1-11-7041/79 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-7041

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2014 Jõhvi

kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7041 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla mater lid U.A ja tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu U.A, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta U.A vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast koht

umäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

U.A istatud Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtu on süüdi tunn otsusega KarS § 214 lg 2 p , § 121, § 349 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

vangistust. mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.12.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 kuu

12 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust.

Kar tuse kandmise algus 21.01.2011 02.09.2015. is ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.01.2011.

Kinnipidamisasutusest U.A kinnipee ks kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on ü

kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „xxx. Alates 02.09.2013 õpib kinnipeetav xxx. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. U.A on algharidus. Enne vangistust töötas U.A väidetavalt ametlikult 2, 5 kuud xxx. K-raha andmetel on isikul vabanemisfondis 78,59 eurot. Tasumata nõudeid on 4657,29 eurot.

2(4) Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib ta olla rahalise kasu saamisel teistele ohtlik. xxx. Kinnipeetava Vabanemise olemas töökoht suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellest osad on U.A sugulased, mistõttu ei ole isik huvitatud suhete katkestamisest. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest ning joobes juhtimise eest. Isik ise ei leia seoseid kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarbimise vahel. Isik on proovinud 14-aastasena kanepit ja 17-aastasena amfetamiini. Isik õigustab oma käitumist seoses viimase kuriteoga

(väljapressimine). Isik on ametnike suhtes negatiivse hoiakuga, on toime pannud kuritegusid politsetöötajate vastu, vanglas on olnud intsidente, mil pole allunud ametnike korraldustele.

Suhtumine kriminaalhooldusesse puudulik, kuna sooritas katseajal uue kuriteo. Viru Vangla toetab U.A ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda oma ema juurde aadressile xxx. Tegu on 2-toalise üürikorteriga, kus pesemisvõimalused puuduvad, vesi tuleb tuua õuest, tualett on ühiskasutuses naabritega. Kinnipeetava ema omab antud korterisse sissekirjutust. xxx

on nõus võtma U.A tööle. Isiku käitumist vabaduses võivad mõjutada tema korduv karistatus. Kinnipeetaval on neli kehtivat kriminaalkaristust ja 21 väärteokaristust, millest 13-l juhul on tegu olnud Alkoholiseaduse rikkumisega. Varasem tingimuslik karistus ei ole olnud mõjus, viimane katseaeg ebaõnnestus, kuna U.A pani katseajal toime uue kuriteo. U.A kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega.

Viimase kuriteo sooritas grupis. VANGIS´e andmetest nähtub, et kinnipeetav ei näe alkoholi tarvitamise ja enda sooritatud kuritegude vahel seost.

Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav oleks vangistusest teinud vajalikud järeldused ja oleks motiveeritud vabanedes täitma kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning elama seaduskuulekat elu.

U.A soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda.

Prokurör enne tähtaega vabastamist Käesoleval ajal kannab U.A kirjalikult ei toeta isiku . liitkaristust mh väljapressimise eest, mis oli toime pandud vägivallaga, küüniliselt ja jultumusega. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba kolm korda, saab teha järelduse, et viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Kohtuotsuses on kolm väljapressimise episoodi lühikese aja jooksul. Kuriteod pandi toime grupis, kannatanu inimväärikust alandades, füüsilise ja vaimse vägivallaga. Peale selle kannab kinnipeetav karistust KarS § 121 järgi ettenähtud isikuvastase kuriteo eest, mis on toime pandud maas lamava kannatanu jalaga vastu pead ja keha peksmisega ja kannatanule pea hulgivigastuste tekitamisega. U.A varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (13 korda karistatud alkoholi seaduse rikkumise eest). Tema kuritegulik käitumine (mh vägivaldsus) on otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et U.A võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi varaja isikuvastaseid kuritegusid. Seega ei ole U.A varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud. d ning käitumiskontrollile allutamine (viimati Viru Varasemad karistuse

Maakohtu Rakvere kohtumaja 01.12.2010 kohtuotsusega) ei ole U.A ’le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks

– nende inimväärikuse, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.

3(4)

Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes U.A ’le mõistetud liitkaristusega -

4 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust, karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud, ning kinnipeetava käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Vangistuses on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv use ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest leiab, et U.A

vabastamata. Kohtu hinnangul on vangistusest vabastamine kinnipeetava ennetähtaegne ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda.

Varasemalt on isikut karistatud kahel esimesel korral võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamise eest ning eelviimasel korral omavolilise sissetungi eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab U.A karistust katseajal toime pandud pressimise eest grupi poolt välja , kehalise väärkohtlemise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 16-24) on näha, et tegemist on muuhulgas kolme väljapressimise episoodiga lühikese aja jooksul, mis olid toime pandud grupis, kannatanu inimväärikust alandades, füüsilise ja vaimse vägivallaga ning lisaks vägivallaepisood, kus maaslamavat kannatanut peksti käte ja jalgadega pähe ja kehasse , põhjustades viimasele valu ja tekitades pea pindmised hulgivigastused.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-

21 korral 11) on näha, et U.A on väärteokorras karistatud, nendest 13 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 1 korral avaliku korra rikkumise eest ning 2 korral timise eest. joobes mootorsõiduki juh Eeltoodust nähtub, et mõist ja määratud kriminaalhooldused U.A etud karistused puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral t on näha, et distsiplinaarkorras karistatud, karistus kehtiv.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et U.A on vangistuse jooksul xxx läbinud sotsiaalprogrammi „

Isikul on kehtiv

isikut tõendav dokument ID kaart kehtivusega 28.11.2018.

Vabanedes da ema juurde aadressile xxx. Kinnipeetavale on U.A võimalik elama asu

garanteerib vabanedes xxx (garantiikirja esitatud ei ole, kuid juht on kinnitanud ettevõtte kinnipeetava

töölevõtmist).

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades U.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu väljapressimine grupi poolt, kannatanu inimväärikust alandades, füüsilise ja vaimse vägivallaga), korduvaid karistusi

4(4)

(korduvad võimuesindaja või avalikku korda kaitsva , tema käitumist

isiku solvamine) kriminaalhoolda tema ja järelevalve all olles (mõlemal katseajal uute kuritegude toimepanemine), käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholiseaduse rikkumise ja joobes moo ), karistus), ei ole torsõiduki juhtimise eest tema käitumist vangistuses (kehtiv distsiplinaar kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, toime uue kuriteo. mõlemal katseajal pani Seega kriminaalhooldus ei osuta U.A-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt seoses uute kuritegude toimepanemisega, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne olulis ja kannatanu elt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna.

- ja Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elu töökoha om õppimise vastu ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. amine ja huvi

Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (rasked kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.09.2015, ärakandmiseks on veel 1,5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu U.A

temale Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu