1-14-2040/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-14-2040

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. 2014. a, kohtumaja märts Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-2040 (142601100676) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

E.F krimina

alasi KarS § järgi kiirmenetluses Prokurör Liane Peets Süüdistatav E.F

Isikukood xxx, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, , emakeel: eesti keel, Voole põhiharidus töökoht: OÜ;

kriminaalkorras karistamata, kaks kehtivat väärteokaristust; tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.F KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus

260 päevamäära, so 832 (kaheksasada kolmkümmend kaks) eurot.

KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et tuleb mõistetud rahaline karistus E.F

tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul, makstes alates aprillist 2014. a igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 70 (seitsekümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Rahalise karistuse summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE403300333416110002 EE701700017001577198

(№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber rahalise

2(4)

karistuse tasumisel on 4100065035. Selgitusse tuleb märkida „1-14-2040, rahaline karistus, E.F“.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus E.F (viieks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 21. märts 2014. a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti . le

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 266

(kakssada kuuskümmend ja riigi õigusabi kulu summas kuus) eurot 25 senti (ükssada nelikümmend seitse) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud summas E.F

(nelisada kolmteist) eurot 25 senti tasuda 1 ( ) aasta jooksul alates kohtuotsuse ühe

jõustumisest, makstes igakuiselt . kuupäevaks vähemalt 35 (kolmkümmend viis)

eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606

(AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14- 2040, menetluskulud, E.F“.

Maksegraafiku ja te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse pea menetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult le võib kohtu

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kaebuse lahendamise menetluses. kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule kaudu Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada v õi pidi teada saama.

3(4)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

E.F-ile

selles, et tema juhtis 22.02.2014. a on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi kella 00.21 aja Audi A4 reg nr 035TJG, olles l Põltsamaa linnas Sepa tänaval sõiduautot alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,80 mg/l kohta.

KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistus ( 3,20 eurot), s.o 832 eurot. KarS t 260 päevamäära üks päevamäär § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt vähemalt 70 eurot 15. kuupäevaks alates aprillist 2014. a kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel E.F-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5. kuuks.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja p d

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. aalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Krimin E.F , s.o süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele rahalise karistuse 260 päevamäära.

KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et E.F keskmiseks päevasissetulekuks on 0 eurot (tl 20). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Seega on

260 päevamäära rahaliseks suuruseks 832 eurot.

III Kriminaalmenetluse kulud

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 111 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 147 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). , s.o 532,50

KrMS § 2565

lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 413,25 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

4(4)

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi Prokurör kaitsja

1 aasta jooksul. taotlusele vastu ei vaielnud.

Ko

hus leiab, et menetluskulude tasumise määramine ositi on põhjendatud. E.F omab kindlat sissetulekut. Ta töötab mitmetes farmides ja tema igakuiseks sissetulekuks on

400 eurot. E.F elab koos emaga, kes teda ka materiaalselt toetab. es Võrreld kriminaalasjas menetluskulude suurust (413,25 eurot) ja E.F igakuist sissetulekut, on ilmselge, et E.F ei ole suuteline menetluskulusid korraga tasuma. Siinjuures võtab kohus arvesse ka seda, et tuleb hakata tasuma rahalist karistust, mille E.F

osamakse on tema sissetulekut arvestades üsna suur, s.o 70 eurot. Sellest tulenevalt peab kohus E.F varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvesse võttes põhjendatuks määrata menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik