4-14-1294/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-1294 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi Lembit X väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 tunnustel Väärteoprotokoll: 20140125207201 (väärteoasi nr 2373,14,000370) Menetlusalune isik Lembit X (isikukood XXX, elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus, õpilane, 9 klass Kriminaalkorras varem karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 05.03.2014 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik Lembit X

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Lembit X väärteo toimepanemises LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi ning mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest kakskümmend (20) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga neljakümne (40) tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd).

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 05.07.2014.a.

4. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Lembit X üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Edasikaebamise kord 4-14-1294

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav 05.03.2014.a.

Asjaolud, menetluskäik

Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalituse poolt on 25.01.2014 koostatud väärteoprotokoll 20140125207201 selle kohta, et Lembit X 25.01.2014 kella 1:57 ajal Saue vallas Tallinn – Ikla – Pärnu mnt 16. km juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,72 mg/l +/- 0,05 mg/l. juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus LS § 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg-s

2 ja § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteod.

Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - tunnistaja Andre Raua (Raud) VTMS § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused, selle kohta, et ta oli 25.01.2014 autopatrullis koos piirkonnapolitseinik Heikki Paltseriga Saue vallas Tallinn – Ikla – Pärnu mnt 16. km. Kella 01.37 ajal nägi, kuidas tumedat värvi auto sooritas tagasipööret , kaotas auto üle kontrolli ja äkilise ning järsu pöörde tõttu keeras külje risti sõidusuunaga. Nad sõitsid järgi ja peatasid auto, milleks oli MB 320 E, reg nr XXX. Kui ta jõudis auto juurde, oli juhi koht tühi, kõrvalkohal istus XXX(ik: XXX). Juhi tagaistmel istus Lembit X (ik: XX) ning tema kõrva istus XXX (ik: XXX). Kes juhi kohal istus, ei näinud. Peale vestlust XXX tunnistas ta, et roolis oli Lembit X. Tunnistust kirjalikult ei olnud nõus andma. Ta kutsus autost välja Lembit X , kes teeskles magajat. Peale lühikest tagasiajamist tunnistas ta, et tema juhtis autot;

- antud juhtumi kohta on XXX27.01.2014 teinud Lääne-Harju politseijaoskonna juhile ettekande. Täiendavalt on ettekandes märgitud, et L. X kõne oli segane, koordinatsioon häiritud ja isik haises alkoholi järele. Pärast alkoholijoobe tuvastamist L. X vormistas Heikki Paltser väärteopeotokolli. Hilisemal väärteoprotokolli koostamisel selgus, et ekslikult oli tunnistaja ülekuulamisse muude tõendite alla lisatu ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Nimatetud protokolli nad kohapeal ei vormistanud, kuna indikaatorvahendil sai patarei tühjaks.

- menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis 25.01.2014 antud ütluste juhtis ta autot MB

230 XXX, mis kuulub vennale. Sõitis venna juurest tööle, alustas sõitmist 23.00. Enne tema peatamist liikles umbes 3 tundi. Oli vaja sõita, kuna bussiliiklust ei olnud. Tunnistab, kahetseb;

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt on 25.01.2014 kell 1:48 Lembit X tuvastatud joove, kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARDM 0066, taatlustunnistus nr TTRC-13/00160. Alkomeetri lugem 0,72 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,67 mg/l;

- Maanteeameti liiklusregistri andmetel on Lembit Xa juhtimisõigus kehtetu alates 28.02.2012;

- sõiduki jutimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati L. X 25.01.2014 kell 1:37 sõiduki M1 Mercedes Benz 320 E, reg nr XXX juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ja tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus;

- L. X olisõiduki jutimiselt kõrvaldatud juba ka 12.10.2012.a otsusega;

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on L. X 2 kehtivat kriminaalja 20 väärteokaristust. Tasutud on üks rahatrahv.

Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb oma ütluste juurde. Kahetseb teo toimepanemist. Isik ei oska selgitada, miks korduvalt ilma juhilubadeta sõidab. Teab, et joobes ei tohi autot juhtida. 23.12.2013 määratud arestist on kantud osa, osa veel kandmata. Arestimajas kõik kohad täis, ei saanud kohe kandma asuda. Määratud rahatrahvid tasumata. Eksamid koolis algavad maikuus, praegu on ettevalmistusperiood. Osaliselt käib ka tööl, vabad on tal hetkel ainult pühapäevad. Taotleb aresti asendamist ÜKT-ga.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Lembit X eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist ning teda on otstarbekas karistada LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi arestiga 20 päeva, arvestades siinjuures süü suurust kuid ka karistust kergendavaid asjaolusid. Eripreventatiivsed eesmärgid: samade tegude eest varem karistatud, pole mõju avaldanud. Tuleb määrata üle keskmise sanktsiooni karistus. Täitmisele pöörata ühes osas, isikule on korduvalt antud võimalusi mitmes osas karistusi kanda, kuid sellele vaatamata paneb toime uusi väärtegusid, sh ajal, kui eelmine karistus veel kandmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et Lembit X süü 25.01.2014 LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 rikkumistes on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et Lembit X juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, omamata juhtimisõigust, on tõendatud tunnistaja Andre Raua ütlustega, mille kohaselt tema olles autopatrullis 25.01.2014 koos piirkonnapolitseinik Heikki Paltseriga, kella 01:37 ajal kontrollisid sõidukit oli MB 320 E, reg nr XXX, sõidukit juhtis Lembit X ning tema juhtis sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti oli tarvitanud alkoholi, mida tuvastati kasutades tõenduslikku alkomeetrit ning mõõtetulemuseks oli 0,67 mg/l kohta; juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud; samuti väärteomaterjalidele lisatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARDM 0066, taatlustunnistus nr TTRC-13/00160, on tuvastatud Lembit X ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 0,72 mg/l laiendmääramatusega

0.05 mg/l; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et Lembit X juhtimisõigus on kehtetu alates 28.02.2012 ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

L.X karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt karistatud väärteokorras LS § 201 lg 2 rikkumiste eest rahatrahviga ja arestidega, viimati 23.12.2013. Arest osaliselt kantud.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud, rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes.

Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Seda kinnitab ka asjaolu, et isikut karistati viimati samalaadse väärteorikkumise eest 23.12.2013 ja juba 25.01.2014 on ta samalaadse teo uuesti toimepannud. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.X varasemalt karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et L.X on karistatud rahatrahvidega, millistest vaid üks on tasutud ning samuti arestidega, kuid isik sellele vaatamata jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Viimati märgitut toetab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek, tegemist on õpilasega. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmäärast kõrgem, kuivõrd isikut on samalaadsete tegude eest korduvalt karistatud, ta on ühe teona toime pannud kaks erinevat rikkumist, joobe määr on keskmises määras. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 20 päeva aresti. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud rahatrahvide ja arestidega, kuid mõistetud areste ei ole asendatud üldkasuliku tööga.

Käesoleval juhul taotles menetlusalune isik aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd õppimise kõrvalt on tal üldkasulikku tööd lihtsam teha, kui eksamite ajal aresti kandma asuda. Kohus peab mõistlikuks asendada mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga. Tegemist on noore, töövõimelise isikuga, kellel üldkasuliku töö tegemise ajal on piisavalt aega järele mõelda oma liiklusalase käitumise üle ning anda panus ühiskonnale töö kaudu. Samuti annab aresti asendamine võimaluse rakendada menetlusaluse isiku suhtes resotsialiseerumisele kaasaaitavat karistusliiki ja mõjutusvahendit.

Ühele päevale arestile vastab kaks (2) tundi üldkasulikku tööd. Menetlusalusel isikul tuleb seega teha ära 40 tundi üldkasulikku tööd. Kohus peab mõistlikuks tähtajaks neli kuud, s.o kuni 05.07.2014.a.

Kristina Väliste