4-14-618/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-618 Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga

Väärteoasi S.A väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi

Väärteoprotokoll: AB1105018 (väärteoasi nr 2376,14,000097) Menetlusalune isik

S.A

- isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, töötab XXX, elukoht XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Viru Maakohtu

25.10.2012 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja 4 järgi vangistusega 9 kuud; väärteokorras korduvalt karistatud.

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus Asja läbivaatamise aeg ja koht 04.03.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu ilma menetlusalune isikuta: S.A avaldas

kohtule saadetud e-kirjas, et soovib väärteoasja arutamist ilma tema osavõtuta

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S.A (ik XXX) LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja mõista talle karistuseks arest 10 päeva.

2. S.A mõistetud arest 10 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri

Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

3. S.A tuleb arest ära kanda hiljemalt 01.maiks 2014.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada S.A suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 04.03.2014.a.

Asjaolud ja menetluse käik 07.01.2014.a. on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt väärteoasjas nr 2376,14,000097 koostatud väärteoprotokoll AB1105018, mille kohaselt S.A juhtis 07.01.2014 kella 03.40 ajal Harju maakonnas, Maardu linnas, Keemikute tn maja 2 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimistunnistust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma sellise tegevusega rikkus S.A Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

- menetlusaluse isiku, S.A, poolt 07.01.2014 antud ütlusi, selle kohta, et ta juhtis mootorsõiduki , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimistunnistust (tl 5)

- tunnistaja XXX ütlused, et S.A juhtis 07.01.2014 kella 03.40 ajal Harju maakonnas, Maardu linnas, Keemikute tn maja 2 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimistunnistust (tl 7)

- S.A sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 10.10.2011 ja 07.01.2014 (tl

6, 9)

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et kehtivaid juhilubasid S.A ei ole (tl 8)

- Karistusregistri väljavõte (tl 10-15)

Menetlusalune isik kinnitas kohtule saadetud e-kirjas, et on saanud kohtukutse kätte ja on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. S.A palus väärteoasi lahendada ilma tema kohalviibimiseta kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 10 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule S.A-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna sõidukit juhtides 07.01.2014.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ütlustega, millistest nähtub, et S.A kinnitab, et tema juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust,

S.A suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega juhtimisõiguse puudumise kohta ja S.A suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo LS § 201 lg 2 järgi toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik S.A teadis, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus 07.01.2014.a mootorsõidukit juhtima. Kohus märgib, et S.A on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, viimati Viru Maakohtu poolt 06.03.2012 arestiga 10 päeva.

S.A karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut 25.10.2012 karistatud kriminaalkorras KarS § 201 lg 2 p 1 ja 4 järgi vangistusega 9 kuud. Samuti on S.A korduvalt karistatud väärteokorras, sh LS § 201 lg 2 (viimati 06.03.2012, arestiga 10 päeva ja 09.11.2011 rahatrahviga 400 EUR). Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud S.A käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.A varasemalt karistatud nii kriminaalkui väärteo korras. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et S.A on karistatud aresti ja rahatrahvidega, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 10 päeva aresti. Isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2014.a. Kohus juhindus KarS § 48, Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja väärteomenetluse seadustiku § 90, § 95- 105; § 107-111 sätetest.

Kohtunik Violetta Kõvask