

tõlgendada selle eesmärgist lähtuvalt.

Seejuures Määruse § 8 lg 1 kohaselt tuleb kaitsevööndi hoonestamisel tagada vanalinna

silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas, vanalinnasuunalistelt tänavatelt ja

merelt (lg 1).

Ameti poolt 31.01.2013 kooskõlastatud Pärnu linna üldplaneeringu muinsuskaitse

eritingimused

(tl

98-111

pöördel)

määravad

olulised

vaatepunktid

ning

vanalinnasuunalised

tänavad.

Eritingimuste

p

kohaselt

tuleb

pikendada

vanalinnasuunalisi tänavakoridore Pärnu jõeni, et avada võimalusterohkem vanalinna

vaadeldavus ja parandada linnaruumilist sidusust vanalinna ja kesklinna vahel /…/

Kavandatavateks tänavaala Ringi tänava pikendus Laia tänava ja Pärnu jõe vahelises

lõigus.

Eritingimuste p 3 alapunktis 7 määratakse kaugvaade Kaevu ja Rääma tänava ristmikust

Pärnu jõe suunas /…/ kinnistult Rääma tn 11, millelt avaneb panoraam vastaskaldal

paiknevale muinsuskaitsealale ja perspektiivsele Ringi tänava sihile. Ringi tänava

pikendamine kuni Pärnu jõe vasakkaldani võimaldab luua sidusust vanalinna, Pärnu uue

keskuse ja Pärnu jõe vahel, mille kaudu avaneb kaugvaatesektor Rääma linnaosast

muinsuskaitsealale.

Ringi tänavakoridor kuulub pikendamisele jõe suunas või planeeritakse mõtteline osa

Ringi tänavasihist hoonestamata maa-alana Laia tänava ja Pärnu jõe vahelises lõigus.

Eritingimuste kohaselt on Ringi tänav, vastupidiselt kaebuse väidetele, tulevikus jõele

avatud. Samuti on Ringi tänav määratud vaatesektoriks muinsuskaitsealale jõe teiselt

kaldalt, Rääma tn 11 kinnistult.

Väited vastupidises on põhjendamata. Hetkeolukord jõeäärsel Lai tn või mõnel muul

kinnistul ei ole arvestatav argument kuna läheb vastuollu Pärnu linna arengukavadega

Ringi tänava jõepoolsel alal.

Ringi tn pikendamine jõeni on ette nähtud ka piirkonnale kehtiva detailplaneeringu

kohaselt. Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud Pika tn, Vee tn, Riia

mnt

ja

Ringi

tn

vahelise

maa-ala

detailplaneeringu

(

http://www.parnu.ee/fileadmin/komponendid/planeeringud/dp/vaata1.php?misID=266

)

kohaselt (lk 9) rannapiirkonda ja jõeäärset rohelist koridori ühendav rattatee on planeeritud

Ringi tn pikendusele.

Vastustaja on galerii lubatavuse üle otsustamisel tõstnud esile Ringi tänava staatuse

jõesuunalise vaatekoridorina Ameti Ehitusmälestiste eksperdinõukogu koosolekul, millel

osales ka kaebaja esindaja. Need asjaolud on kajastatud Ehitusmälestiste eksperdinõukogu

koosoleku protokollis (tl 113-114 pöördel) ning protokoll on kaebajale menetluse käigus

esitatud.

Vastustaja ei ole keelanud maa-aluseid ühendusi, kuid ei pidanud võimalikuks sulgeda

Ringi tänavat galeriiga kaalutlusel, et suletakse vaated muinsuskaitsealale (hooned sh

kirikute tornid), muinsuskaitsealale suunduvale vanalinnasuunalisele tänavale ning samuti

suletakse vaade muinsuskaitsealalt piki tänavat jõe suunas. Seisukoha kujundamisel on

arvestatud lisaks ka asjaoluga, et Pärnu linn pikendab Ringi tänavat jõe suunas ning tänav

on määratud jõesuunalise vaatekoridorina ning vaatesektorina muinsuskaitseala suunas.

Ebaõige on kaebaja väide, et Ringi tänava algusest jõe poolt puuduvad väärtuslikud vaated

muinsuskaitsealale. Lisatud fotomaterjalil (tl 115 – 121) Ringi tänava algusest avaneb

vaade muinsuskaitsealal asuvale Eliisabeti kiriku tornile, Issandamuutmise kirikule, Oscar

Brackmanni elamule ja Rüütli 40 koolihoonele.

Väärtuslike vaadete puudumist kaebaja menetluse ajal ei väitnud ning vastustaja ei

pidanud nende olemasolu või puudumise osas seisukohta võtma.

Vaidlust ei ole muinsuskaitseala ulatuse ja piiride üle ning vaidlust ei ole ka selle üle, et

kavandatava galerii asukohast algab muinsuskaitseala, mille vaadeldavus tuleb tagada.

Kaevatud seisukoht on kujundatud kaitseala vaadeldavuse ning vabade vaatesuundade

säilimise kaitseks.

Väide selle kohta, et Pärnu Linnavalitsus on galeriid lubaval seisukohal, ei ole määrav,

kuna

Amet

hindab

kavandatavat

muinsuskaitselistest

hüvede

kaitse

aspektist.

Tähelepanuväärne on, et eritingimused, milles on määratud Ringi tänav jõesuunalise

vaatekoridorina ning jõe teiselt kaldalt muinsuskaitsealale suunduva vaatesektorina, on

Pärnu linna poolt koostatud (tellitud) ning need on dokumenteeritud kavatsused vaidlusega

hõlmatud maa-alal.

5.7. Vastustaja viitab MuKS § 35 lg 8 ja Kultuuriministri 04.07.2011 määrusega nr 15

vastu võetud “Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise,

restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise

tingimused ja kord” (RT I, 08.07.2011, 27, edaspidi Kord) § 2 ning leiab, et Amet on

andnud arvamuse määruse § 2 alusel ning arvamuse andmine (toiming) on vastavate

nõuetega kooskõlas. MKA on arvamuse on kujundanud tuginedes kaitsevööndi kehtivale

regulatsioonile

ja

lähtudes

kohaliku

omavalitsuse

poolt

piirkonnale

omistatud

muinsuskaitselise väärtusega aladest. Ameti arvamus on põhjendatud ning see on esitatud

nõutavas (kirjalikus) vormis. Lisaks leiab Amet, et kuivõrd tegemist on toiminguga, mis ei

ole lõplikult siduv, siis puudub kaebuse esitajal selles osas ka kaebeõigus.

5.8. Juhul, kui kohus leiab, et arvamuse andmine käesoleval asjas on siiski hinnatav

haldusaktina, siis haldusakt on eeskätt subjektiivseid õigusi mõjutav dokument ning selle

võib vormistada ka protokolli osana või ametikirjana.

Ameti arvamuses on viidatud selle kujundamise aluseks olevale õigusnormile ning esitatud

asjas seisukoha võtmisel arvesse võetud olulised argumendid – Ringi tänava asukoht

muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis ning tänava staatus. Menetluse käigus - ehitusmälestiste

ekspertnõukogu koosolekul, millel osales ka kaebaja - avaldati kaebajale asjaolu, et Pärnu

linna üldplaneeringu eritingimustega on Ringi tänava perspektiivne vaatekoridor jõe

suunas ning piki tänavat kavandatakse jõe teiselt kaldalt avanevat vaatesektorit

muinsuskaitseala suunas.

Arvamuse kujundamise käigus on kaebajale avaldatud asjaolusid, millele tuginedes

seisukohad kujundati. Kaebaja jaoks on menetluse asjaolusid silmas pidades arvamuse

asjaolusid piisavalt esitletud.

Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk

sisuliselt õige haldusakti andmine. Eelneva menetluse käigus on vastustaja kaasanud

kaebajat otsustuse kujundamise protsessi - avaldanud selle käigus arvamuse kujunemise

asjaolud – ja sellega taganud diskretsiooni nõutaval määral.

5.9. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et otsus rajaneb kehtival õigusel, on sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning selle tegemisel ei ole rikutud õiguse

üldpõhimõtteid sh ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

5.10. Vastustaja palub jätta võimalikud kohtukulud kaebaja kanda. 03.02.2014 vastuses

märkis vastustaja, et kaebaja esitas kohtule 21.01.2014 täiendavate menetluskulude

nimekirja ja kuludokumendi, arve nr 1401058 MK, mille kohaselt moodustab täiendav

õigusabi 4,5 tundi. Täiendav õigusabi seisnes seisukohtade kujundamises Pärnu linna uue

üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohta.

Kohtule 21.01.2014 esitatud täiendavates seisukohtades on kaebaja keskendunud

kaugvaadetele. Vastuväited seisnevad olulises ulatuses (p 2.2, p 2.3, 2.5, 2.6, 2.8, 2.9, 2.10,

2.11) kriitilistes hinnangutes Pärnu jõelt avanevate erinevate kaugvaadete kohta.

Pärnu linna uue üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste esitamisega (viitega p 3)

soovis vastustaja tõendada Ringi tänava tähtsust jõe ja vanalinna suunalise

tänavakoridorina. Seisukohtade esitamist küsimustes (kaugvaated), millel puudub seos

vaidluses tähtsust omava asjaoluga (tänavakoridor), ei saa pidada vaidlusega seotuks.

Vastustaja ei pea vaidlusega seotuks ja seega põhjendatuks kulu, mis on kantud seoses

vanalinna kaugvaadete suhtes antud seisukohtadega.

Kuna tegemist on kaebuse täiendavate seisukohtade keskse osaga, siis ei pea vastutaja

põhjendatuks täiendavat menetluskulu selle pooles ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et

kaebus tuleb rahuldada ja põhjendab seda järgnevalt.

6.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

6.1.1. Triple Invest OÜ esitas Pärnu Linnavalitsuse Plaaneerimisosakonnale Pärnu Aida tn

10 ärihoone ja Lai tn 11 kaubanduskeskust ühendava galerii eskiisilahenduse paludes

sellele kooskõlastust ning arhitektuursete tingimuste väljastamist ühendusgalerii

projekteerimiseks (tl 39-44).

6.1.2. Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni koosoleku 16.04.2013 protokolli nr

249 p 20.1, mis edastati OÜ-le Triple Invest Muinsuskaitseameti 29.04.2013 teatisega nr

5.1-2/540-3, otsustas Muinsuskaitseamet mitte kooskõlastada talle kooskõlastamiseks

esitatud Pärnu Aida tn 10 ja Lai tn 11 kaubanduskeskuse ühendusgalerii eskiisprojekti.

Otsuse kohaselt ei nõustu Muinsuskaitseamet ühendusgalerii kavandamisega, sest

kavandatav ühendusgalerii sulgeks vaated jõelt Pärnu vanalinnale ja vastupidi. Ringi tänav

on muinsuskaitselisest aspektist võtmetähendusega tänav ja peab olema kogu pikkuses

visuaalselt vaba koridor ümber vanalinna. Seega ei saa lubada kogu Ringi tänava, Pika

tänava ja jõe vahelise ala tänava sulgemist galeriiga. Maa-alused ühendused on lubatud (tl

8-9).

6.1.3. Vaidlust ei ole küsimuses, et Aida tn 10 hoone ning Lai tn 11 hoone asuvad Pärnu

vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (kultuurimälestiste riikliku registri nr 27007)

kaitsevööndis. Eeltoodu on kinnitamist leidnud nii menetlusosaliste seisukohtadega, kui ka

kohtule esitatud kaardimaterjalidega (tl 45).

Vaidlust ei ole ka selles, et eeltoodust tulenevalt on vajalik Aida tn 10 ning Lai tn 11

vahele galerii rajamiseks Muinsuskaitseameti luba (Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25

ning Vabariigi valitsuse 06.02.2006 määrusega nr 32 kehtestatud Pärnu vanalinna ja

kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse (Määrus nr 32) § 8).

6.2. Kuivõrd vastustaja on oma kaebusele esitatud vastustes leidnud algul, et vaidlusaluse

otsuse näol on tegemist haldusaktiga, kuid hiljem asunud seisukohale, et tegemist on

üldsegi menetlustoiminguga, mille vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus, siis tuleb

kohtul esiteks võtta seisukoht kaebaja kaebeõiguse osas ning küsimuses, kas tegemist on

haldusakti või toiminguga.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud,

isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus,

otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Antud juhul on vaidlustatud

Muinsuskaitseameti otsus mitte kooskõlastada talle kaebaja poolt kooskõlastamiseks

esitatud Pärnu Aida tn 10 ja Lai tn 11 kaubanduskeskuse ühendusgalerii eskiisprojekti.

Vastav kirjalik luba on antud juhul nõutav tulenevalt MuKS § 25 lg 9 Määruse nr 32 § 8 lg

2 p 1 ja 3, mis keelab Muinsuskaitseameti loata: püstitada välismõõtmete tõttu

muinsuskaitseala oluliste vertikaalsete dominantide vaadeldavust häirivaid või olulisi

kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaid ehitisi, kusjuures ehitiste kõrgus vanalinna ja jõe

vahelises lõigus Ringi tänavast kuni vallikraavini ei tohi ületada Pärnu Kontserdimaja

kõrgust; paigaldada olulistele vaatesuundadele vanalinnale avanevaid vaateid katvaid või

oluliselt varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone. Järelikult on

tegemist avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud ning antud juhul

isiku õiguste lõpetamisele suunatud otsusega – seega haldusaktiga. Kuivõrd tegemist on

haldusaktiga, mis võib rikkuda kaebaja õigusi, siis on kaebuse esitajal ka kaebeõigus

vaidlustamaks seda tühistamiskaebusega ning vastupidised vastustaja seisukohad ei ole

põhjendatud.

Eeltoodut toetab ka Õiguskantsleri 19.09.2012 soovituse nr 7-7/120858/1204317 (tl 10-22)

p 22 märgitu, mille kohaselt ka Muinsuskaitseameti enda hinnangul on tööde loa andmise

ja selle andmisest keeldumise, muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamise ja

kooskõlastamata jätmise ning kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste

ehitusprojektide

kooskõlastamise

ja

kooskõlastamata

jätmise

puhul

tegemist

haldusaktidega. /…/ Sealjuures viidatud otsuse kohaselt Muinsuskaitseamet lisas, et ka

Muinsuskaitsekomisjoni kooskõlastamise komisjoni protokolliline otsus on haldusakt,

kuna esinevad haldusakti olulised tunnused: välismõju ja suunatus isiku õiguste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. /…/

6.3. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Kohus leiab, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava

haldusaktiga. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.

HMS § 56 lg 1-3 sätestavad, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud (lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja

õiguslik alus (lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3).

Riigikohus on oma mitmetes lahendites täpsustanud haldusakti kirjaliku põhjendamise

põhimõtteid, millest kohus viitab alljärgnevalt olulisematele. Riigikohus on sedastanud, et

põhjendamiskohustus on haldusmenetluse üldine nõue (RKHKo 07.11.1997, nr 3-3-1-30-97, p

2; 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08, 10). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti

adressaat mõistaks, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult. Samuti võimaldab haldusakti

põhjendamine isikul oma õiguste kaitsmiseks haldusakti vaidlustada, sest teadmata õiguste

piiramise põhjuseid on raske argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid.

Haldusakti põhjendamine võimaldab täiendavalt kontrollival organil otsustada, kas haldusakt

on seaduslik, kuna haldusakti põhjendamine tagab selle kontrollitavuse. Samuti sunnib

põhjendamise nõue haldusorganit oma kaalutlusotsust põhjalikumalt läbi mõtlema (RKHKo

14.10.20033-3-1-54-03, p 34; 28.10.2003, nr 3-3-1-66-03, p 18). Põhjendusest peavad piisava

selgusega välja tulema konkreetse juhtumi puhul tähtsust omavad asjaolud. Haldusakti

põhjendus peab sisaldama nii haldusakti andmise õiguslikku alust kui faktiliste asjaolude

kirjeldust, sidudes need omavahel loogiliselt. Faktilised asjaolud peavad olema tõendatud või

hilisemas

halduskohtumenetluses

tõendatavad,

mitte

oletuslikud

ega

üldsõnalised

(RKHKo14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 32; 10.10.2002, nr 3-3-1-42-02, p 16; 18.10.1999, nr 3-

3-1-32-99 p 2). Samuti on Riigikohus korduvalt väljendanud seisukohta, et mida ulatuslikum

on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum

peab olema haldusakti motivatsioon (RKHKo 24.11.2011, nr 3-3-1-74-11, p 15; 16.01.2008, nr

3-3-1-81-07, p 20). Samuti eeldab kaalutlusõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele

võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kui menetlusosaliste

poolt esitatud seisukohad jäetakse arvestamata, siis tuleb seda põhjendada (RKHKo

17.10.2007 nr 3-3-1-39-07, p 15). Lisaks on Riigikohus märkinud, et iga diskretsiooniotsus on

eelduslikult eriline ja ainukordne ning seetõttu ei saa diskretsiooniotsuse põhikaalutlused

reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, vaid peavad sisalduma selles haldusaktis.

Teisele dokumendile viitamisel peab olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv

informatsioon on osaks haldusakti põhjendusest. Abstraktsel viitamisel menetluses esitatud

dokumentidele ei ole menetlusosalistel ega kohtul võimalik üheselt aru saada, millised olid

haldusakti andja kaalutlused. Samuti ei sunni see haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja

vastuargumente läbi mõtlema (RKHKo 18.05.2011 nr 3-3-1-13-11- p 10).

Arvestades eeltoodut nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et vaidlustatud otsus ei vasta

õiguspärasele haldusaktile esitatavatele nõuetele - vaidlustatud otsus on nõutaval määral

põhistamata, otsusest ei nähtu otsuse õiguslikud alused ning vastustaja väited vastupidisest

ei ole põhjendatud.

6.3.1. Vaidlustatud otsuses on märgitud üksnes viide, et tuginedes muinsuskaitseseadusele

ning

ehitisemälestiste

ekspertnõukogu

05.04.2013

koosoleku

otsusele

otsustati:

Muinsuskaitseamet

ei

nõustu

ühendusgalerii

kavandamisega,

sest

kavandatav

ühendusgalerii sulgeks vaated jõelt Pärnu vanalinnale ja vastupidi. Ringi tänav on

muinsuskaitselisest aspektist võtmetähendusega tänav ja peab olema kogu pikkuses

visuaalselt vaba koridor ümber vanalinna. Seega ei saa lubada kogu Ringi tänava, Pika

tänava ja jõe vahelise ala tänava sulgemist galeriiga. Maa-alused ühendused on lubatud.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et kuna otsuses on olemas viide muinsuskaitseseadusele, siis

on õiguslik alus vastava otsuse tegemiseks korrektselt viidatud. Kohus leiab arvestades

eeltoodud Riigikohtu seisukohti, et see nii ei ole. Haldusaktist peab nähtuma konkreetne

õiguslik alus, lisaks peab olema see seotud otsuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega.

Käesoleval juhul on aga üksnes üldine viide muinsuskaitseseadusele. Selliselt õigusliku

aluse esitamist ei saa pidada lubatavaks.

Lisaks on vastustaja viidanud kaebusele esitatud vastuses korduvalt asjaolule, et lisaks

muinsuskaitseseadusele ja Määrusele nr 32 on viidatud Pärnu linna muinsuskaitsealale ka

Pärnu linna üldplaneeringus ning, et kaebaja, kui pikka aega kinnisvaraarendamisega

tegelenud isikuna, peaks olema kõigist õiguslikest alustest teadlik või vähemalt eeldas

vastustaja seda teadmist kaebajalt. Kohus leiab, et selline vastustaja seisukoht ei ole

põhjendatud. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale õigust jätta õiguslikud alused ja

põhjendused esitamata lähtudes haldusakti adressaadiks olevast isikust ning tema

arvatavatest teadmistest vastavat reguleerimisala reguleerivatest aktidest. Vastustajal oli

tulenevalt haldusmenetluse seadusest kohustus näidata ära oma otsuses selle aluseks olevad

õigusnormid. Vastustaja ei ole nimetatud kohustust täitnud.

Mis puudutab vaidlustamisviite lisamata jätmist, siis vastustaja märgib õigesti, et ainuüksi

see puudus ei too kaasa haldusakti tühistamist ning eelkõige on see oluline kaebetähtaja

küsimuse lahendamisel, millist olukorda meil antud hetkel ei ole. Samas hindab kohus

lõppkokkuvõttes haldusakti õiguspärasust tervikuna ning vastava vaidlustamisviite

puudumine on üks vaidlustatud haldusakti puudustest.

6.3.2. Kohus ei nõustu vastustajaga, et vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud,

kuna kõnealusel juhul on nõusolekust keeldumine ajendatud ühendusgalerii rajamisest üle

tänava, mis on hinnatav vaatekoridorina muinsuskaitsealale. Seetõttu võis nõusolekust

keeldumine piirduda Ringi tänava tähtsuse ja tähenduse väljatoomisega ning see ongi

keeldumise faktiline asjaolu. Kaebajale on teada asjaolu, et eskiislahendus seisneb galerii

ehitamises üle Ringi tänava.

Kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud lisaks eelpool viidatud faktilisele asjaolule ka ära

näitama need tingimused ja asjaolud, mis toovad kaasa keelduva otsuse. Antud juhul neid

vaidlustatud otsusest ei nähtu.

Ka leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud arvestada vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud põhjendustega, miks vastav keelduv otsus tehti.

Vastustaja viitab küll õigesti Riigikohus on otsuses haldusasjas 3-3-1-29-12 p 20 asunud

seisukohale, et /…/ erandina võib siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik

tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest

juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Samas kohus leiab, et antud juhul ei ole

vastustaja ära tõendanud, et kõik kohtumenetluses esitatud seisukohad olid vaidlusaluse

otsuse tegemise aluseks.

Vastustaja on kohtule esitanud oma väidete tõendamiseks 05.04.2013 toimunud

muinsuskaitseameti Ehitismälestiste ekspertnõukogu koosoleku protokolli nr 97, millisel

koosolekul osales ka kaebaja esindaja, kuid nimetatud protokollist ei nähtu, et vastustaja

oleks kaebajale viidatud koosolekul selgitanud täiendavalt keeldumise aluseid, kaalutlusi ja

põhjendusi, millele vastustaja on viidanud kohtumenetluses (vt tl 113 ja selle pöördel).

Lisaks on vastustaja esitanud kohtule dokumendi „Muinsuskaitse eritingimused Pärnu

linna üldplaneeringule“ ning tuginenud selles esitatud seisukohtadele. Samas jällegi ei

nähtu ei vaidlustatud otsusest, ega selle aluseks olevast koosoleku protokollist, et

nimetatud dokumendile oleks otsuse tegemisel tuginetud.

6.3.3. Kohus leiab, et kaebaja märgib õigesti, et antud juhul ei ole tegemist ka olukorraga,

kus kaalutlusõiguse piirid oleksid sedavõrd ahendatud või esineksid õiguslikud ja faktilised

asjaolud, mis tingiksid ilmtingimata samasisulise haldusakti vastuvõtmise haldusorgani

poolt pärast vaidlusaluse otsuse tühistamist nagu märgib ekslikult vastustaja.

Kohus ei saa kohtule esitatud materjalidele tuginedes ning arvestades MuKS § 25 lõigetes

2 ja 9 ning Määruses nr 32 § 8 sätestatut tõsikindlalt väita, et igal juhul tuleks keelduv

otsus vastu võtta. Kohus leiab, et arvestades õigusliku regulatsiooniga ning kohtule

esitatud materjalidega, tuleb eelkõige välja selgitada, millised vaated hetkel eksisteerivad,

samuti millised on juba kehtestatud planeeringutest tulenevad tulevikuplaanid antud

piirkonnas, mis võivad mõjutada vastavaid vaateid ning alles seejärel saab otsustada, kas

vastav luba anda või mitte. Lisaks tuleb vastustajal ära näidata, millised on need olulised

vaatepunktid linnas, kust peab olema tagatud vanalinna silueti vaadeldavus ja miks on

tegemist just sellise olulise vaatepunktiga. Kohus märgib siinkohal, et nähtuvalt vastustaja

enda esitatud fotodest, võib just rajatav galerii tulenevalt selle sobivast kõrgusest tänava

kohal, kujuneda oluliseks vaatekohaks vanalinna vaate nautimisel, mitte aga sellest jõe

poole jääv tänavaosa, mille lõpust vanalinn tänava jõe suunas languse tõttu normaalselt ei

paistagi. Vastustajal tuleb kohtu arvates uue otsuse langetamisel kaaluda nii avalikke huve

vaadete säilimisele (peale konkreetsete vaadete tuvastamise) kui ka kaebaja huve galerii

rajamisele. Lisaks tuleb kaaluda erinevaid alternatiivseid lahendusi, mis on reaalselt ka

teostatavad.

6.4. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kaebajat on koheldud ebavõrdselt

võrreldes teiste ettevõtjatega, kelle ärihoone ühendamist galerii abil parkimismajaga on

Muinsuskaitseamet lubatavaks pidanud.

Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja seisukohta, et Pärnus muinsuskaitseala

kaitsevööndis asuva Lai tn 5 kulgeb paralleelselt jõega ning asetseb muinsuskaitsealaga sh

vanalinnaga risti. Tänavalt ei teki vaatekoridori muinsuskaitsealale, mistõttu puuduvad

muinsuskaitseala kaitsevööndis Lai tn 5 eskiisprojektis galeriikatuse ehitamiseks loa

andmist välistavad asjaolud (Lisa 45-46 ja 59-64). Kaebaja eskiislahenduse kohaselt

kulgeks galerii üle muinsuskaitsealale suunduva tänava, tekitades koridori, mis on

määratletav vaatekoridorina ning sellisena ka kaitstav.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Vastustaja viitab siinkohal

õigesti Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-61-01, milles on märgitud, et võrdse kohtlemise

põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning

samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral.

Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse

ilma nähtavate põhjusteta erinevalt.

Lisaks ei saa kohus käesoleva vaidluse raames kontrollida, kas vastav luba anti

õiguspäraselt või mitte, kuna see väljuks antud vaidluse raamest. Ka puudub kaebuse

esitajal selles osas kaebeõigus. Pealegi nähtub kohtule kaebaja poolt esitatud dokumendist

(tl 23-24), et Pärnu Lai tn 5 eskiisprojektile anti luba 1 ja 2 korruse vahelise ala

klaaskatusega katmiseks 4 korrusel. Nimetatud otsusega ei ole antud luba galerii

ehitamiseks üle Ringi tänava nagu taotleb kaebaja. Eeltoodu kinnitab veelkord, et tegemist

ei ole kaebaja poolt kirjeldatud ebavõrdse kohtlemisega.

6.5. Kohus on seisukohal, et asjaolul, et Pärnu linn on galeriid toetaval seisukohal, siis see

seisukoht ei ole vastustajale lõppotsuse tegemisel määrav ning vastustaja peab otsuse vastu

võtma arvestades kehtivat õiguslikku regulatsiooni.

6.6. Kohus leiab, et kuna vaidlustatud otsuses ei ole esitatud haldusakti põhjendusi, sellest

ei nähtu haldusakti õiguslikku alust ning sellele esinevad muud vormipuudused, siis tuleb

vaidlustatud Muinsuskaitseameti 16.04.2013 kooskõlastamise komisjoni otsuse nr 249

punkt 20.1 tühistada ning vastustajal tuleb jätkata haldusmenetlust sealt, kus see pooleli jäi.

Kuna kohus asus seisukohale, et kohus ei saa arvestada kohtumenetluses esitatud

seisukohti haldusakti põhjendustena, sest vastustaja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et ta

neile asjaoludele ka haldusakti andmisel tugines. Kohus leiab, et ei pea hakkama

analüüsima sisuliselt vastavate vastustaja väidete õiguspärasust, kuna need ei ole

vaidlusaluse haldusakti osaks. Samal põhjusel puudub kohtul vajadus täiendavalt

analüüsida, kaebaja poolt esitatud sisulisi vastuväiteid vastustaja eelpool nimetatud

seisukohtadele. Nende analüüs tuleb vastustajal läbi viia uue otsuse langetamisel.

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis

seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude

nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.

Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise

korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 2160 eurot vastavalt

kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 125 pöördel, 129-134, 143, 147-148).

Kaebaja on märkinud, et on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot. Õigusabikulud

on vastavalt kohtule esitatud spetsifikatsioonile kokku 2145 eurot (vt tl 125 pöördel ja143).

Menetluskulud on kantud (tl 132-134 ja148).

Vastustaja märkis, et kaebaja esitas kohtule 21.01.2014 täiendavate menetluskulude

nimekirja ja kuludokumendi, arve nr 1401058 MK, mille kohaselt moodustab täiendav

õigusabi 4,5 tundi. Vastustaja ei nõustu sellest poolega, kuna täiendav õigusabi seisnes

seisukohtade kujundamises Pärnu linna uue üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste

kohta. Kohtule 21.01.2014 esitatud täiendavates seisukohtades on kaebaja keskendunud

kaugvaadetele. Vastuväited seisnevad olulises ulatuses (p 2.2, p 2.3, 2.5, 2.6, 2.8, 2.9, 2.10,

2.11) kriitilistes hinnangutes Pärnu jõelt avanevate erinevate kaugvaadete kohta, mis ei ole

käesoleva vaidlusega seotud.

Kohus leiab, et kaebaja poolt kohtule esitatud menetluskulud on arvestades asja mahtu

ning keerukust põhjendatud ning vastustaja seisukoht menetluskulude vähendamise osas ei

ole asjakohane.

Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö

sisu on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega ning töö maht on

vastavuses sellele kulutatud ajaga.

Vastustaja poolt välja toodu, et kaebaja on keskendunud täiendavates seisukohtades

kaugvaatele ning et see ei ole antud vaidlusega seotud, ei ole asjakohane. Vastustaja enda

vastusest kaebusele ning konkreetsete haldusakti põhjenduste esitamatata jätmine

haldusaktis on tinginud vastavate seisukohtade väljatoomise kaebaja poolt. Ka asjaolu, et

kohus viidatud seisukohti sisuliselt analüüsima ei hakanud vastustajast tingitud põhjustel

(haldusakt oli põhjendamata ning kuulus juba üksnes sel alusel tühistamisele), ei tähenda,

et kaebaja on vastavad seisukohad vastuseks vastustaja seisukohtadele esitanud

põhjendamatult.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kantud

ja põhjendatud menetluskulud summas 2160 eurot, millest 15 eurot on tasutud riigilõiv ja

2145 eurot kantud põhjendatud õigusabikulud koos käibemaksuga.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik