4-13-6531/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2014 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6531 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäevad 28.01.2014 05.02.2014 Väärteoasi

S.N-i väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja S.N sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht puudub Kohtuvälise menetleja esindajad Asja MALAHHOVA Ida

Prefektuuri ülemkonstaabel Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Pr

efektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 12.09.2013 otsus väärteoasjas nr.2440,13,005880 S.N-i karistamise osas Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas.

Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel mõista S.N-ile karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 (kuussada) eurot.

Muus osas jätta Ida Prefektuuri 12.09.2013 otsus väärteoasjas nr.2440,13,005880 muutmata.

S.N-i kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v 4. õimalik tutvuda alates 03.03.201

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseixx xx ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinik koostas 20.08.2013 väärteoprotokolli nr. AB 1255528 S.N-i kohta selles, et viimane juhtis 20.08.2013 kell 21.22 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Pärna 35 maja juures mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-

- 0,05 mg/l, 0026 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,67 +/ lõplik mõõtetulemus 0,62 mg/l. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem, kui Liiklusseaduse §69 lg.5 lubatud piirmäär. Sellega rikkus S.N Liiklusseaduse §69 lg.5 ja pani toime Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi sätestatud väärteo.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 12.09.2013 otsusega väärteoasjas nr.2440,13,005880 määrati S.N-ile Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 680 €.

S.N esitas 07.10.2013 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus prefektuuri otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei olnud selle esitaja 20.08.2013 õhtul roolis, vaid teda tõi koju sõber. Ajal, mil politseinikud hoovi sõitsid, kaebuse esitaja dokumente kontrollisid ja alkoholitesti läbima panid, oli ta autos vaid oma dokumente võtmas. Lisaks sellele on kaebuses märgitud, et menetlusalusele isikule ei tagatud tõlki ning talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi.

Maakohtu 28.01.2014 istung

Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuses toodud väidete juures ja kinnitas, et autoga ta ei liikunud, vaid istus maja juures autos. Auto ja kaebuse esitaja tõi maja juu , kes kohe lahkus. Kaebuse esitaja läks sissekäiku, kuid rde xx xx

siis tuli talle meelde, et unustas dokumentide koti autosse, läks tagasi. Kaebuse esitaja tuli baarist xx. Menetlusnormide rikkumise osas ei osanud kaebuse esitaja oma kaebust selgitada.

Tunnistaja xx xx ta tunneb ja

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et S.N nad on sõbrad. 20.08.2013 palus S.N tal baari xx juurest viia ta koos autoga koju. Tunnistaja võttis menetlusaluse isiku auto ja viis selle koos menetlusaluse isikuga koju, parkis trepikojast 5 m kaugusele, kus oli vaba koht. Seejärel sõitis kohe teise sõbraga minema

Tunnistaja xx xx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta elab menetlusaluse isikuga ühes sissekäigus, on teretuttavad. Augustikuu õhtul läks ta koeraga jalutama, kui kohtus sissekäigus postkastide juures S.N-iga, kes väljus sissekäigust. Kui tunnistaja väljus, oli menetlusalune isik oma autos ja politseinikud ka seal. Tunnistaja ei näinud, kes sel õhtul S.N-i autot juhtis, kuna ta oli sissekäigus, väljudes olid politseinikud juba seal oli oma autos. Samuti kinnitas ja S.N tunnistaja, et kõik autod hoovis seisid ja ei liikunud. Kui mõni oleks liikunud, oleks tunnistaja seda näinud.

Maakohtu 05.02.2014 istung

Tunnistaja xx xx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli patrullpolitseinikuna 20.08.2013 teenistuses, S.N-i teab vaid seoses käesoleva väärteoasjaga, muid suhteid nende vahel ei ole. Teenistuses olles said politseinikud väljakutse, et baari juurest Kalevi 3 lahkub sõiduauto, mille juht on joobes. Sõiduauto liikus Olevi tänava poole, juhtimiskeskusest anti teada auto omaniku aadress. Politseinikud sõitsid Pärna 39 hoovi sisse, nimetatud musta sõiduautot nad ei näinud ja kuna tegemist xx

on tupikuga, hakkasid hoovist välja tagurdama. Tagurdamise ajal nägi tunnistaja tahavaatepeeglitest, et must xx sõitis hoovi sisse. Samal ajal väljus paarimees politseiautost, läks xx juurde, se

lle juht oligi omanik. Juhilt oli tunda alkoholilõhna, politseinikud kontrollisid indikaatorvahendiga ja toimetasid juhi politseijaoskonda, kus tegid toimingud. Juht oli hoovi sisse sõites autos üksinda, tunnistaja nägi sõiduautot l

iikumas, kui see sõitis hoovi sisse ja ei olnud jõudnud veel parkida.

Tunnistaja xx xx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli patrullpolitseinikuna 20.08.2013 koos xx xx teenistuses ja istus patr ullauto kõrvalistmel. Menetlusalust

isikut teab ta seoses käesoleva väärteoasjaga, muid suhteid nende vahel ei ole.

20.08.2013 said nad kella 21 ajal info juhtimiskeskusest, et kasiinost sõidab alkoholijoobes juht sõiduautoga Olevi tänava poole. Politseinikud suundusid ka sinnapoole, täiendava infona said nad teada sõiduauto margi, registrimärgi ja omaniku aadressi. Seejärel sõitsid politseinikud maja ümbrust kontrollima, sõitsid maja eest läbi ja kuna ümberpööramisvõimalust ei olnud ning autot ei märganud, hakkasid tagurdama taas tee peale. Sel ajal ilmus nende auto taha otsitav sõiduauto xxx, mille juht võis olla joobes. Sõiduauto sõitis politseiauto poole, mis tagurdas parajasti.

Tunnistaja väljus koheselt, küsis sõiduauto juhilt dokumente ja tegid indikaatorvahendiga alkoholitesti. Juht oli sõiduautos üksinda, roolist keegi ei väljunud ja juurde kedagi ei tulnud. Juht oli kogu aeg politseinike vaateväljas ja kuskil sissekäigus vahepeal ei käinud. Alkoholitesti tegemise ajal puhus juht läbi juhiakna ja peale seda selgitati talle, et ta peab tulema jaoskonda. Juht oli rahulik, väljus ja tuli kohe politseiautosse, kuskil postkastide juures ei käinud. Tunnistaja kinnitas, et nägi sõiduautot liikumas, see liikus tagurdava politseiauto poole.

Menetlusalune isik jäi maakohtu istungil endiselt oma kaebuse väite juurde, et autoga ta ei liikunud ja võttis autost vaid dokumente. Menetlusnormide rikkumise kohta ei osanud menetlusalune isik endiselt midagi öelda.

Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev leidis maakohtu istungil, et isik juhtis sõiduautot väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning leidis, et see on tõendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole, kuna politseiametnikud nägid liikuvat sõidukit ja juht oli kogu aeg nende vaateväljas.

Maakohtu otsus

e põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et S.N-i kaebus on põhjendatud osaliselt.

Vastavalt Vääreomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25 0,74 milligrammi. –

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas juhtis mootorsõidukit S.N alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ja kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 20.08.2013 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1255528 ja vaidlustatavast 12.09.2013 otsusest väärteoasjas nr.2440,13,005880, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §69 lg.5.

Liiklusseaduse §69 lg.5 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.6 tuvastatakse mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või sama paragrahvi lg.5 nimetatud piirmäära ületamine Politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.

Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse §7-24 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast 20.08.2013 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga (t lk 21), on alkoholijoove S.N tuvastatud 20.08.2013 kell 21.22 indikaatorvahendiga

AlqoQuant 6020 nr.A111222 (näit 0,76 mg/l) ja 20.08.2013 kell 21.40 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARBK 0026 (lõplik lugem 0,62 mg/l). - Samast protokollist nähtub, et tuvastamisele allutatud isik keeldus protokollile alla kirjutamast ning selgitusi ja märkusi tal ei olnud.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove S.N väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Menetlusalune isik on oma kaebuse viidanud ja maakohtu istungil kinnitanud, et tema 20.08.2013 õhtul sõiduautot ei juhtinud, vaid oli ainult dokumentide kotti autost võtmas, tegelikult tõi sõiduauto menetlusaluse isikuga koos viimase elukohta sõber. Menetlusaluse isik seletas, et seda asjaolu kinnitavad tunnistajate xx xx ja xx xx

ütlused.

Tunnistaja xx xx

ütlused sellist asjaolu ei kinnita. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema ei näinud menetlusaluse isiku autot üldse sõitmas, seega ei näinud ta ka, kes juhtis autot. Kui tunnistaja sissekäigust väljus, siis menetlusaluse isiku auto seisis ja menetlusalune isik istus juhi kohal autos. Asjaolu, et menetlusaluse isiku väitel kohtusid nad varem sissekäigus postkastide juures, peale mida läks menetlusalune isik tagasi autosse, ei kinnita samuti menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et sõiduautot ta ei juhtinud. Tunnistaja läks õhtul välja koeraga jalutama. Maakohus leiab, et koeraga õhtul jalutamine ja samal ajal naabriga trepikojas võimalik kohtumine on igapäevased tegevused. Tunnistaja ei osanud 5 kuud tagasi toimunud sündmust seostada millegi erilisega, mille tõttu just see õhtu oli talle meelde jäänud. Tunnistaja ei näinud ühtegi liikuvat sõidukit kortermaja juures.

Tunnistaja xx xx

ütlustest nähtub, et ta kinnitab menetlusaluse isiku väiteid selle kohta, et 20.08.2013 õhtul juhtis S.N-i sõiduautot tunnistaja. Maakohus ei pea nimetatud tunnistaja ütlusi õigeteks ja usaldust väärivateks. Nimetatud ütlused on vastuolus tunnistajate xx xx xx xx xx xx

ja

ütlustega, ei ühti tunnistaja

ütlustega

ning neid tunnistaja xx xx

ütluseid ei kinnita ükski teine väärteoasjas kogutud tõend. Kuna tunnistaja näol on tegemist menetlusaluse isiku sõbraga, on xx xx

ilmselgelt tegemist olukorraga, kus sõber püüab aidata menetlusalusel isikul pääseda vastutusest ja karistusest, andes selleks valeütlusi.

Tunnistajate xx xx ja xx xx

ütlusi peab maakohus antud väärteoasjas õigeteks, usaldust väärivateks ja asjakohasteks. Tegemist on politseiametnikega, kes menetlusalust isikut ei tunne ja mingeid suhteid nende vahel ei ole. Eriti olulisteks ja tähelepanu väärivateks peab maakohus eelnimetatud tunnistajate ütlusi selles osas, et mõlemad tunnistajad nägid menetlusaluse isiku sõiduautot liikumas ja et menetlusalune isik ei kadunud kordagi kuni politseiautosse istumiseni tunnistajate vaateväljast.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et S.N-i on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §69 lg.5. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arve

stades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule rahatrahv keskmist määra ületavana. Karistuse hindamisel arvestab maakohus asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud S.N-i süü Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, samuti järgnevat. S.N on süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobe seisundis. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi piirmäär oli sellises suuruses (ligilähedane kriminaalmenetlusele), kus menetlusalune isik pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalune isik juhtis alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit linnas ja seisundis, kus ta ei olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele ettetulevatele olukordadele täie mõistusega ja kainelt reageerima. Olukorras, kus igal aastal hukkub Eestis sadu inimesi alkoholijoobes juhtide süü tõttu, peab riik näitama välja ranget suhtumist sellistesse süütegudesse ning andma selge signaali, et sellised süüteod saavad karmilt karistatud. Tegemist on tahtlikult

toimepandud väärteoga.

Lisaks toimepandud süüteole, selle raskusele ja toimepanemise asjaoludele arvestab maakohus ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid.

Tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel siis kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga selles osas, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud väärteoasjas puuduvad.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et menetlusalusele isikule on põhjendatud mõista karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, selle määra vähendamine ei ole põhjendatud.

Eeltoodu alusel tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas ja mõistab S.N-ile Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses. Kohtuvälise menetleja otsuse osalise tühistamisega kuulub S.N-i kaebus osaliselt rahuldamisele.

Menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumisega maakohus ei nõustu ja selliseid rikkumisi kohtueelses väärteomenetluses ei tuvastanud. Menetlusalune isik ei osanud ka ise kummalgi kohtuistungil oma sellekohast kaebuse väidet põhjendada ja selgitada. Väärteoprotokollist nähtub, et see oli menetlusalusele isikule tõlgitud, õigused selgitatud ja väärteoprotokolli koopia kätte antud. Asjaolu, et menetlusalune isik keeldus seletuse andmisest ja väärteoprotokollile alla kirjutamast, ei kinnita menetlusnormide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Seda, et menetlusalune isik sai väärteoprotokolli ärakirja kätte, kinnitab ka asjaolu, et nimetatu oli lisatud maakohtule esitatud kaebusele.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik