Legislator Case Law & Legislation
1-14-1878/6 AI generated

1-14-1878/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-14-1878/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

isikukood: xxx; kodakondsus: Venemaa; emakeel: vene keel: haridus: keskharidus; töökoht: XxxOÜ, ekskavaatorijuht; elukoht: Xxx. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati 22.08.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida kohaldades KrMS §

Legislator headnote

AI generated

1-14-1878/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 238 lg. 2 sätteid vähendati 1/3 võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel loetud karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva, seega ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 27 päeva. Kohaldades KarS § 74 sätteid, jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võetud T.U lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks.

Keywords

AI generated
alcohol abuse aggravated drunk driving beverage tax motor vehicle tax consumption of narcotics illegal overtaking manoeuvre
AI generated
1-19-5861/5
Tunnistada Tamar Rumask süüdi KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega.
1-14-4763/17
Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, prokuröri abi Natalja Kutepova ja kaitsja Maano Saareväli osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja T.F, ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.
1-14-2276/35
KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 05.05.2013.a.
1-14-1883/6
märtsil 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Jaanika Brikkel Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasja number 1-14-1883 (13260101185) Kriminaalasi U.O süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 2-l korral
1-13-11503/6
jaanuar 2014.a. Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11503 (13250102001) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Ülle Tamm Kriminaalasi x töökoht või õppeasutus: x karistatus isik ei ole karistusregistrisse kantud tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.V KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 alusel vabastada T.V tähtajalise vangistuse kandmisest 3 (kolme) aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena T.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märtsil 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number

1 – 14-1878 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär

Tõlk Helen Aasma

K – J Vaab Kriminaalasi

T.U KarS § järgi

süüdistuses

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi

Natalja Kutepova

Süüdistatav T.U

isikukood: xxx; kodakondsus: Venemaa; emakeel: vene keel: haridus: keskharidus; töökoht: XxxOÜ, ekskavaatorijuht;

elukoht: Xxx. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati 22.08.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida kohaldades KrMS §

238 lg. 2 sätteid vähendati 1/3 võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel loetud karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva, seega ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 27 päeva. Kohaldades KarS § 74 sätteid, jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võetud T.U lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks.

Alates 25.10.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.U KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 9

Kriminaalasi nr. 1-14-1878

(üheksa) kuud.

KarS § 65 lg. 2 suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. 22.08.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1

/ühe/ kuu ja 27 /kahekümne seitsme/ päevase vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 10 /kümme/ kuud ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva vangistust.

Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 10 /kümne/ kuu ja 27 /kahekümne seitsme/ päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista karistuseks kokku 654 (kuussada viiskümmend neli) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

Määrata T.U Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 69 lg. 4 alusel on T.U kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

• elama kohtu määratud alalises elukohas Xxx;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava T.U `i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada T.U `i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.

KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Daewoo-Fso Lanos reg.nr. xxx (vin-kood XXX, esmane registreerimine 01.01.2000.a.), mis on paigutatud Rahumäe tee 6/1 Lõuna Politseijaoskonna kinnisesse parklasse.

Välja mõista T.U `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, § 180 lg.

1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 (seitsekümmend kaks)

eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 6 (kuus) eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ T.U, kriminaalasi 1 – 14 – 1878, õigusabikulud.“

Välja mõista T.U `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg.

1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ T.U, kriminaalasi 1 – 14 – 1878, sundraha“.

Välja mõista T.U ´ilt KrMS §-de KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3;

§ 180 lg. 1 alusel menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606

Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 №rdea

Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ T.U, kriminaalasi 1 – 14 – 1878, joobeseisundi tuvastamise kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

T.U on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.10.2013.a. kella 01.30 ajal Harjumaal, Tallinnas, Vesivärava tn 37 juures mootorsõidukit Daewoo-Fso Lanos registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis

(EKEI uuringuakti nr 3209T kohaselt uuritaval T.U on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,47 milligrammi, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani T.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav T.U, kaitsja Juho – Enn Aule ning 27.02.2014.a

prokuröri abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 9 kuud.

KarS § 65 lg.2 korras suurendada mõistetud karistus eelmise 22.08.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 27 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 654 tundi ÜKT- d, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata T.U üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on T.U kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks aastaks.

KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Daewoo-Fso Lanos reg.nr. xxx(vin-kood XXX, esmane registreerimine 01.01.2000.a.).

Süüdistatav T.U KarS § 424 järgi tunnistas kohtuistungil end temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav

T.U selgitas, et 27.02.2014.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (T.U) ja tema kaitsja Juho – Enn Aule kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Sõiduauto Daewoo-Fso

Lanos reg.nr. xxx konfiskeerimisega on ta nõus. Prokuröri abi Natalja Kutepova selgitas samuti, et ta jääb 27.02.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.U

´ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava T.U ´i , et tõendamist on leidnud poolt kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning KarS § 424 järgi süüdistatava Konstantin T.U ´i KarS § 424 järgi. käitumine on õigesti kvalifitseeritud

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava T.U

´i selgituse ja prokuröri abi arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav T.U on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb T.U temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab T.U ´i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 38 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12).

Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks T.U ´ile ilmselt üle jõu. Toimikust nähtuvalt omab süüdistatav töökohta XxxOÜ-s, seega ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid süüdimõistetu maksejõuetuse kohta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb T.U ´ilt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha ning määratud kaitsjale määratud tasu osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata T.U ´ilt väljamõistetud sundraha, s.o summas 532,50 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul.

KarS § 83 lg.1 on sätestatud, kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus nõustub täielikult 17.01.2014.a. Harju Maakohtu vara arestimise määruses välja toodud seisukohaga, et asjaolu, et T.U, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis tahtlikult kohtu poolt määratud katseajal uuesti sõidukit alkoholijoobes, annab piisava ja põhjendatud aluse arvata, et T.U võib samalaadseid õigusrikkumisi toime panna ka edaspidi. Põhiseaduse § 32 lg 2 kolmas lause keelab kasutada omandit üldiste huvide vastaselt. Joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine liiklejate elu, tervist ja vara. Sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ning võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab tal uute samalaadsete tegude toimepanemist, seda eelkõige asjade puhul, mis on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks loodud või kohandatud. Öeldu kehtib ka juhul, kui teo toimepanemise vahendiks on vabas tsiviilkäibes olev asi. Maanteeameti andmetel kuulub mootorsõiduk Daewoo-Fso Lanos reg nr xxxT.U `ile.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Daewoo-Fso Lanos reg.nr. xxx(vin-kood XXX, esmane registreerimine 01.01.2000.a.).

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: