1-11-1869/69 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1869 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. veebruari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Roman Topoljan ja tema kaitsja Monica Meristo, määruskaebused

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 4. veebruari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Roman Topoljani ja tema kaitsja Monica Meristo määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. Topoljan tunnistati süüdi Harju Maakohtu 11.04.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva ning karistuseks loeti 3 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 05.06.2008 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ja 31.08.2010 Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 9 kuud 20 päeva vangistust võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.04.2011 ja lõpp 26.04.2015.

2. Viru Maakohtu 04.02.2014 määrusega jäeti R. Topoljan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised.

2.1 Esmalt märkis kohus, et R. Topoljani on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kuna ta on teistkordselt pannud toime samalaadse (narko)kuriteo, kuid suuremas ulatuses. Uue kuriteo pani ta toime katseajal ning eelmine karistus pöörati täitmisele.

2.2 Edasi märkis kohus R. Topoljani positiivsest küljest näitavana, et kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elukoht aadressil XXX , milline vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja samuti on talle garanteeritud töökoht.

2.3 Kohus asus seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

3. Kohtumääruse peale esitasid kaebused R. Topoljan ja tema kaitsja.

3.1 R. Topoljan taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

Kinnipeetav palub ringkonnakohtul arvesse võtta, et kogu karistusaja jooksul ei ole ta rikkunud vangla sisekorda ja distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Viru Vangla on andnud talle riskivaba ja positiivse iseloomustuse ning toetab tema ennetähtaegselt vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja teadmine. Kuigi on võib-olla jäänud mulje, et tema niiöelda kuritegude dünaamika on jäänud samaks, ei saanud ta mitte mingit kuritegelikku finantstulu. Terve eelneva vabaduses viibitud aja on ta töötanud ametlikes ettevõtetes ja maksnud makse. Tal on vabanemisel olemas toetav perekond ja ametlik töökoht. Ta ei püüa ennast õigustada, kuid palub kohtul arvesse võtta kõiki tema positiivseid omadusi. Tema omaltpoolt nõustub andma kirjaliku nõusoleku viibida elektroonilise järelevalve all kuni karistusaja lõpuni 26.04.2015. Samuti kohustub ta igati järgima kriminaalhooldusameti ettekirjutusi. Ta on viibinud kinnipidamisasutuses suhteliselt pika aja ning mõistnud, et kriminaalsele teele on lihtne sattuda. Ta on täielikult muutunud ja palub võimaldada tal tõestada oma positiivset ellusuhtumist ning abistada oma alaealist tütart ja abikaasat.

3.2 Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Topoljani tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

Kaitsja leiab, et kohtumäärus on ühekülgne, üldsõnaline ja motiveerimata. Kohus ei ole arvestanud, et R. Topoljan on vangistuses viibinud peaaegu 3 aastat ja selle jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning sõltuvusvõõrutusprogrammis Usk ja teadmine. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja vabanemisjärgselt on talle garanteeritud töökoht XXX OÜ-s. Tal on ka perekond ja toetav sotsiaalvõrgustik. Kaitsja leiab, et väga oluline roll on R. Topoljani käitumisel vangistuse ajal, mis näitab, et isik soovib end muuta.

R. Topoljan on läbinud programmid, et öelda lahti harjumustest, mille tõttu viibib teistkordselt vangistusasutuses. R. Topoljan vastab KarS § 76 lg 2 toodud ennetähtaegse vabastamise tingimustele ja on ka andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamisele. Kaitsja hinnangul võimaldab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Peale selle järelejäänud karistust on vähe jäänud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et vaatamata formaalsete eelduste esinemisele ei ole R. Topoljani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebustes esitatud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.

4.1 Kolleegium märgib, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus nõustub R. Topoljani ja tema kaitsja määruskaebustes nimetatuga selles, et isiku vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kahtlemata on õige ka kaebustes leitu, et R. Topoljan on end vangistuses näidanud heast küljest, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud sotsiaalprogrammides. Samas on aga vajalik rõhutada, et lisaks vangistusaegsele käitumisele peavad kohtud isiku ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel arvestama ka teiste KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaoludega.

4.2 Nii tuleb käesolevat otsustust tehes pöörata tähelepanu R. Topoljani isikule, tema varasemale elukäigule ja toimepandud kuriteo asjaoludele. Selgub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Ka esmakordsel karistamisel mõistis kohus talle reaalse vangistuse, mille kandmisest ta hiljem ennetähtaegselt vabastati. Kuna R. Topoljan rikkus talle katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeldu, pöörati tema kandmata karistuse osa täitmisele. Märgitud katseajal pani kinnipeetav aga toime uue kuriteo, mille eest ta Harju Maakohtu 11.04.2011 otsusega ka süüdi tunnistati. Mõlemal puhul oli tegemist raskete rahvatervise vastu suunatud kuritegudega, s.o narkokuritegudega, kusjuures teisel korral toime pandud süütegu laienes juba n.ö mitme riigi vaheliseks. Ringkonnakohus järeldab eeltoodust, et kuivõrd esmakordselt mõistetud vangistus ja sellest ennetähtaegne vabastamine

R. Topoljanile oodatud positiivset eripreventiivset mõju ei avaldanud, on alust kahelda tema praegustes lubadustes elada edaspidi seaduskuulekalt. Ka süvendab isiku varasema katseaja ebaõnnestumine kahtlusi selles, et ta suudaks käesolevalt talle määratavaid kohustusi täita ning kriminaalhooldust nõuetekohaselt läbida.

4.3 Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatud argumendid ei anna alust eeltoodud seisukoha muutmiseks. Kahtlemata tuleb nõustuda kaebustes esitatuga selles, et kinnipeetavat näitavad positiivselt tema vangistusaegne käitumine, temal vabaduses eluja töökoha ning lähedaste olemasolu ja isiku soov abistada oma tütart ja abikaasat. Samas ei õigusta nimetatu aga sellise isiku vangistusest vabastamist, kes on korduvalt toime pannud raskeid esimese astme kuritegusid (seejuures katseajal) ja kelle puhul ei ole kohtul tekkinud veendumust selles, et kantud karistusosa on piisav ja karistuse mõistmise eesmärk on käesolevaks ajaks juba täidetud.

4.4 Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk