1-13-10893/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

1-13-10893

31. jaanuaril 2014.a.

Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Maris Karna juuresolekul,

prokuröri Loreta Tšurilova ja kaitsjate adv.Sven Sillar, Juho Aule, XXXke Allikmäe ja Alar

Salu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 27.01.2014 lühimenetluses kriminaalasja

Caspar Seitam, ik 38702040285, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.

XXX(endine XXX), ei töötanud, varem kriminaalkorras karistamata, viibib vahi all alates

10.06.2013.a. –

-

süüdistuses KarS § 184 lg.2 p.1,2 ja 209 lg.2 p.3,4 järgi;

Caspar Kask, ik 38908140283, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.

XXX, ei töötanud, varem kriminaalkorras karistamata, viibib vahi all alates 10.06.2013.a. –

-

süüdistuses KarS § 209 lg.2 p.3,4 järgi;

Arti Martin, ik 39102120272, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk. XXX,

töök. XXXOÜ tootmistööline (XXX), varem kriminaalkorras karistamata, oli kahtlustatavana

kinni peetud 19.-20.06.2013.a, on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu alates

04.10.2013 –

-

süüdistuses KarS § 209 lg.2 p.3,4 järgi;

Erki Soomer, ik 38912110345, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.

XXX, töök. XXXOÜ tõstuki hooldaja, varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: Harju Maakohtu

16.08.2013.a otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 640 eurot, lisakaristusena

juhtimisõiguse ära võtmisega kaheks kuuks, oli kahtlustatavana kinni peetud 10.-12.06.2013.a,

on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu alates 25.10.2013 –

-

süüdistuses KarS § 184 lg.2 p.1 järgi.

Süüdistus

Caspar Seitam´it, Caspar Kask´e ja Arti Martin´it süüdistatakse selles, et nemad grupis

ühiselt ja kooskõlastatult asutasid 23.10.2012 varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk kelmuste toimepanemise eesmärgil

XXXOÜ, kasutades veebiportaali XXX, kus ajavahemikul 21.01.2013 kuni 12.02.2013

pakkusid XXXOÜ nimel väljamõeldud nimesid kasutades päringu teinud isikutele varuosi

müümiseks ning lastes varuosade eest raha kogusummas 16 804,90 eurot üle kanda XXXOÜ

SEB arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX, omamata sealjuures pakutavat kaupa ning

kavatsust kaupa müüa, nimelt:

- Hillar Loorents tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade tellimiseks,

mida talle pakkus 21.01.2013 müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga 230

eurot. Hillar Loorents oli pakkumisega nõus ning kandis varuosade eest antud summa

21.01.2013 XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole Hillar Loorents siiani saanud;

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa - sõiduautole Ford Focus

turbo tellimiseks, mida talle pakkus 21.01.2013 müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ

hinnaga 210 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis 22.01.2013 150 eurot ning

23.01.2013 60 eurot XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali sõiduautole Toyota Land Cruiser

kasutatud kaitserauakatte tellimiseks, mida talle pakkus 21.01.2013 müügiks firma XXXOÜ

hinnaga 100 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis nõutud summa 21.01.2013 oma

ema XXX arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali sõiduautole varuosade

tagapamper ja tagaluuk tellimiseks, mida pakkus müügiks XXXnimeline isik firmast

XXXOÜ hinnaga 310 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis nõutud summa

23.01.2013 Tereese Rougijainen´i ja 110 eurot Irena Volujevitš´i arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varusosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade sõiduautole Audi A6

keredetailide tellimiseks, mida talle pakkus 24.01.2013 müügiks XXXa nimeline isik firmast

XXXOÜ hinnaga 340 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 24.01.2013

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali erinevate varuosade tellimiseks

Peugeot 307-le, mida talle pakkus 23.01.2013 müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ

hinnaga 510 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis ettemaksuna 50% nõutud summast

ehk siis 255 eurot oma ema XXXarveldusarvelt 23.01.2013 XXXOÜ arveldusarvele, kuid

varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade tagatule ja tagastange

tellimiseks, mida talle pakkus 23.01.2013 müügiks XXXa nimeline isik firmast XXXOÜ

hinnaga 190 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 23.01.2013 enda

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa roolivõimu pumba

tellimiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 90 eurot. XXXoli pakkumisega

nõus ning kandis antud summa 24.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid

varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- OÜ XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali erinevate varuosade

tellimiseks, mida pakkus müügiks 24.01.2013 firma XXXOÜ hinnaga 460 eurot. OÜ XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 25.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosi ei ole OÜ XXX siiani saanud.

- OÜ XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Mercedes Benz

automaatkäigukasti ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 360 eurot. OÜ

XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 24.01.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole OÜ XXXsiiani saanud.

- OÜ XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Ford Rangeri

esidiffer ostmiseks, mida pakkus 25.01.2013 müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ

hinnaga 330 eurot. OÜ XXX oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 25.01.2013

enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole OÜ XXX siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali VW Golfile automaatkäigukasti

varuosade ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 300 eurot. XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele,

kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa käigukasti ostmiseks,

mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 250 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning

kandis antud summa 24.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei

ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Opel Zafira EGR klapi

ostmiseks, mida pakkus 24.01.2013 müügiks XXXnimeline isik firma XXXOÜ hinnaga 120

eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 25.01.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- Kätlik Krikk tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Audi A6

manuaalkäigukasti ostmiseks, mida pakkus 24.01.2013 müügiks XXXa nimeline isik firmast

XXXOÜ hinnaga 640 eurot. Kätlik Krikk oli pakkumisega nõus ning kandis ettemaksuna

50% nõutud summast ehk 320 eurot enda arveldusarvelt, 26.01.2013 197 eurot ja 27.01.2013

123 eurot, XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole Kätlik Krikk siiani saanud.

- XXX OÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali VW Phaetoni varuosade

ostmiseks, mida pakkus müügiks i nimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga 630 eurot. XXX

OÜ oli pakkumisega nõus ning kandis, 25.01.2013 220 eurot ja 28.01.2013 410 eurot, kokku

630 eurot enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXX OÜ siiani

saanud.

- XXXtegu hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa kõrgsurvepumba

ostmiseks, mida pakkus müügiks 25.01.2013 XXXnimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga

300 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa pihusti Delphi

ostmiseks, mida pakkus müügiks 23.01.2013 firma XXXOÜ hinnaga 120 eurot. XXXOÜ oli

pakkumisega nõus ning kandis 28.01.2013 antud summa enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXX OÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Mercedes - Benz E-

klass vasak esitiib ostmiseks, mida pakkus müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ

hinnaga 85 eurot. XXX OÜ oli pakkumisega nõus ning kandis 28.01.2013 antud summa enda

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX OÜ siiani saanud.

- OÜ XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade Renault Trafic

mootori plokikaan ostmiseks, mida pakkus 28.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 490

eurot. OÜ XXXoli pakkumisega nõus ning kandis 29.01.2013 antud summa enda

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduautole Audi

A4 varuosa diiselmootori kõrgsurvepump ostmiseks, mida pakkus 25.01.2013 müügiks

XXXa nimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga 360 eurot. XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning

kandis 29.01.2013 antud summa enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei

ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali erinevate varuosade ostmiseks,

mida pakkus 21.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 299,90 eurot. XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis 29.01.2013 antud summa enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade sõiduautole

Mazda 626 keredetailide ostmiseks, mida pakkus 25.01.2013 müügiks XXXa nimeline isik

firmast XXXOÜ hinnaga 240 eurot. XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa

29.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXOÜ siiani

saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa ABS juhtploki

ostmiseks, mida pakkus 22.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 190 eurot. XXXOÜ oli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 29.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- OÜ XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali sõiduautole PT Cruiser

erinevate varuosade ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 180 eurot. OÜ

XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa enda arveldusarvelt 29.01.2013

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade Mercedes esistange ja

esitiib ostmiseks, mida pakkus 28.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 175 eurot.

XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 19.01.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade Renault Clio esi-

ja tagastange ostmiseks, mida pakkus müügiks 23.01.2013 XXXnimeline isik firmast

XXXOÜ hinnaga 310 eurot. XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa

30.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXOÜ siiani

saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa kõrgsurvepump

ostmiseks, mida pakkus 29.01.2013 müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga

230 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis enda arveldusarvelt 30.01.2013 200 eurot

ja 31.01.2013 30 eurot kokku 230 eurot XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole

XXXsiiani saanud.

- Tero Johannes Vanhahonko tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali erinevate

varuosade ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 1710 eurot. Tero

Johannes Vanhahonko oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 31.01.2013 enda

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole Tero Johannes Vanhahonko siiani

saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade kesk-elektriploki

ostmiseks, mida pakkus 23.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 190 eurot. XXXOÜ oli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 30.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali sõiduauto VW Passati

varuosade ostmiseks, mida pakkus 29.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 580 eurot.

XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 31.01.2013 380 eurot ja 07.02.2013

200 eurot kokku 580 eurot enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole

XXXOÜ siiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade ostmiseks, mida

pakkus 28.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 350 eurot. XXXOÜ oli pakkumisega

nõus ning kandis antud summa 31.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid

varuosi ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Renault mootori

ostmiseks, mida pakkus 24.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 540 eurot. XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis ettemaksuna 50% eelpoolnimetatud summat - 270 eurot -

enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduauto SAAB 9-5

mootori ostmiseks, mida pakkus 31.01.2013 müügiks i nimeline isik firmast XXXOÜ

hinnaga 450 eurot. XXX oli pakkumisega nõus ning kandis ettemaksuna 31.01.2013 191 eurot

ja 01.02.2013 9 eurot kokku 200 eurot oma tüdruksõbra XXXarveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa turbo sõiduautole BMW

ostmiseks, mida pakkus 30.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 120 eurot. XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 31.01.2013 oma isa tuttava Aleksandr Jurjev

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa tagastange ostmiseks,

mida pakkus müügiks 31.01.2013 XXXa nimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga 90 eurot.

XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 31.01.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduauto Volvo S80

tagatule ostmiseks, mida pakkus 29.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 80 eurot.

XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 31.01.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduauto Audi mootori

plokk koos väntvõllidega ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 160 eurot.

XXX oli pakkumisega nõus ning kandis 01.02.2013 enda arveldusarvelt antud summa

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduauto VW Golf IV

roolilati ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 160 eurot. XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 31.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduauto Volvo

tagastange ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 150 eurot. XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 01.02.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiporttali varuosa iluvõre ostmiseks, mida

pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 35 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis

antud summa enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani

saanud.

- OÜ XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa kasutatud mootori

ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 540 eurot. OÜ XXXoli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 04.02.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole OÜ XXXsiiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa käigukasti

ostmiseks, mida pakkus 31.01.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 430 eurot. XXXOÜ oli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 04.02.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Niva mootori

ostmiseks, mida pakkus 04.02.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 240 eurot. XXXOÜ oli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 04.02.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvel, kuid varuosa ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduauto Opel Vectra

turbo ostmiseks, mida pakkus müügiks XXXa nimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga 160

eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 01.02.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa sõiduauto Peugeot

Partner tagXXXla ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 160 eurot.

XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 02.02.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Toyota Hiace tagaluugi

ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 160 eurot. XXXoli pakkumisega

nõus ning kandis enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani

saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Grand Cherokee

roolikarp ostmiseks, mida pakkus müügiks XXXa nimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga

120 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 04.02.2013 enda

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Mazda cx7

kasutatud vahekasti ostmiseks, mida pakkus 05.02.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 459

eurot. XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 05.02.2013 enda

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Seat Cordoba

mootori ostmiseks, mida pakkus 31.01.2013 müügiks XXX nimeline isik firmast XXXOÜ

hinnaga 430 eurot. XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 05.02.2013

enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXOÜ siiani saanud.

- XXXOÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Mazda 5 mootori

ostmiseks, mida pakkus müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga 840 eurot.

XXXOÜ oli pakkumisega nõus ning kandis 05.02.2013 ettemaksuna 50% eelpoolnimetatud

summast - 420 eurot enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole

XXXOÜ siiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade ostmiseks, mida

pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 120 eurot. XXXoli pakkumisega nõus ning kandis

antud summa 05.02.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole

XXXsiiani saanud.

- XXXtegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa kardaani ostmiseks,

mida pakkus 31.01.2013 müügiks XXXnimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga 95 eurot.

XXXoli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 05.02.2013 oma sõbra firma XXX OÜ

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXXsiiani saanud.

- XXX OÜ tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa juhtploki

ostmiseks, mida pakkus 01.02.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 160 eurot. XXX OÜ oli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 07.02.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX OÜ siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosade roolivarda alumise

kardaani ja kahe turvavöö ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 335

eurot. XXX oli pakkumisega nõus ning kandis 08.02.2013 enda arveldusarvelt antud summa

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosi ei ole XXX siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Audi TT kasutatud

käigukasti ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 290 eurot. XXX oli

pakkumisega nõus ning kandis 08.02.2013 enda arveldusarvelt 290 eurot käigukasti eest ja 20

eurot transpordi eest Viljandisse, kokku 310 eurot XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei

ole XXX siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Volvo V70

automaatkäigukasti ostmiseks, mida pakkus 06.02.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 310

eurot. XXX oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 08.02.2013 oma sõbra Ivar

Kukk´e arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi firma XXXOÜ kodulehel avaldatud meiliaadressi varuosa –

sõiduautole SAAB 95 mootori ostmiseks, mida pakkus müügiks firma XXXOÜ hinnaga 300

eurot. XXX oli pakkumisega nõus ning kandis 08.02.2013 antud summa enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi firma XXXOÜ kodulehel avaldatud meiliaadressi varuosa

BMW 530 käigukasti ostmiseks, mida XXXOÜ pakkus 08.02.2013 hinnaga 156 eurot. XXX

oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa enda arveldusarvelt 08.02.2013 XXXOÜ

arveldusarvele, kui varuosa ei ole XXX siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa tagumine välimine

gabariidituli ostmiseks, mida pakkus 06.02.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 80 eurot.

XXX oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 08.02.2013 enda arveldusarvelt

XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa CD-raadio ja displei

ostmiseks, mida pakkus 08.02.2013 müügiks XXX -nimeline isik firmast XXXOÜ hinnaga

110 eurot. XXX oli pakkumisega nõus ning kandis antud summa 10.02.2013 enda

arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX siiani saanud.

- XXX tegi hinnapäringu läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa Audi A4 esistange

ostmiseks, mida pakkus 04.02.2013 müügiks firma XXXOÜ hinnaga 120 eurot. XXX oli

pakkumisega nõus ning kandis antud summa 12.02.2013 XXX arveldusarvelt XXXOÜ

arveldusarvele, kuid varuosa ei ole XXX siiani saanud.

Seega oma tahtliku tegevusega Caspar Seitam, Caspar Kask ja Arti Martin panid toime varalise

kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kui see oli toime

pandud grupis ja avalikkuse poole pöördudes, s.o KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Samuti Caspar Seitam´it süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikul alates 2013.a

kevadest kuni 10.06.2013.a edasiandmise eesmärgil eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas ja

isikult täpselt tuvastamata koguses, kuid vähemalt kaks grammi narkootilist ainet amfetamiini

sisaldavat pulbrit, millest ta andis 2013.a kevadel kahel-kolmel korral täpselt tuvastamata

koguses edasi XXXning XXX ´ile, ning ülejäänud osa omandatud narkootilisest ainest, s.o

umbes kaks grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, andis ta 27.05.2013.a. Tallinnas asuva

Männiku Säästumarketi juures edasi XXX XXX´le, XXXja XXX´ile, kes tarvitasid

omandatud amfetamiini sisaldava pulbri sama päeva õhtul XXXelukohaks olevas korteris

aadressil Tallinnas XXXkoos XXX ja XXX ära.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Caspar Seitam toime KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o narkootilise aine (amfetamiin) väikeses koguses ebaseadusliku omandamise,

valdamises ja edasiandmise.

Caspar Seitam´ile ja Erki Soomer´ile on esitatud veel järgmine süüdistus:

Caspar Seitam, olles isik, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult

uuesti ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Erki Soomer´iga eeluurimisel täpselt

tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 10.06.2013.a suures koguses erinevaid narkootilisi

aineid: 0,45 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,071

grammi metamfetamiini), 0,16 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal

kujul amfetamiini 0,0065 grammi), 2,87 grammi psühhotroopset ainet klonasepaami sisaldavaid

tablette (kokku 17-s tabletis puhtal kujul klonasepaami 0,034 grammi) ning 11 146,58 grammi

narkootilist ainet 1,4-butandiooli sisaldavat vedelikku (vedelik oli sajaprotsendiliselt narkootiline

aine 1,4-BD, s.o vedelikus oli puhtal kujul narkootilist ainet kokku 11 146,58 grammi), s.o

kokku erinevaid narkootilisi aineid rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses.

Caspar Seitam ja Erki Soomer rentisid 2013.a maikuus nimetatud narkootiliste ainete

ebaseadusliku käitlemise eesmärgil Harjumaal Viimsi vallas XXXasuva Margus Asi´le kuuluva

garaažiboksi, maksid selle eest osade kaupa ettemaksu 150,00 eurot ning kasutasid seejärel

ühiselt ja kooskõlastatult ühte olemasolevat garaaživõtit, hoides garaažis 15 klonasepaami

sisaldavat tabletti kogumassiga 2,53 grammi (puhtal kujul 0,030 grammi klonasepaami), 0,45

grammi metamfetamiini, mis oli pakendatud ühte minigripp kilekotti (puhtal kujul 0,071 grammi

metamfetamiini) ning erinevaid plastikpudeleid ja plastiktünni, milles oli kokku 11 116,75

grammi narkootilist ainet 1,4-butaandiooli (1,4-BD), mida nad käitlesid narkootilise joobe

saamise eesmärgil, ning millised ained leiti ja võeti osundatud garaažiboksist 11.06.2013.a seal

teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt ära.

Ülejäänud osa nimetatud grupis käideldud narkootilistest ainetest hoidsid Caspar Seitam ja

Erki Soomer ühiselt ja kooskõlastatult kuni 11.06.2013.a-ni Maardus Vana-Narva mnt 2, kus

Caspar Seitami ja Erki Soo XXX kahtlustatavatena kinnipidamise käigus leiti ja võeti

politseitöötajate poolt nende valdusest ära plastikpudel, mis sisaldas sajaprotsendilise

puhtusastmega narkootilist ainet 1,4-butaandiooli massiga 29,83 grammi, mida Caspar Seitam ja

Erki Soomer vahetult enne kinnipidamist sündmuskohas ühiselt tarvitasid.

Samuti leiti ja võeti Erki Soo XXX kinnipidamisel 10.06.2013.a kella 22.10 ajal Tallinnas tema

vasakus pükstetaskus olnud rahakotist ära minigripp kilekott, mis sisaldas 0,0065 g narkootilist

ainet amfetamiini ning 2 tabletti, mis sisaldasid 0,004 g klonasepaami, millised ta sai Caspar

Seitamilt.

Samuti Caspar Seitam käitles üksinda suures koguses narkootilisi aineid – 0,81 grammi

narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul pulbrit 0,023

grammi amfetamiini ja 0,040 grammi metamfetamiini), 3,05 grammi narkootilist ainet

metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul metamfetamiini 0,60 grammi), 0,69 grammi

narkootilist ainet metadooni sisaldavat tablette (puhtal kujul 0,036 grammi metadooni), 0,22

grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,029 grammi amfetamiini) ning 1,46

grammi psühhotroopset ainet klonasepaami sisaldavaid tablette (puhtal kujul 0,016 grammi

klonasepaami), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid enam kui kümnele inimesele narkojoobe

tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses.

Caspar Seitam hoidis nimetatud narkootilistest ainetest ühte minigripp kilekotti pakendatuna

0,81 grammi amfetamiini ja metaamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,023 grammi

amfetamiini ja 0,040 grammi metamfetamiini), samuti kokku kolme minigripp kilekotti

pakendatuna 3,05 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,602 grammi

metamfetamiini), kaht metadooni tabletti massiga 0,69 grammi (puhtal kujul 0,036 grammi) ning

ühte minigripp kilekotti pakendatuna 0,22 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul

0,029 grammi) kuni 10.06.2013.a kellani 22.10 enda kasutuses olevas sõiduautos Jeep Grand

Cherokee, reg.nr XXX, kust osundatud narkootilised ained tema kinnipidamise järel

10.06.2013.a kell 22.10 Tallinnas politseitöötajate poolt sõiduki läbivaatuse käigus leiti ja ära

võeti.

Ülejäänud osa nimetatud narkootilistest ainetest, s.o 1,46 grammi psühhotroopset ainet

klonasepaami sisaldavaid tablette (kokku seitsmes terves ning neljas poolikus tabletis oli puhtal

kujul klonasepaami 0,016 grammi) hoidis Caspar Seitam kuni 11.06.2013.a-ni enda elukohaks

olevas korteris XXX, kust need korteri läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära

võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai

2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, metadoon II

nimekirja, klonasepaam IV nimekirja ning 1,4-butaandiool (1,4-BD) V nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on

narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

kümnele inimesele.

Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist, 0,65 g

metamfetamiinist,10-80 mg klonasepaamist ja 10-40 g 1,4 butaandioolist (1,4-BD).

Sellega Caspar Seitam isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, suures

koguses narkootilise aine (amfetamiini, metamfetamiini, klonasepaami ja butaandiooli 1,4-BD)

ebaseadusliku omandamisega ja valdamisega grupis pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Sellega Erki Soomer suures koguses narkootilise aine (amfetamiini, metamfetamiini,

klonasepaami ja butaandiooli 1,4-BD) ebaseadusliku omandamisega ja valdamisega grupis pani

toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad enda süüd, nõustusid lühimenetlusega, avaldasid

kahetust, nõustusid tsiviilhagidega ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Caspar Seitami, Caspar

Kask ja Arti Martini poolt toimepandud kuriteos KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi, mis on

tõendatud:

kannatanu XXXpoolt 28.02.2013.a. antud ütlustega /kd 1 tl 15-17/, et ta tellis interneti kaudu

XXXOÜ-lt varuosi 230 euro väärtuses, rääkis firma esindajaga telefoni teel, kes kinnitas, et

kui ta tasub arve, siis panevad talle kauba teele, arve oli esitatud 21.01.2013 230 euro

suuruses summas, mille ta tasus samal päeval ja summas ära. Kaupa aga ei tulnud lubatud

aegadel, ta suhtles sel teemal korduvalt telefoni teel XXXnimelise isikuga, kes hakkas

erinevaid jutte ajama ja lõpuks ütles, et jupid ei sobigi ja teevad hoopis kreeditarve. Pärast

seda pole viidatud isikuga rohkem kontakti saanud, kuna telefon on välja lülitatud. Samuti ei

ole talle siiani tagastatud raha 230 euro suuruses summas. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka

ütlustele lisatud maksekorraldus ja arve /kd 1 tl 18-19/, mis tõendavad kuriteo toimepanemist

süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel, nimelt seda, et XXXOÜ on esitanud 21.01.2013 arve

nr 1001, 230 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX (mis on tegelikult

välja mõeldud nimi, kelle taga peitus Arti Martin) ning maksekorraldusest nähtub, et Hillar

Loorents on 21.01.2013 tasunud XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1001 eest 230 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 21/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju 230 euro

suuruses summas;

Väljatrükk Äriregistrist /kd 1 tl 20/ - XXXOÜ aadress XXX, XXX , juhatuse liige XXX;

kannatanu XXXpoolt 18.02.2013.a. antud ütlustega /kd 1 tl 23-24 /, et ta tellis interneti kaudu

XXXOÜ-lt varuosa maksumusega 210 eurot, talle saadeti XXXOÜ nimele arve summas 210

eurot (sest firma lubas talle varuosa kinni maksta) ning tema tegi samal päeval ülekande kahes

osas – 150 ja 60 eurot (kuna tal ei olnud võimalik korraga kogussummat üle kanda). Kui

temale lubatud päeval, mil ta pidi varuosa kätte saama – 25.01.2013 – temaga ühendust ei

võetud, õnnestus tal mõned päevad hiljem XXX iga ühendust saada, kes väitis, et laubaga oli

tekkinud mingi probleem, kuid nimetas järgmise kuupäeva, millal kaup kindlasti kohal.

Nimetatud kuupäeval aga firmaga enam ühendust ei saanud, sest telefon oli välja lülitatud. Ta

saatis veel sõnumi, et tahab 24 tunni jooksul oma raha tagasi, ja vastuses lubati raha tagasi

kanda, kuid seda siiani tehtud ei ole. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka ütlustele lisatud

maksekorraldused ja arve /kd 1 tl 25-27/, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel, nimelt seda, et XXXOÜ on esitanud 22.01.2013 XXXOÜ nimele

arve nr 1009, 210 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX (mis on

tegelikult välja mõeldud nimi, kelle taga peitus Caspar Seitam) ning maksekorraldustest

nähtub, et XXXon 22.01.2013 tasunud 150 eurot ning 23.01.2013 tasunud 60 eurot XXXOÜ

arveldusarvele arve nr 1009 eest;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 28-29/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju 210

euro suuruses summas;

kannatanu XXXpoolt 27.02.2013 esitatud avalduse, arve, e-kirjavahetuse ja maksekorralduse

ning ja 07.03.2013. antud ütlustega /kd 1 tl 32-41, 42-43/, et ta tellis interneti kaudu XXXOÜ-

lt varuosa maksumusega 100 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt, et talle saadeti 21.01.2013 arve nr 1004, 100 euro

suuruses summas. Arvel on märgitud ekslikult maksjaks XXXOÜ, tegelikult tasus arve tema.

Sama päeva õhtul kandis ta oma ema XXX arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele arve nr

1004 alusel kokku 100 eurot. (Raha on käesolevaks ajaks emale tagastanud). 10 päeva pärast

hakkas huvi tundma, kaugel kaup on, kuid tema e-kirjale ei vastatud. Proovis helistada ka

telefonile, kuid telefonid olid välja lülitatud. Tänaseni ei ole äriühingu esindajatega ühendust

saanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad ütlustele lisatud maksekorraldus, arve ja e-kiri, mis

näitab, et XXXOÜ on esitanud 21.01.2013 XXXOÜ OÜ nimele arve nr 1004, 100 euro

suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et

XXX arveldusarvelt on 21.01.2013 tasutud 100 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1004

eest;

Kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 44/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

100 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 13.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud maksekorralduste ja arvega

ning 10.07.2013.a. antud ütlustega, millele lisatud e-kirjavahetus /kd 1 tl 45-47, 48-50, 52-60/,

et ta tellis interneti leheküljelt XXX ja tasus 24.01.2013 XXXOÜ-le varuosade eest kokku

310 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel.

Nimelt XXXOÜ pakkus talle varuosasid summas 310 eurot, teavitades, et raha tasumisest 14

päeva jooksul jõuavad varuosad ostjani. XXX kinnitas, et kui ta tasub varuosade eest

hiljemalt 24.01.2013, siis jõuab kaup 28.01.2013 kohale. Ta küsis, kas võib tasuda kahelt

erinevalt kontolt ning tasus 24.01.2013 kauba eest ning kokkulepitud päevast paari päeva

möödumisel helistas ta XXX , kuna varuosad polnud õigeks ajaks kohale jõudnud, kes

väitis, et detailid on kohal ja saadetakse paari päeva pärast ostjale. Kui ta paari päeva pärast

küsis e-kirja teel, miks varuosad pole tulnud, vastati, et varuosad olid defektsed ja need saadet

Saksamaale tagasi. Lubati tellida uued osad, mis pidid saabuma 11.02. Pärast seda on olnud

kõik telefonid välja lülitatud, e-kirjadele pole vastust tulnud. Ta pole kätte saanud ei

varuosasid ega tagasi saanud ka raha summas 310 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitavad ütlustele

lisatud maksekorraldused, arve ja e-kirjad, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 23.01.2013

arve nr 1020, 310 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX (mis on

tegelikult välja mõeldud nimi, kelle taga peitus Caspar Kask) ning maksekorraldustest nähtub,

et XXXarveldusarvelt on 23.01.2013 tasutud 200 eurot ja XXXarveldusarvelt on tasutud

23.01.2013 110 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1020 eest.

Kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 61/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

310 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 15.02.2013.a. esitatud avaldusega, millele on lisatud maksekorraldus ja

21.02.2013.a. antud ütlustega /kd 1 tl 62-67, 68-69/, et ta 24.01.2013 kandis XXXOÜ-le

varuosade eest kokku 340 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud

viisil ja asjaolude. Nimelt saadeti tema e-maili aadressile arve nr 1028 summas 340 eurot.

24.01.2013 õhtul kandis ta oma arveldusarvelt XXXOÜ arveldusarvele kokku 340 eurot.

Varuosad lubati temani toimetada 2 nädala jooksul. Kui 2 nädala jooksul polnud varuosad

tulnud, helistas ta ning talle vastati, et varuosad ei olnud õiged ja need saadeti tagasi, uued

varuosad pidid jõudma temani paari päeva pärast. Varuosad aga temani ei jõudnud ja ta võttis

uuesti müüjaga ühendust, kes lubas varuoad kulleriga saata. Neid aga ikka temale ei saadetud

ning ta proovis uuesti ühendust saada, aga kõik telefonid olid välja lülitatud ja e-mailidele ei

vastatud. Kannatanu ütlusi kinnitab ka maksekorraldus, millest nähtub, et XXXon 24.01.2013

tasunud XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1028 eest 340 eurot;

Kannatanu Martin Traadi hagiavaldus /kd 1 tl 70/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 340 eurot;

Kannatanu

XXXpoolt

12.02.2013.a.

esitatud

avaldusega,

lisatud

ettemaksuarve,

maksekorraldus, päring ja 19.02.2013.a. antud ütlustega /kd 1 tl 71-76, 77-78/, et ta

23.01.2013 kandis XXXOÜ-le varuosade eest kokku 255 eurot, mis tõendavad kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt saadeti talle 23.01.2013 arve

tellitud kaupade eest tasumiseks ja XXX kinnitas, et kui ta sama päeva jooksul maksab arve

ära, siis tuleb kaup kiiremini kohale. Samal päeval tasus ta oma ema XXXarveldusarvelt

ettemaksu summa 255 eurot XXXOÜ kontole. (Tegemist oli tema rahaga, aga ta ei saanud

oma kontolt tasuda). Pärast arve tasumist kinnitas XXX , et kaup tuleb 28.01.2013,

28.01.2013 öeldi algul, et kaup tuleb õhtuks, hiljem öeldi, et tuleb järgmisel päeval. Järgmisel

päeval öeldi, et tema kaup oli komplekteerimata, pakuti raha tagasi. Vesilind oli aga nõus veel

nädala ootama. Nädala pärast öeldi jälle, et kaupa pole, lubati raha tagasi kanda, kuid lubatud

ajaks siiski raha tagasi ei kantud. Ta on pärast seda püüdnud isikutega telefoni teel ühendust

saada, kuid telefonid on olnud välja lülitatud. Vesilind ei ole kätte saanud ei tellitud varuosi

ega ka raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus, ettemaksuarve ja päring, mis

näitab, et XXXOÜ on esitanud 23.01.2013 arve nr 1018, 255 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXXarveldusarvelt on

23.01.2013 tasutud 255 eurot XXXOÜ arveldusarvele ettemaksuarve nr 1018 eest;

Kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 79/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

255 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 21.02.2013.a. esitatud avaldusega ja 20.03.2013.a. antud ütlustega /kd

1 tl 81-82, 83-91/, et ta tellis ja kandis XXXOÜ-le varuosade eest ettemaksu 190 eurot,

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 23.01.2013

helistas talle XXXa nimeline isik, pakkus tema poolt soovitud varuosa hinnaga 190 eurot,

tarneajaks ütles 3 päeva. Samal päeval sai meili teel arve, mille tasus samuti samal päeval

enda arvelusarvelt XXXOÜ arveldusarvele. 3 päeva möödumisel varuosad temani ei jõudnud

ja ta helistas XXXale, kes väitis, et osad olid tagasi saadetud ning nad leppisid kokku, et talle

kantakse raha tagasi. XXX saatis talle kreeditarve, kus oli märgitud raha tagastamise

kuupäevaks algul 01.02., hiljem 15.02., kuid lubatud ajal raha tagasi ei kantud. Pärast 15.02.

üritas firmaga kontakti saada, kuid telefonid olid välja lülitatud. Ta ei ole kätte saanud tellitud

varuosi ega ka oma raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus, arved ja e-

kirjad, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 23.01.2013 arve nr 1016, 190 euro suuruses

summas, arve koostajaks on märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub, et XXX

arveldusarvelt on 23.01.2013 tasutud 190 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1016 eest

ning e-kirja vahetusest nähtub arve nr 1016 kui ka kreeditarve nr 1016 saatmine meili teel

XXXOÜ-lt;

Kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 92/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

190 eurot;

kannatanu XXXpoolt 05.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud maksekorraldus, arve ja e-

kirjavahetus /kd 1 tl 93-104 /, et ta tellis ja tasus 24.01.2013 XXXOÜ-le 90 eurot varuosa

eest, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt

kinnitati talle, et kui ta 24.01.2013 arve ära maksab, jõuab kaup temani 28.01.2013. Talle

saadeti arve, ta tasus samal päeval enda arveldusarvelt XXXOÜ-le 90 eurot. Siis hakkas

uurima, kus tema kaup on. lubas kontrollida, kuid ei vastanud. Järgmisel päeval võttis ta

nendega uuesti ühendust, kinnitas, et kaup jõuab hiljemalt 01.02. 01.02. kirjutas neile uuesti,

kui tema meilile keegi ei vastanud. 04.02. helistas ile, kes väitis, et kaup tuleb 7 päeva pärast.

11.02.saatis neile meile, aga kuna sellele vastust ei tulnud, siis helistas ile, kuid telefon oli

välja lülitatud. Üritas helistada kõikidele telefonidele, kuid enam kedagi kätte ei saanud. Talle

ei ole edastatud tema poolt tellitud varuosa ning samuti pole ta saanud tagasi ettemaksuna

tasutud 90 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus, arve ja e-kirjad, mis näitab, et

XXXOÜ on esitanud 24.01.2013 arve nr 1026, 90 euro suuruses summas, arve koostajaks on

märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub, et XXXarveldusarvelt on 24.01.2013 tasutud

90 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1026 eest ning e-kirja vahetusest nähtub arve nr

1026 saatmine meili teel XXXOÜ-lt, XXXkinnitus, et arve on tasutud ja maksekorraldus

lisatud kirjale ning vastused, kuidas ja millal kaup ostjale toimetatakse;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 105/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

90 eurot;

kannatanu OÜ XXXesindaja XXXpoolt 08.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus,

arve, maksekorraldus /kd 1 tl 106-115/ selle kohta, et telliti varuosad summas 460 eurot,

milline summa kanti 25.01.2013 XXXOÜ arvele, mis tõendavad kuriteo toimepanemist

süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt XXXOÜ pakkus varuosi hinnaga 400 eurot,

peale tasumist on tarneaeg kuni 7 tööpäeva. 25.01.2013 koostati lõplik nimekiri varuosadest,

maksumusega 460 eurot. 25.01.2013 tasus XXXOÜ oma arveldusarvelt XXXOÜ arvele

summa 460 eurot. XXXOÜ pidi nendega ühendust võtma, kui kaup kohale jõuab. Lubatud

ajal, 04.02. aga kaup kohale ei jõudnud ning keegi nendega ühendust ka ei võtnud. Seniajani

pole õnnestunud XXXOÜga ühendust saada, kuna meilidele ei vastata ning telefonid on välja

lülitatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus, arve ja e-kirjad, mis näitab, et

XXXOÜ on esitanud XXXOÜ-le 25.01.2013 arve nr 1041, 460 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ arveldusarvelt on

25.01.2013 tasutud 460 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1041eest;

kannatanu OÜ XXXhagiavaldus /kd 1 tl 116/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 460 eurot;

kannatanu OÜ XXXesindaja XXX poolt 15.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve ja

20.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus, maksekorraldus ja arve /kd 1 tl 117-121,

122-131/ selle kohta, et telliti varuosad summas 360 eurot, mis kanti 24.01.2013 XXXOÜ

arvele. Nimelt tehti hinnapakkumine 360 eurole tarneajaks märgiti peale arve tasumist kuni 7

tööpäeva. 24.01.2013 saadeti arve, mille koheselt tasus XXXOÜ arveldusarvelt XXXOÜ

arvele summas 360 eurot. 01.02. küsis meili teel, kas kaup on saabunud, millele vastust ei

tulnud. 04.02. sai telefoni teel kontakti ja hiljem vastati meili teel, et kaup ei ole veel

saabunud, lubati teada anda, kuid rohkem temaga ühendust ei võetud. 13.02. saatis uuesti

kirja, kuid sellele ei vastatud. Proovis helistada telefonidele, kuid kõik telefon olid välja

lülitatud. Pole saanud kätte kaupa ega ka raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad

maksekorraldus, arve ja e-kirjad, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud XXXOÜ 24.01.2013

arve nr 1031, 360 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ja

maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ arveldusarvelt on 24.01.2013 tasutud 360 eurot

XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1031 eest;

kannatanu OÜ XXXhagiavaldus /kd 1 tl 132/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 360 eurot;

Kannatanu OÜ XXX esindaja XXXpoolt 05.04.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud e-

kirjavahetus, arve ja maksekorraldus ja 15.04.2013.a. antud ütlustega /kd 1 tl 133-146,150-

152/ selle kohta, et telliti varuosad summas 330 eurot, mis kanti 25.01.2013 XXXOÜ arvele,

mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt XXX

saatis talle arve nr 1038, 25.01.2013, kokku summas 330 eurot. Koheselt tehti XXX OÜ

arveldusarvelt ülekanne 2013 XXXOÜ arvele summas 330 eurot. Seejärel ta helistas XXX

ile ja kinnitas, et ülekanne on tehtud. Siis muutus XXX i jutt imelikuks. 30.01. küsis ta kauba

kohta ja XXX vastas, et 04.02. jõuab kaup Eestisse. 04.02. ütles XXX , et kaup ei ole veel

tulnud, 05.02. aga, et tema kaupa ei olnud seal ja pole kindel, kas see üldse tuleb. XXX küsis,

kas ta ootab veel või kannab talle raha tagasi. Nõmme kinnitas, et ei soovi oodata. XXX

kinnitas, et teevad kreeditarve ja kannavad raha tagasi. Kreeditarve ka tuli, aga raha ei

laekunud. Edaspidi tal ei õnnestunud enam saada kontakti telefoni teel ning tema e-kirjadele

ei vastatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus, arved ja e-kirjad, mis näitab, et

XXXOÜ on esitanud XXX OÜ-le 25.01.2013 arve nr 1038, 330 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub, et XXX OÜ arveldusarvelt on

25.01.2013 tasutud 330 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1038 eest;

kannatanu OÜ XXX hagiavaldus /kd 1 tl 153/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 330 eurot;

kannatanu XXXpoolt 12.02.2013.a. esitatud avaldusega ja 13.02.2013.a. antud ütlustega,

lisatud arve, maksekorraldus ja e-kirjavahetus /kd 1 tl 157-158, 162-171/ selle kohta, et ta

tellis varuosa summas 300 eurot, raha kandis 25.01.2013 XXXOÜ arvele, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 23.01.2013 saadeti

talle arve summas 300 eurot. 25.01.2013 kandis raha oma arvelt 2013 XXXOÜ arvele. Pärast

arve tasumist võttis firmaga telefoni teel ühendust, kust kinnitati, et kaup saadetakse talle

31.01. Alates sellest ajast on ta korduvalt nendega ühendust võtnud, et millal varuosa talle ära

saadetakse. E-kirja teel talle kordagi vastust ei saadetud, kui telefoni teel lükati pidevalt paari

päeva võrra tähtaega edasi. Alates 08.02. on firma telefonid välja lülitatud. 09.02. saatis neile

veel e-kirja, kuid vastust ei saanud, kiri tuli lihtsalt tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad

maksekorraldus, arve ja e-kirjad, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 23.01.2013 arve nr 1022,

300 euro suuruses summas, kaubaks VW golf IV 00 1674 atm.kast, arve koostajaks on

märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub, et XXXarveldusarvelt on 25.01.2013 tasutud

300 eurot XXXOÜ arveldusarvele kauba - VW golf IV 00 1674 atm.kast - eest;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 172-173/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 300 eurot;

kannatanu XXXpoolt 13.02.2013.a. esitatud avaldusega ja 25.03.2013.a. antud ütlustega,

lisatud maksekorraldus, arve, e-mail /kd 1 tl 174-176, 178-182/ selle kohta, et ta tellis

varuosa summas 250 eurot, raha kandis 24.01.2013 XXXOÜ arvele, mis tõendavad kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 24.01.2013 tegi

internetiportaali XXX kaudu päringu käigukasti ostmiseks. Samal päeval saadeti talle

XXXOÜ poolt arve. Kuigi kokku oli lepitud hinnas 275 eurot, tuli arve summale 250 eurot.

24.01. tasus enda arvelduskontolt XXXOÜ arvele ülekande summas 250 eurot. Müüja lubas

temaga ühendust võtta, kui kaup saabub, kuid ei teinud seda ja seetõttu võttis ta nendega ise

ühendust ja uuris, kaugel kaup on. XXX väitis, et transpordiga on mingeid probleem ja kaup

seetõttu viibib. Ta ootas veel mõne aja, kuid kaupa ikka ei saadetud. Müüjaga aga enam

ühendust saada ei õnnestunud. XXXOÜ ei saatnud talle lubatud kaupa ja ei tagastanud ka

raha. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus, arve ja e-kiri, mis näitab, et XXXOÜ on

esitanud 22.01.2013 arve nr 1006, 250 euro suuruses summas, kaubaks on Ford Transit 02

käigukast man. 5k, arve koostajaks on märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub, et

XXXarveldusarvelt on 24.01.2013 tasutud 250 eurot XXXOÜ arveldusarvele kauba - Ford

Transit 02 käigukast man. 5k – eest ning e-kirjast nähtub, et XXX on saatnud 24.01.2013

Peep Kurikale arve nr 1006 (22.01.20113);

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 183/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

250 eurot;

kannatanu XXXpoolt 09.04.2013.a. (ekslikult märgitud 2012.a) antud ütlustega, lisatud e-

kirjavahetus, arve, ülekanne /kd 1 tl 184-188/ selle kohta, et ta tellis varuosa summas 120

eurot, raha kandis 25.01.2013 XXXOÜ arvele, mis tõendavad kuriteo toimepanemist

süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 25.01.2013 tegi internetipangas vastavalt

CBE varuosad saadetud arvele ülekande 120 eurot XXXOÜ arvele ja jäi kaupa ootama. Kui ta

oli umbes nädala kaupa oodanud, helistas ta XXX ile, kes väitis, et on probleem transpordis

ja lubas, et kindlasti nädala jooksul on kaup kohal. Kui kaup ei saabunud, helistas paar päeva

hiljem telefonile, aga telefon oli välja lülitatud ja on seda senini. Kannatanu ütlusi kinnitavad

maksekorraldus, arve ja e-kiri, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 25.01.2013 arve nr 1036,

120 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub,

et XXXarveldusarvelt on 25.01.2013 tasutud 120 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1036

eest ;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 189-190/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 120 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 14.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud e-kirjavahetus, arve, konto

väljavõte ja 26.02.2013.a. antud ütlustega /kd 1 tl 192-197,198-199/ selle kohta, et ta tellis

varuosa summas 320 eurot, raha kandis XXXOÜ arvele, mis tõendavad kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt XXX pakkus talle käigukasti

hinnaga 640 eurot. Kuna kannatanul raha polnud, taotles ta pangast väikelaenu, kuna

käigukasti oli hädasti vaja. Seejärel saatis ta e-kirja, et soovib käigukasti. XXX saatis talle

arve, mille järgi pidi ta tasuma 50% ettemaksu ehk 320 eurot. 26.01.2013 tasus Krikk enda

arveldusarvelt XXXOÜ arvele 197 eurot ja 27.01.2013 lisaks veel 123 eurot. 08.02. saatis ta

XXX kirja ja küsis, kas on käigukasti kohta uudiseid. Vastuses öeldi, et kaup jõuab õhtuks

Tallinnasse ja järgmisel päeval saab ta kauba kätte. 13.02. tahtis käigukastile järele minna

ning helistas XXXa telefonile, kuid telefon oli suunatud väljalülitatud telefonile. Kõik firma

telefonid olid välja lülitatud ja kedagi kätte ei saanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad XXXkonto

väljavõte, arve ja e-kirjad, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 25.01.2013 arve nr 1042, 320

euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ja XXXkonto väljavõttest nähtub,

et XXXarvelduskontolt on XXXOÜ arveldusarvele 26.01.2013 teostatud ülekanne 197 euro

ja 27.01.2013 123 euro suuruses summas arve nr 1042 eest;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 1 tl 200/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju 320 euro

suuruses summas;

kannatanu XXX OÜ esindaja XXXpoolt 20.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud arved, konto

väljavõte /kd 1 tl 201-207/ selle kohta, et ta tellis varuosasid summas 630 eurot, raha kandis

27.01.2013 ja 28.01.2013 XXXOÜ arvele, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt XXX saatis tema e-mailile arve nr 1039 summas 220

eurot. Ta tasus XXX OÜ arvelt XXXOÜ arvele 220 eurot. Varuosad pidi jõudma nendeni

01.02. Pärast arve tasumist tundis ta huvi ka veel teise varuosa vastu, mille kohta saadeti talle

arve. Selle arve alusel tasus ta 410 eurot. Ka need varuosad pidi jõudma nendeni 01.02. Kuna

01.02. varuoad aga nendeni ei jõudnud, proovis ta 04.02. helistada u telefonile, kuid tema

kõnesid vastu ei võetud. Proovis seejärel helistada oma sõbra telefonilt, millele vastas

Varuosade mittesaabumist põhjendas transpordi probleemiga, kuid lubas kauba kohale tuua

hiljemalt 06.02. Lubatud päevaks aga kaupa ei toodud, väitis siis, et varuosi ta ei saanud ning

lubas raha tagastada. Saadeti ka kreeditarve summale 220 eurot ning ta helistas seekord teisele

telefonile ja küsis, miks on summa ainult 220 eurot, kuigi nad on kokku tasunud 630 eurot.

Lubati maksta samal päeval kogu summa tagasi. Kuna lubatud raha kontole ei laekunud,

proovis ta järgmisel päeval firmasse helistada, aga tema kõnedele ei vastatud. Kõik firma

telefonid olid välja lülitatud. Äriühingu väidetaval aadressil asus aga hoopis Maxima pood.

Rohkem pole firma esindajatega kontakti saanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad OÜ XXX

konto väljavõte ja arved, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 25.01.2013 arve nr 1039, 220

euro suuruses summas ja 28.01.2013 arve nr 1045, 410 euro suuruses summas, arvete

koostajaks on märgitud XXX ja XXX OÜ konto väljavõttest nähtub, et XXX OÜ

arvelduskontolt on XXXOÜ arveldusarvele 27.01.2013 teostatud ülekanne 220 euro suuruses

summas arve nr 1039 eest ja 28.01.2013 410 euro suuruses summas arve nr 1045 eest;

kannatanu XXX OÜ hagiavaldus /kd 1 tl 208/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 630 eurot;

kannatanu XXXpoolt 17.02.2013.a. esitatud avaldusega, millele lisatud arve, maksekorraldus

ja 01.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kiri /kd 1 tl 210-212, 213-215/ selle kohta, et ta

tellis varuosa summas 300 eurot, raha kandis XXXOÜ arvele, tsiviilhagi esitas DAS Õigusabi

kaudu, tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt

saatis talle arve meilile , mille ta tasus 28.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arvele. Ajaks,

mil kaup pidi kohale tulema, 04.02., helistas ta ile, kes ütles, et kaup ei jõudnud õigel ajal

kohale, kuna kaup oli valesti tellitud. Kannatanu soovi raha tagasi, Marel lubas tagastada.

Järgmisel päeval helistas uuesti, kuna raha ei olnud tagasi tulnud, väitis, et raamatupidaja

kannab talle raha üle. Peale seda ta pole telefoni teel enam kedagi kätte saanud. Käesoleva

ajani pole ta kätte saanud tellitud kaupa ega ka raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad

maksekorraldus, arve ja e-kiri, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 28.01.2013 arve nr 1044,

300 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub,

et Janek Tederi arveldusarvelt on 28.01.2013 tasutud 300 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve

nr 1044 eest ning e-kirjast nähtub, et XXX on saatnud 28.01.2013 Janek Tederile arve nr

1044 (28.01.2013);

Kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 09.04.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve, e-

kirjavahetus ja 26.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus /kd 1 tl 217-223, 226-233/

selle kohta, et ta tellis varuosa summas 120 eurot, raha kandis XXXOÜ arvele, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt meili teel lepiti kokku,

et XXXOÜ ostab XXXOÜ-lt kasutatud pihusti maksumusega 120 eurot. 28.01.2013 kanti

XXXOÜ kontolt XXXOÜ arvele summa 120 eurot. 05.02.2013 saatis XXXOÜ töötaja e-

maili XXXOÜ-le, et millal pihusti saabub, kuid vastust ei tulnud. Samuti proovis Mägar

helistada telefonile, mis sisaldus meilis, kuid telefon ei vastanud. 12.02.2013 saatsid nad uue

meili, et millal pihusti saabub, kuid sellele kirjale ka ei vastatud. Pihusti pole tänini tulnud ja

raha pole tagastatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja e-kirjavahetus, mis näitab, et

XXXOÜ on esitanud 25.01.2013 arve nr 1040, 120 euro suuruses summas, arve koostajaks on

märgitud XXX ning e-kirjavahetusest nähtub, et XXX on saatnud 25.01.2013 XXXOÜ-le

arve 1040 (25.01.2013) ja XXXOÜ püüab meeleheitlikult saada ühendust XXX ja tunneb

muret, millal nende kaup saabub;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus ja maksekorraldus /kd 1 tl 234-235/ - tõendab kuriteoga

tekitatud varalist kahju summas 120 eurot ning seda, et XXXOÜ arveldusarvelt on

28.01.2013 tasutud 120 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1040 eest;

kannatanu XXX OÜ esindaja XXXpoolt 09.04.2013.a. esitatud avaldusega ja 09.04.2013.a.

antud ütlustega, lisatud maksekorraldus ja arved /kd 1 tl 238, 239 -242/ selle kohta, et ta tellis

varuosa ja kandis ettemaksu 85 eurot XXXOÜ arvele. Nimelt XXXOÜ pakkus talle varuosa

hinnaga 85 eurot, hind sobis talle ja ta kandis OÜ XXX arvelt 28.01.2013 XXXOÜ arvele 85

eurot. Kaup pidi temani jõudma 01.02.2013. 05.02.2013 helistas ta kodulehel olevale

telefoninumbrile ja uuris, miks ei ole tema tellitud ja makstud varuosa kohale jõudnud. XXX

selgitas, et varuosa oli olemas, kuid see oli defektiga ja saadeti tagasi. 05.02. tegi XXX talle

kreeditarve. 07.02. helistas ta uuesti ja küsis, miks ei ole talle tagasi laekunud 85 eurot. XXX

lubas, et makse saab kohe tehtud. Ta proovis mitmeid kordi firmaga telefoni kui ka meili teel

ühendust saada, kuid ühendust ei ole õnnestunud saada ja meilidele ei ole vastatud. Seniajani

ei ole talle 85 eurot tagasi laekunud. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus ja arved,

mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 28.01.2013 arve nr 1047, 85 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX ja maksekorraldusest nähtub, et OÜ XXX arveldusarvelt on

28.01.2013 tasutud 85 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1047 eest;

kannatanu XXX OÜ hagiavaldus /kd 1 tl 243-244/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 85 eurot;

Kannatanu OÜ XXXesindaja XXXpoolt esitatud avaldusega, lisatud e-kirjavahetus, arve,

maksekorraldus ja 22.02.2013.a. antud ütlustega /kd 1 tl 245-249, 250-251/ selle kohta, et ta

tellis varuosasid summas 490 eurot, raha kandis 29.01.2013 XXXOÜ arvele, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 29.01.2013 saatis

Mart tema e-mailile hinnapakkumise. Ta oli pakutud summaga nõus ja samal päeval saadeti

talle arve nr 1035, mille alusel ta tasus 29.01.2013 XXXOÜ arvelt XXXOÜ arvele varuosade

eest 490 eurot. Varuosad pidid saabuma 7 tööpäeva jooksul. 10 päeva pärast arve tasumist

polnud aga varuosad nendeni jõudnud. Ta proovis helistada XXX ja ka teistele telefonidele,

kuid kõik telefonid olid suunatud ega vastanud tema kõnedele. Ta proovis ühendust võtta ka

meili teel, kuid kirjadele ei vastatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-

kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 29.01.2013 arve nr 1053, 490 euro suuruses

summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et OÜ

XXXarveldusarvelt on 29.01.2013 tasutud 490 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1053

eest;

kannatanu OÜ XXXhagiavaldus /kd 1 tl 252/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 490 eurot;

Kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 15.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud

maksekorraldus, e-kirjavahetus ja 21.02.2013 antud ütlustega /kd 1 tl 254-259, 260-261/selle

kohta, et ta tellis varuosa summas 360 eurot, raha kandis XXXOÜ arvele, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt XXX saatis talle

varuosade pakkumise ning helistas seejärel ja küsis, kas tema pakkumine saadi kätte. Ta pidi

kliendiga läbi rääkima ja seejärel teatas, et on nõus pakkumisega. 29.01.2013 saatis Mart talle

arve. Samal päeval tasus ta OÜ XXXarveldusarvelt 360 eurot XXXOÜ arvele. Peale tarneaja

lõppu kirjutas XXX le ja küsis, millal kaup saabub, lubati laupäeval, kuid esmaspäeval selgus,

et kaup pole saabunud. Siis ta proovis helistada nii XXX kui ka kõikide kodulehel olevatele

numbritele, kuid need olid välja lülitatud. Ta otsustas kohale minna, kuid selgus, et antud

aadressil asub hoopis Maxima pood. Käesoleva ajani pole kohale jõudnud tellitud kaup ega

tagasi saanud raha. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab,

et XXX on saatnud 29.01.2013 arve nr 1056 (29.01.2013) ja maksekorraldusest nähtub, et OÜ

XXXarveldusarvelt on 29.01.2013 tasutud 360 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1056

eest;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 1 tl 262/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 360 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 22.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud maksekorraldus ja

01.03.2013.a. antud ütlustega, lisatud arved ja e-kirjad /kd 2 tl 2-3, 4-15/ selle kohta, et ta

tellis varuosa, tegi ettemaksu summas 299,90 eurot, raha kandis XXXOÜ arvele, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 21.01.2013

helistati talle ja pakuti vajaminevaid varuosi soodsa hinnaga. 28.01. võttis ta nendega

ühendust ja oli pakkumisega nõus ning palus saata arve meilile. 28.01.2013 sai ta arve, mille

järgi poleks pidanud maksma kauba eest 300 eurot. 29.01 helistas ta neile, sest soovis

tellimust muuta ja nad lubasid saata uue arve. Samal päeval sai uue arve, mille kohaselt

kuulus maksmisele 299,90 eurot. Arve tasus ta samal päeval oma arveldusarvelt XXXOÜ

arvele. Kaupa lubati 01. Või hiljemalt 04.02. Kui selleks ajaks kaup ei olnud kohale jõudnud,

helistas ta neile ja kaupa lubati 08.02. Sel päeval aga kui ta sinna helistas, kõnele ei vastatud,

saadeti sms ja lubati hiljem tagasi helistada. Tema helistas teisele, kodulehel olnud

telefoninumbrile, kust vastati, et kaup saabud 08.02. õhtul ja järgmisel päeval hakatakse

kaupa laiali saatma. Kui ta 08.02. helistas uuesti, siis ükski firmaga seotud number ei

vastanud. Pärast seda pole tal mingit kontakti firmaga enam olnud. Te ei ole kätte saanud

tellitud kaupa ega saanud ka oma raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad arved,

maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 28.01.2013 arve nr

1043, algul 300 euro suuruses summas, hiljem, sama kuupäeva ja arve nr-ga summas 299.90

eurot, arvete koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et

XXXarveldusarvelt on 29.01.2013 tasutud 299.90 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1043

eest;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 2 tl 16/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

299,90 eurot;

Kannatanu XXXOÜ esindaja XXX poolt 13.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud

maksekorraldus, e-kirjavahetus ja 20.02.2013.a. antud ütlustega /kd 2 tl 17-26, 29-30/ selle

kohta, et ta tellis varuosad, 29.01.2013 kandis 240 eurot XXXOÜ arvele, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt leppis ta XXX kokku

varuosade hinnas, milleks oli 240 eurot. 29.01.2013 saatis XXX talle arve. Kauba eest tasus

samal päeval XXXOÜ kontolt XXXOÜ arvele summas 240 eurot. 07.02. saatis ta müüjale

kirja, et kaugel jupid on. Mart vastas, et kõik asjad on kohal 08.02. õhtuks ning laialisaatmine

algab laupäeval. Kuna nädalavahetusel talle ei sobinud, palus toimetada kaup temani

esmaspäeval. Esmaspäeval aga keegi temaga ühendust ei võtnud ning kui ta proovis helistada

kõikidele telefoninumbritele, mis olid kodulehel, olid need väljas. Ta ei ole kätte saanud

lubatud detaile ega ka raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus ja e-

kirjavahetus, mis näitab, et XXX on saatnud 29.01.2013 arve nr 1052 (29.01.2013) ja XXX

on vastusega kinnitanud makse sooritamist ning edaspidi tunneb muret detailide saabumise

kohta ja kirjutab, et pole vastust saanud oma meilile ja telefonid on välja lülitatud ning

maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ arveldusarvelt on 29.01.2013 tasutud 240 eurot

XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1052 eest;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 2 tl 31/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 240 eurot;

kannatanu XXXOÜ töötaja XXXpoolt 04.03.2013.a. esitatud avaldusega, millele on lisatud

maksekorraldus ja arve ning kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 25.03.2013 antud

ütlustega /kd 2 tl 31-35, 37-38/ selle kohta, et firma tellis varuosa ja kandis ettemaksu 190

eurot XXXOÜ arvele, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja

asjaoludel. Nimelt tellis firma jaanuari lõpus varuosa, mille tellimisega tegeles Siim Pärtel.

Kauba eest tasumine toimus läbi firma arveldusarve. Käesoleva ajani pole aga firma saanud

tellitud kaupa ega ka raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja maksekorraldus, mis

näitab, et XXXOÜ on esitanud XXXOÜ-le 22.01.2013 arve nr 1011, 190 euro suuruses

summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ

arveldusarvelt on 29.01.2013 tasutud 190 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1011 eest;

tunnistaja XXXpoolt 20.03.2013.a. antud ütlustega /kd 2 tl 39-40/ selle kohta, et olles

praktikal firmas XXXOÜ, tellis varuosa ja 29.01.2013 kandis firma XXXOÜ arvele 190

eurot. Pärast lubatud tarneaja möödumist võttis ta telefoni teel XXX ühendust, kuid talle

väideti, et varuosad olid defektiga ning need saadeti tagasi. Uus osa pidi tulema nädala pärast

ja temaga lubati ühendust võtta. Pärast nädala möödumist üritas ta uuesti müüjaga ühendust

saada ja helistas kõikidele kodulehel väljatoodud numbritele, kuid kõik numbrid olid välja

lülitatud. Samuti ei vastanud keegi tema poolt saadetud meilidele. Käesoleva ajani pole ta

firmaga ühendust saanud ja tellitud varuosad pole kohale jõudnud ning samuti ei ole

tagastatud raha;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 2 tl 41/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 190 eurot;

kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 15.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud arve,

maksekorraldus, e-kirjavahetus /kd 2 tl 44-54/ selle kohta, et telliti varuosad ja kanti

29.01.2013 XXXOÜ arvele 180 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt pakkus neile meili teel varuosa XXXOÜ poolt XXX,

kelle telefon on käesolevaks ajaks ümber suunatud ja ei vasta. Kuna nad olid pakkumisega

nõus, saadeti neile 29.01.2013 arve nr 1058. Arve tasusid nad 29.01.2013 180 euro suuruses

summas. Viimast korda toimunud ühenduses kinnitati, et varuosad saabuvad 07.-08.02. Edasi

on olnud vaikus. Kannatanu ütlusi kauba tellimise ja selle eest tasumise kohta kinnitavad arve,

maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud XXXOÜ-le 29.01.2013

arve nr 1058, 180 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX,

maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ arveldusarvelt on 29.01.2013 tasutud 180 eurot

XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1058 eest ning e-kirjavahetusest nähtub, et XXX on

29.01.2013 saatnud arve nr 1058 (29.01.2013), on kinnitanud tarnetähtaega 7 tööpäeva ja et

kaup peaks jõudma 07.-08.02.;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 2 tl 55/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 180 eurot;

kannatanu XXXpoolt 12.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve, maksekorraldus, e-kiri

ja 15.02.2013.a. antud ütlustega /kd 2 tl 57-60, 61/ selle kohta, et ta tellis varuosad ja kandis

29.01.2013 XXXOÜ arvele 175 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 28.01.2013 sai ta pakkumise varuosade kohta ja kuna see

sobis, siis 29.01.2013 tegi ta ülekande XXXOÜ arvele summas 175 eurot. Hiljemalt

07.02.2013 oleks pidanud kaup kohale jõudma. 07.02.2013 helistas ta firmasse

XXXnimelisele isikule, kes väitis, et on tarneprobleemid ja hiljemalt 08.02. õhtuks pidi kaup

kohale jõudma ning temaga lubati ühendust võtta 09.02. hommikul, mida aga ei tehtud. 09.02.

helistas ta ise, kuid telefon oli välja lülitatud, samuti olid välja lülitatud kõik kodulehel olnud

telefonid. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kiri, mis näitab, et XXXOÜ

on esitanud 29.01.2013 arve nr 1054, 175 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud

XXX, maksekorraldusest nähtub, et XXXarveldusarvelt on 29.01.2013 tasutud 175 eurot

XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1054 eest;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 63/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

175 eurot;

kannatanu XXXOÜ esindaja XXX09.04.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud e-kirjavahetus,

arve /kd 2 tl 65-74/ ja kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 10.04.2013.a. antud ütlustega

/kd 2 tl 75-76/ selle kohta, et telliti varuosad ja 30.01.2013 kanti XXXOÜ arvele 310 eurot,

mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tegi

firma läbi varuosakeskuse päringu varuosade tellimiseks. Tellimisega tegeles XXX.

30.01.2013 tegi OÜ XXXülekande XXXOÜ arvele summas 310 eurot, mis oli ettemaks

tellitud varuosade eest. Käesoleva ajani pole kohale jõudnud tellitud varuosad ega ka makstud

tagasi ettemaksuna tasutud summat. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja e-kirjavahetus, mis

näitab, et XXXOÜ on esitanud Autoks Autokeskusele 30.01.2013 arve nr 1063, 310 euro

suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning e-kirjavahetusest nähtub kauba

tellimine ja maksumus;

tunnistaja XXXpoolt 10.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud maksekorraldus /kd 2 tl 77-79/

selle kohta, et seoses tööga tellis varuosad ja 30.01.2013 kandis firma XXXOÜ XXXOÜ

arvele ettemaksu 310 eurot. Nad pidi temale helistama, kui kaup kohale jõuab. Kuna aga

keegi temaga ühendust ei võtnud, siis 08.02.2013 kirjutas ta XXX ile ja küsis, millal kaup

kohale jõuab. Talle vastati, et sama päeva õhtul jõuab Tallinnasse ja kätte saab 09.02. Talve

vastas, et kuna nad nädalavahetusel ei tööta, siis toodaks kaup 11.02. hommikul. 11.02.

hommikul saatis ta uue kirja, et millal kaup täpselt saabub, kuid sellele kirjale vastust ei

saanud. Ta proovis helistada erinevatel firmaga seotud numbritel, kuid kedagi kätte ei saanud.

Käesoleva ajani pole kohale toimetatud tellitud kaupa ega makstud tagasi ettemaksuna tasutud

summat. Tunnistaja ütlusi kinnitab maksekorraldus, millest nähtub, et OÜ XXXarveldusarvelt

on 30.01.2013 tasutud 310 eurot XXXOÜ arveldusarvele arve nr 1063 eest;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 2 tl 80/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 310 eurot;

kannatanu XXXpoolt 11.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud arve, maksekorraldused ja e-

kirjavahetus /kd 2 tl 81-87/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele

ettemaksu 230 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja

asjaoludel. Nimelt saadeti neile pakkumine, mis sobis ja 30.01.2013 saadeti ka arve. Tema

elukaaslane leppis XXX iga telefoni teel kokku tarnetingimused. Kannatanu tasus arve oma

arveldusarvelt XXXOÜ arvele kahel päeval – 30.01.2013 tasus 200 eurot ja 31.01.2013 tasus

lisaks veel 30 eurot, kokku summas 230 eurot. Peale lubatud aega helistasid nad uuesti XXX

ile ning küsisid, millal pump saabud, lubati kohale toimetada laupäeval. Laupäeval aga kohale

ei toimetatud ning pühapäeval uuesti helistades oli telefon välja lülitatud. Samuti olid välja

lülitatud ülejäänud kodulehel olnud telefonid. Käesoleva ajani pole ta kätte saanud tellitud

varuosa ega makstud tagasi ka raha. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldused ja e-

kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 30.01.2013 arve nr 1060, 230 euro suuruses

summas,

arve

koostajaks

on

märgitud

XXX,

maksekorraldustest

nähtub,

et

XXXarveldusarvelt on XXXOÜ arveldusarvele tasutud arve nr 1060 eest 30.01.2013 200

eurot ja 31.01.2013 30 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 88/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

230 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 14.02.2013.a. esitatud avalduse, uurimisavalduse, ülekande ja

hagiavalduse ning kannatanu ülekuulamisprotokolliga /1-14-666, tl 3-9, 14, 16-21/ selle

kohta, et ta tellis varuosasid ja kandis 31.01.2013 XXXOÜ arvele 1710 eurot, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt uurimisavalduse

kohaselt XXXOÜ (kontaktisik XXX) tarnib Saksamaalt autode kasutatud varuosi ning

Vanhahonko maksis tema poolt tellitud varuosade eest ettemaksuks XXXOÜ arvele 1710

eurot, kuid varuosi ei ole saanud ega saa enam ühendust XXXaga. Maksekorraldusest

nähtuvalt on Vanhahonko teostanud 31.01.2013 ülekande XXXOÜ kontole sõiduki varuosade

eest summas 1710 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on tekitatud varaline kahju 1710 eurot.

Kannatanu ütlustest nähtuvalt tellis ta 2013. a alguses Eestist varuosi Opel Inzignia jaoks.

Seoses tema poolt tehtud päringuga võttis temaga ühendust XXX, kes pakkus talle

vajaminevaid varuosi, varuosadele pidi ta järele tulema Eestisse. Ta maksis pangakontole

XXXXXXXXXXXXXX varuosade eest kokkulepitud ostusumma 1710 eurot. Nad pidid

temaga ühendust võtma, kui võib varuosadele järele minna. Kulus paar nädalat ja midagi ei

toimunud. Ta püüdis helistada ja e-posti teel ühendust võtta, kuid kontakti saada ei

õnnestunud. Korra vastati telefonile ja teatati, et kaup saabub järgmisel nädalal, kuid seejärel

ta XXX enam ühendust ei saanud;

Kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 14.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud

maksekorraldus, arve, e-kiri ja kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 05.03.2013.a. antud

ütlustega /kd 2 tl 98-104, 105-106/ - selle kohta, et firmale telliti varuosa ja firma kandis

XXXOÜ arvele 190 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja

asjaoludel. Nimelt jaanuari lõpus tellis firma läbi varuosakeskuse internetiportaali varuosa,

mille tellimisega tegeles XXX. Varuosa eest tasumine toimus läbi firma arvelusarve.

Käesoleva ajani pole firma kätte saanud tellitud kaupa ega tagasi ka raha. Kannatanu ütlusi

kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kiri, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud XXXOÜ-le

25.01.2013 arve nr 1035, 190 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX,

maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ arveldusarvelt on XXXOÜ arveldusarvele tasutud

arve nr 1035 eest 30.01.2013 190 eurot;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 2 tl 109, 110/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 190 eurot;

tunnistaja XXXpoolt 20.02.2013.a. antud ütlustega /kd 2 tl 107-108/ selle kohta, et ta tellis

varuosa ja firma XXXOÜ kandis XXXOÜ arvele 190 eurot. Nimelt 24.01.2013 saatis XXX

talle meili teel pakkumise. Ta võttis telefoni teel XXX iga ühendust ja uuris, kas kaup on

veel saadaval. 25.01.2013 saadeti talle arve. Seejärel maksis tema tööandja XXXOÜ oma

arvelt XXXOÜ arvele nõutud summa – 190 eurot. Kuna tarneajaks oli märgitud 7 päeva, siis

ta võttis pärast nimetatud tähtaja möödumist 08.02.2013 müüjaga telefoni teel ühendust ja

uuris, kaugel varuosa on. Väideti, et kaup jõuab kohale täna ja talle lubati kaupa

esmapäevaks. Ta helistas uuesti 12.02., kuid telefonid olid kõik välja lülitatud. Käesoleva

ajani pole saabunud tellitud kaupa ega makstud ka raha tagasi;

Kannatanu OÜ XXXesindaja XXXpoolt 12.04.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arved,

maksekorraldused ja 07.05.2013.a. antud ütlustega, lisatud väljatrükid e-kirjavahetusest /kd 2

tl 113-118, 123-129/ selle kohta, et firmale telliti varuosad ja firma kandis XXXOÜ arvele

580 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel.

Nimelt valis ta välja auto varuosade pakkumiste hulgast 29.01.2013 XXXOÜ poolt saadetud

pakkumise, mis tuli meili teel. Mart saatis talle 31.01.2013 arve, mille alusel tasus Tartu

Autokeskuse OÜ arveldusarvelt XXXOÜ arvele varuosade eest kokku 380 eurot. Varuosad

lubati tarnida 7 tööpäeva jooksul. 2013.a veebruari alguses tegi ta veel ühe hinnapäringu ja ,

millele vastas 04.02.2013 e-maili teel XXXOÜ ja pakkus soovitud varuosa hinnaga 200 eurot.

07.02.2013 tasus ta Tartu Autokeskuse OÜ arveldusarvelt XXXOÜ arvele varuosade eest 200

eurot. Enne teise arve tasumist küsis ta XXX lt, kas nende esimesed varuosad on Eesti poole

teel ja Mart kinnitas, et kaup liigub Eesti poole. 08.02.2013 polnud varuosad nendeni veel

jõudnud ja ta küsis XXX lt kaugel need on. Mart lubas asja uurida ja tagasi helistada. Pärast

seda pole ta XXX ga enam kontakti saanud, algselt ei võetud telefoni enam vastu, siis lülitati

see välja. Proovis ühendust võtta ka meilide teel, kuid kirjadele ei vastatud. Kannatanu ütlusi

kinnitavad arved, maksekorraldused ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud

XXXOÜ-le 31.01.2013 arve nr 1069, 380 euro suuruses summas ja 06.02.2013 arve nr 1125,

200 euro suuruses summas, arvete koostajaks on märgitud XXX, maksekorraldustest nähtub,

et XXXOÜ arveldusarvelt on XXXOÜ arveldusarvele tasutud arve nr 1069 eest 31.01.2013

380 eurot ja arve nr 1125 eest 07.02.2013 200 eurot;

kannatanu OÜ XXXhagiavaldus /kd 2 tl 131, 130/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

kokku summas 580 eurot;

kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 14.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve,

ülekanne ja 21.02.2013.a. antud ütlustega, millele lisatud e-kirjavahetus /kd 2 tl 132-134, 136-

146/ selle kohta, et firmale telliti varuosad ja firma kandis XXXOÜ arvele 350 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 28.01.2013

ja 30.01.2013 tegi XXXOÜ neile hinnapakkumised. 30.01.2013 esitasid nad tellimuse

hinnaga 350 eurot. 31.01.2013 saadeti ettemaksuarve. Samal päeval maksis XXXOÜ arvel

märgitud kontole summa 350 eurot. Peale tarneaja möödumist kirjutasid nad 12.02.2013 kirja,

et kas tellitud varuosad on kohal, kuid antud kirjale keegi ei vastanud. Nad saatsid veel kirju

ja proovisid helistada kodulehel väljatoodud numbritele, kuid numbrid olid välja lülitatud ja

kirjadele keegi ei vastanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-

kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 31.01.2013 arve nr 1066, 350 euro suuruses

summas, arve koostajaks on märgitud XXX, maksekorraldusest nähtub, et OÜ

XXXarveldusarvelt on XXXOÜ arveldusarvele tasutud 31.01.2013 arve nr 1066 eest 350

eurot;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 2 tl 147/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 350 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 15.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud maksekviitung ja

22.03.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus, arve /kd 2 tl 149-152, 153-160/ selle

kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 30.01.2013 ettemaksuna firma XXXOÜ arvele 270 eurot,

mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt valis ta

välja XXXOÜ pakkumise, kes pakkus mootorit hinnaga 540 eurot, ettemaksuna tuli tasuda

pool kauba hinnast. 30.01.2013 saatis firma talle tasumiseks arve ning samal päeval tegi ta

ettemaksu summas 270 eurot XXXOÜ arvele. Kaupa lubati nädala jooksul. Alates 11.02.2013

ei olnud enam võimalik firmaga ühendust võtta, kuna kõik kodulehel olnud telefoninumbrid

olid välja lülitatud. Käesoleva ajani pole nad kätte saanud tellitud mootorit ega ettemaksuna

tasutud summat. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekviitung ja e-kirjavahetus, mis

näitab, et XXXOÜ on esitanud 30.01.2013 arve nr 1059, 540 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX , maksekviitungist nähtub, et Bolkvadze kontolt on XXXOÜ

kontole tasutud 30.01.2013 arve nr 1059 eest 270 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 161/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

270 eurot;

kannatanu XXX poolt 04.03.2013.a. antud ütlustega, lisatud arve, meilivahetus ja

maksekorraldused /kd 2 tl 163-169/ selle kohta, et tellis varuosa, tüdruksõber XXXkandis

oma arveldusarvelt XXXOÜ arvele ettemaksuna 200 eurot (tegelik hind 450 eurot), mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt sai ta

31.01.2013 sobiva pakkumise meilile, seejärel rääkis telefoni teel iga, kes ütles et kauba

saamiseks on vaja teha sissemakse summas 200 eurot, tarneaeg 1 nädal. saatis 31.01.2013

tema meilile arve nr 1067. Kuna tema kontol sellel hetkel raha ei olnud, tasus tema

tüdruksõber XXXoma kontolt 31.01.2013 XXXOÜ kontole 191 eurot ja järgmisel päeval

täiendavalt 9 eurot. Kauba pidi kätte saama 06.-07.02. Mingil ajal helistas nende telefonile ,

kuid telefon ei vastanud. Viimati helistas XXX ile 07.02., siis isik selgitas talle, et kauba

toomine venib paar päeva. Paari päeva pärast üritas ta uuesti helistada, kuid telefon oli välja

lülitatud. Ta ei ole tellitud kaupa saanud, talle on tekitatud varaline kahju 200 eurot.

Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldused ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ

on esitanud 31.01.2013 arve nr 1067, 450 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud

XXX, maksekorraldustest nähtub, et XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud arve nr 1067

(XXX) eest 31.01.2013 191 eurot ja 01.02.2013 9 eurot;

tunnistaja XXXpoolt 05.03.2013.a. antud ütlustega, lisatud kontoväljavõte /kd 2 tl 170-172/

selle kohta, et XXX andis talle 200 eurot, mille kandsid tunnistaja arvele ning 31.01.2013 ja

01.02.2013 kandis kokku 200 eurot XXXOÜ arvele K. Plastunovi mootoriostu ettemaksuna,

mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Konto

väljavõttest nähtub, et XXXkontolt on XXXOÜ kontole kantud 31.01.2013 191 eurot ja

01.02.2013 9 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 2 tl 173/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

200 eurot;

kannatanu XXXpoolt 23.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve ja 19.03.2013.a. antud

ütlustega, lisatud e-kirjavahetus, maksekorraldus /kd 2 tl 174-175,176-181/ selle kohta, et ta

tellis varuosa ja kandis 31.01.2013 isa tuttava XXX kontolt XXXOÜ arvele 120 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt sai

30.01.2013 vastuse päringule, kus talle pakuti kauba maksumusega 120 eurot. Tarneajaks oli

märgitud 7 päeva. Ta oli pakkumisega nõus. Mart saatis talle arve, mille ta tasus 31.01.2013

oma isa tuttava XXX kaudu. Tegemist oli tema rahaga, sest tema andis selle summa sularahas

isale, kes andis selle edasi oma tuttavale, kes tegi ülekande XXXOÜ arvele. Peale tasumist

saatis Mart talle kirja, kus lubas kauba temani toimetada hiljemalt 08.02.2013. Lubatud päeval

kirjutas ta XXX le ja küsis, mis kell kaup jõuab. Mart ütles, et hiljemalt kell 16.00. Peale seda

kirja keegi rohkem tema meilidele ei vastanud. Proovis helistada erinevatele kodulehel olnud

telefonidele, kuid ükski number ei vastanud. Käesoleva ajani pole ta kätte saanud tellitud

kaupa ega ka raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kirjavahetus,

mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 30.01.2013 arve nr 1064, 120 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX, maksekorraldusest nähtub, et XXX kontolt on XXXOÜ

kontole tasutud 31.01.2013 arve nr 1064 eest 120 eurot, e-kirjavahetusest nähtub, et Neeme

tellib kauba ja soovib arvet ning teda teavitatakse kauba saabumise ajast, edaspidi küsib

Neeme jätkuvalt oma kauba kohta, kuid vastust enam ei tule;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 182/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

120 eurot;

kannatanu XXXpoolt 16.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud e-kirjavahetus, arve /kd 2 tl

183-187/ ja 22.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud maksekorraldus /kd 2 tl 188-190/ selle

kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 31.01.2013 oma arveldusarvelt XXXOÜ arvele 90 eurot,

mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tema

päringule auto varuosa ostusoovi kohta vastas 31.01.2013 firma XXXOÜ esindaja XXX, kes

pakkus meili teel soovitud varuosa hinnaga 100 eurot. Ta küsis hinnaalandust, Mart oli nõus

90 euroga. Ta oli pakkumisega nõus ja Mart saatis talle maksmiseks arve. Makse teostas ta

31.01.2013 enda arveldusarvelt XXXOÜ arvele. Peale tarneaja lõppemist helistas ta XXXa

telefonile, kuid see oli suunatud ümber välja lülitatud telefonile. Kannatanu ütlusi kinnitavad

arve, maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 31.01.2013 arve nr

1077, kaubaks Scorpio 1995 tagastange must, 90 euro suuruses summas, arve koostajaks on

märgitud XXX, maksekorraldusest nähtub, et XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud

31.01.2013 Scorpio 1995 tagastange must eest 90 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 191/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

90 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 12.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisadega /kd 2 tl 193-207/ ja

21.02.2013.a. antud ütlustega /kd 2 tl 208-209/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis

30.01.2013 XXXOÜ arvele 80 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 29.01.2013 tuli tema päringule sobiv pakkumine

XXXOÜ-lt, kes pakkus tema poolt soovitud kaupa 80 euroga. Ta oli pakkumisega nõus.

30.01.2013 saatis firma töötaja XXX talle tasumiseks arve. Samal päeval tegi ta oma

arveldusarvelt makse summas 80 eurot XXXOÜ arvele. Kaup lubati 7 tööpäeva jooksul.

08.02. helistas ta XXX le, kes ütles, et auto saabus kaubaga ja laupäeval (09.02.) tuuakse kaup

talle ära. Laupäevast alates on antud telefon välja lülitatud, lisaks on välja lülitatud kõik teised

firma kodulehel olnud telefonid. Käesoleva ajani pole ta kätte saanud tellitud kaupa ega ka

raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et

XXXOÜ on esitanud 30.01.2013 arve nr 1065, 80 euro suuruses summas, arve koostajaks on

märgitud XXX, maksekorraldusest nähtub, et XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud

31.01.2013 arve nr 1065 eest 80 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 210/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

80 eurot;

Kannatanu

XXX

poolt

28.02.2013.a.

esitatud

avaldusega,

lisatud

e-kirjavahetus,

maksekorraldus, arve ja kannatanu poolt 13.03.2013.a. antud ütlustega /kd 2 tl 214-224, 225-

229 / selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 01.02.2013 XXXOÜ arvele 160 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt saadeti talle

29.01.2013 hinnapakkumine auto varuosa kohta hinnaga 180 eurot, lõplikuks hinnaks lepiti

160 eurot, millise hinnaga ta oli nõus ja palus endale arvet. 31.01.2013 saadeti talle meilile

arve. 01.02.2013 maksis ta arve täies mahus kinni. Kauba pidi kätte saama 7 tööpäeva

jooksul. Ootetähtaja möödudes saatis ta kirja, et millal võib kaupa oodata. Talle vastati, et 11.-

12.02. Kuid nendel päevadel ta kaupa kätte ei saanud. 14.02. helistas ta telefonidele, kuid

need olid välja lülitatud. Kirjutas ka kirja, kuid vastust ei saanud. Õnnestus veel omanikuga

kontakti saada, kes andis talle mingi telefoninumbri, kust selgitati, et kauba saabumine lükkub

edasi ning on lähiajal kohal. Kuid kaupa ei ole ta kuni käeoleva ajani saanud ning firma

esindajad ei ole temaga ühendust võtnud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja

e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 31.01.2013 arve nr 1072, 160 euro

suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX, maksekorraldusest nähtub, et XXXi

kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 01.02.2013 arve nr 1072 eest 160 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 2 tl 230-231/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 160 eurot;

kannatanu XXXpoolt 22.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud arve, maksekorraldus /kd 2 tl

232-235 / selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 31.01.2013 XXXOÜ arvele 160 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt oli ta nõus

XXXOÜ pakkumisega auto varuosa kohta ja võttis nendega ühendust telefoni teel. Isik,

kellega ta suhtes, tutvustas end ina ja lubas saata tema e-mailile arve. Mõni hetk hiljem

saadetigi talle arve nr 1073 summale 160 eurot. 31.01.2013 tasus ta oma arveldusarvelt

XXXOÜ arvele 160 eurot. Kaup pidi temani jõudma 7 tööpäeva jooksul. Kuid tänini pole

tellitud kaup temani jõudnud. Viimati sai XXXOÜ esindajaga ühendust 08.02., siis lubas

kauba paari päeva jooksul temale saata. Paari päeva pärast proovis uuesti firmaga ühendust

saada, kuid kõik telefonid olid välja lülitatud ja e-mailidele ei vastata. Kannatanu ütlusi

kinnitavad arve ja maksekorraldus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 31.01.2013 arve nr

1073, 160 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest

nähtub, et XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud 31.01.2013 arve nr 1073 eest 160 eurot ;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 236/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

160 eurot;

kannatanu XXXpoolt 19.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud maksekorraldus /kd 2 tl 240-242/

selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 01.02.2013 XXXOÜ arvele 150 eurot, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 01.02.2013 leidis ta

internetist firma XXXOÜ kaudu oma autole vajaliku varuosa. Telefoni teel lubati varuosa

teele panna 7 päeva peale raha üle kandmist. Ta maksis varuosa eest 01.02.2013 150 eurot.

Siiamaani pole ta kätte saanud varuosasid ega ka raha tagasi. Ta on proovinud helistada

XXXOÜ telefonile, kus varem vastas XXX -nimeline isik, kuid telefon on kas välja lülitatud

või lihtsalt keegi sellele ei vasta. Kannatanu ütlusi kinnitab maksekorraldus, millest nähtub, et

XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud 01.02.2013 arve nr 1086 eest 150 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 244-245/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 150 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 13.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud maksekorraldus, arve,

väljatrükid ja 21.03.2013.a antud ütlustega /kd 2 tl 247-257, 258-260/ selle kohta, et ta tellis

varuosa ja kandis 01.02.2013 XXXOÜ arvele 35 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist

süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt vastas tema päringule iluvõre ostusoovi kohta

XXXOÜ. Ta tasus nimetatud äriühingu arveldusarvele 01.02.2013 enda kontolt summa 35

eurot. Kaupa lubati nädala jooksul. 06.02. saatis ta meili ka küsis , millal kauba kätte saab.

Vastati, et 08.02.2013 kell 18.00. Kuna sel päeval ei saanud ise kaubale järgi minna, siis

11.02. helistas firmasse, kuid kõik kodulehel olnud telefoninumbrid olid välja lülitatud. Üritas

firmaga veel ühendust võtta meili teel, kuid keegi tema kirjadele ei vastanud. Käesoleva ajani

pole ta kätte saanud tellitud iluvõret ning samuti pole tagastatud raha. Kannatanu ütlusi

kinnitavad arve, maksekorraldus ja väljatrükid, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud

01.02.2013 arve nr 1085, 35 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning

maksekorraldusest nähtub, et Jevgeni Lvovi kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 01.02.2013

arve nr 1085 eest 35 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 2 tl 261/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

35 eurot;

Kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 12.02.2013.a. esitatud avaldusega, millele lisatud e-

kirjavahetus, arved, maksekorraldus /kd 3 tl 1-17/ ja 19.02.2013.a. antud ütlustega /kd 3 tl 18-

19/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele 540 eurot, mis tõendavad kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tegid nad hinnapäringu ja

valisid välja XXXOÜ pakkumise, kes lubas tarnida neile kauba 7 tööpäeva jooksul,

tingimusel, et raha tasutakse ette. Nii tasuti nende poolt edastatud arve nr 1096 alusel

XXXOÜ arvele 540 eurot. Suhtles ta XXX -nimelise isikuga. Viimati vastati meilile

08.02.2013 ja siis lubati, et kaup saabub 09.02.2013. Lubatud päeval mootorit ei saabunud

ning alates 11.02. ei vastata enam e-mailidele ega võeta vastu telefonikõnesid. Kannatanu

ütlusi kinnitavad arved, maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud

XXXOÜ-le 04.02.2013 arve nr 1096, 540 euro suuruses summas, arve koostajaks on

märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ kontolt on XXXOÜ kontole

tasutud 04.02.2013 arve nr 1096 eest 540 eurot;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 3 tl 20-21/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 540 eurot;

tunnistaja XXX29.04.2013 antud ütlused, lisatud kirjavahetus firma ja XXX nimelise isikuga

/kd 3 tl 25-30/ selle kohta, et firma OÜ XXXtellis varuosa ja tegi ülekande XXXOÜ arvele

430 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel.

Nimelt sai ta XXXOÜ-lt kõige soodsama hinnapakkumise ja vastas 04.02.2013, et soovib

varuosa. Kaup pidi tulema 7 tööpäeva jooksul. Kauba eest tasumine toimus arvega.

04.02.2013 saatis Mart talle e-mailiga arve, mille ta edastas raamatupidajale, kes tegi

ülekande. Pärast arve tasumist ootas ta 2-3 nädalat. Selle aja jooksul temaga ühendust ei

võetud ja kaupa ei tulnud. Ta proovis ühendust võtta mobiiltelefoni teel, mis oli e-kirjas, kuid

ühendust ei saanud. Firmal OÜ XXXon varaline nõudmine summas 430 eurot, mis sai üle

kantud kauba eest. XXXütlusi kinnitab kirjavahetus, millest nähtub, et aadressilt XXX on

tehtud varuosale hinnapakkumine ja teavitatud tarneajast ja tingimustest. XXXon OÜ

XXXnimel esitanud pakkumise kohta tellimuse. Seejärel on XXXa meili-aadressilt edastatud

04.02.2013 arve nr 1093. 06.02.2013 on teavitatud XXXfirma siseselt sellest, et varuosa

ostuarve on edastatud raamatupidajale tasumiseks ning see saab tehtud sama päeva lõunaks.

XXXOÜ konto väljavõttest nähtuvalt /kd 4 tl 36 pöördel/on teostatud selle arve alusel

ülekanne OÜ XXXpoolt ehk OÜ XXXon saanud varalist kahju. Nimelt nähtub XXXOÜ

konto väljavõttest, et 04.02.2013 on XXXOÜ tasunud arve nr 1093 eest 430 eurot;

kannatanu OÜ XXXhagiavaldus /kd 3 tl 31-33/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 430 eurot;

OÜ XXXesindaja XXXpoolt 27.02.2013.a. esitatud avaldusega, millele lisatud arve, e-

kirjavahetus /kd 3 tl 34-43/ ja kannatanu OÜ XXXesindaja XXX(lisatud äriregistri kanne,

isikukoodist nähtuvalt on tegemist sama isikuga, kohtu märkus) poolt 19.03.2013.a. antud

ütlustega, lisatud maksekorraldus /kd 3 tl 44-48 / selle kohta, et firma tellis varuosa ja

04.02.2013 tegi ülekande XXXOÜ arvele 240 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist

süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tegi ta 04.02.2013 päringu, millele vastas

Mart meiliaadressilt XXX, kus ta pakkus tema poolt soovitud toodet hinnaga 240 eurot. Ta

oli pakkumisega nõus. Kauba tarneaeg pidi olema 2 nädalat. XXX saatis talle arve ning

04.02.2013 tegi ta OÜ XXXarvelt XXXOÜ arvele ülekande summas 240 eurot. Ta ootas

tarneaja lõpuni ja kirjutas seejärel meili XXXale, et küsida millal kauba kätte saab, kuid

keegi tema meilile ei vastanud. Seejärel helistas ta kõikidele telefoninumbritele, mis firma

kodulehel, kuid kõik olid välja lülitatud. Käesoleva ajani pole XXXOÜ kohale toimetanud

tellitud kaupa ega tagasi kandnud raha. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja

e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud XXXOÜ-le 04.02.2013 arve nr 1105, 240

euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et

XXXOÜ kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 04.02.2013 arve nr 1105 eest 240 eurot;

kannatanu OÜ XXXhagiavaldus /kd 3 tl 49/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 240 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 17.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud e-kirjavahetus ja arve /kd 3 tl

50-55/ ja kannatanu XXXpoolt 28.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus, arve ja

maksekorraldus /kd 3 tl 58-66 / selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele 160

eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt

tema päringule sõiduauto varuosa ostmiseks vastas XXXOÜ esindaja XXX. Kauba eest tasus

100% ettemaksu ja tarneaeg oli 7 tööpäeva. Ta maksis kauba eest 160 eurot ja jäi kaupa

ootama. 08.02.2013 saatis päringu, kas tehing on ikka jõus, millele sai jaatava vastuse. Ta

ootas edasi. 14.02.2013 üritas ta XXX helistada, aga telefon oli suunatud teisele numbrile, mis

oli aga välja lülitatud. Rohkem ta XXX ühendust ei saanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve,

maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on esitanud 01.02.2013 arve nr

1083, 160 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest

nähtub, et XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud 01.02.2013 arve nr 1083 eest 160 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 3 tl 67/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

160 eurot;

kannatanu OÜ XXXesindaja XXXpoolt 19.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus,

arve, maksekorraldus /kd 3 tl 71-86/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele

160 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel.

Nimelt tema sõiduauto varuosa hinnapakkumise päringule vastas ja tegi pakkumise XXXOÜ.

Nende pakkumine sobis talle ja ta suhtles nendega ( XXXaga) e-maili teel, kuidas kauba kätte

saab ja arve tasub. Nad leppisid kokku summas 160 eurot ja nende poolt saadetud arve alusel

tasus arve internetipangas. Tarneajaks lubati 7 tööpäeva. Arve tasus ta 02.02.2013, kuid

tänase päevani ei ole saanud tellitud varuosa ega vastust e-mailidele ning mobiiltelefon on

välja lülitatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis

näitab, et XXXOÜ on esitanud OÜ-le XXX01.02.2013 arve nr 1081, 160 euro suuruses

summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et OÜ

XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud 02.02.2013 arve nr 1081 eest 160 eurot ning e-

kirjavahetusest nähtub hinnapakkumise tegemine, tellimuse esitamine ja palve saata arve ning

edaspidiselt juba XXXkorduvad meilid küsimusega, et millal kauba kätte saab ja et ei ole

enam õnnestunud pakkujaga ühendust saada;

kannatanu OÜ XXXhagiavaldus /kd 3 tl 87/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 160 eurot;

kannatanu XXXpoolt 05.03.2013.a. antud ütlustega, lisatud maksekorraldus, arve /kd 3 tl 90-

93/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 03.02.2013 XXXOÜ arvele 160 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 02.02.2013

tegi ta sõiduauto varuosale päringu. Ühele pakkujale - XXXOÜ-le - saatis ta oma

meiliaadressilt kirja, et soovib tellimust esitada. Samal päeva tuli firmalt meili teel arve.

Meilis oli kirjas tarneajaks 10 päeva. 03.02.2013 kandis ta XXXOÜ arvele nõutud rahasumma

– 160 eurot – üle ja jäi tellitud kaupa ootama. Kui rahamaksmisest oli möödunud nädal, saatis

ta meili ja tundis huvi, millal kauba kätte saab, kuid oma meilile ta vastust ei saanud. Ükski

kodulehel olnud telefoninumber ei vastanud. Tänaseni ei ole ta tellitud kaupa kätte saanud

ning talle ei ole tagastatud ka raha. Samuti ei ole XXXOÜ temaga kordagi ühendust võtnud.

Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja maksekorraldus, mis näitab, et XXXOÜ on 02.02.2013

esitanud arve nr 1088, 160 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning

maksekorraldusest nähtub, et XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud 03.02.2013 arve nr

1088 eest 160 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 3 tl 94/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

160 eurot;

kannatanu XXXpoolt 22.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud maksekorraldus, arve /kd 3 tl 95-

98/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis ettemaksuna XXXOÜ arvele 120 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt veebruari

alguses tegi ta päringu sõiduki varuosale ning päringule tuli vastus XXXalt firmast XXXOÜ,

kes tegi pakkumise tema poolt soovitud varuosale hinnaga 120 eurot. Suhtles ka telefoni tee

XXXaga. Tarneaeg pidi olema 2 nädalat. Ta ütles telefoni teel XXXale, et ta on nende

pakkumisega nõus ja palus saata arve. XXX pidi talle helistama, kui kaup kohal on. Arve

saadeti talle 04.02.2013, mille tasus samal päeval enda arveldusarvelt XXXOÜ arvele

summas 120 eurot. Kahe nädala möödumisel üritas ta telefoni teel firmaga kontakti leida, kuid

number oli välja lülitatud. Üritas helistada ka teistele kodulehel olnud numbritele, kuid kõik

olid välja lülitatud. Käesoleva ajani pole ta kätte saanud tellitud kaupa ega ka makstud tagasi

tema poolt ettemaksuna tasutud summat 120 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja

maksekorraldus, mis näitab, et XXXOÜ on 04.02.2013 esitanud arve nr 1102, 120 euro

suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et

XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud 04.02.2013 arve nr 1102 eest 120 eurot;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 3 tl 99/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

120 eurot;

kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 13.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve,

maksekorraldus, e-kiri /kd 3 tl 100-108/ ja kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt

27.02.2013.a. antud ütlustega /kd 3 tl 109-110/ selle kohta, et firma tellis varuosa ja kandis

XXXOÜ arvele 459 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja

asjaoludel. Nimelt 05.02.2013 tegi ta päringu sõiduki varuosale ning päringule tuli samal

päeva vastus meiliaadressilt XXX, kus pakuti talle soovitud varuosa hinnaga 459 eurot.

Tarneaeg oli 7 tööpäeva. Helistas XXXtelefoninumbrile ja täpsustas asjaolusid ning oli firma

poolt pakutud tingimustega nõus, mispeale saadeti 05.02.2013 arve nr 1114 summas 459

eurot. Ta tasus samal päeval XXXOÜ arvelt XXXOÜ arvele kokku 459 euro. Seitsme päeva

möödudes varuosa temani ei jõudnud. Ta proovis helistada XXXOÜ kodulehelt saadud

telefoninumbritel, kuid kõik telefonid olid välja lülitatud. Samuti ei vastatud tema e-kirjadele.

Tänaseni pole ta XXXOÜ esindajatega kontakti saanud, samuti pole tagastatud kauba eest

tasutud 459 eurot. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kiri, mis näitab, et

XXXOÜ on 05.02.2013 esitanud XXXOÜ-le arve nr 1114, 459 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ kontolt on XXXOÜ

kontole tasutud 05.02.2013 arve nr 1114 eest 459 eurot;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 3 tl 111/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 459 eurot;

Kannatanu XXXOÜ esindaja XXXpoolt 28.03.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve,

maksekorraldus /kd 3 tl 113-120/ ja 04.04.2013.a. antud ütlustega /kd 3 tl 121-122/ selle

kohta, et firma tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele 430 eurot, mis tõendavad kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 05.02.2013 tellis XXXOÜ

läbi varuosakeskuse internetiportaali mootori. Tellimusega tegeles XXX. Mootori eest

maksmine toimus läbi firma arveldusarve. Käesoleva ajani pole firma kätte saanud tellitud

kaupa ega saanud tagasi ka raha. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja maksekorraldus, mis

näitab, et XXXOÜ on 05.02.2013 esitanud XXXOÜ-le arve nr 1108, 430 euro suuruses

summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ

kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 05.02.2013 arve nr 1108 eest 430 eurot;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 3 tl 131/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 430 eurot;

tunnistaja XXXpoolt 04.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus, maksekorraldus,

arve /kd 3 tl 123-130/ selle kohta, et firma tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele 430 eurot,

mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tegi ta

31.01.2013 varuosapäringu, millele vastas samal päeval Mart, meiliaadressilt XXX, kes

pakkus mootorit hinnaga 430 eurot. 05.02.2013 vastas ta pakkumisele, et on sellega nõus ja

palus arve saata XXXOÜ nimele. Samal päeval tasus XXXOÜ arve XXXOÜ arvele.

Tarneaeg pidi olema 7 päeva. Peale antud aja möödumist said nad avalikkuse kaudu teada, et

antud

firma

tegeleb

pettusega.

Nad

üritasid

ka

helistada

kodulehel

märgitud

telefoninumbritele, kuid ühendust saada kellegagi ei õnnestunud;

Kannatanu XXXOÜ esindaja XXX poolt 21.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud

maksekorraldus /kd 3 tl 132-134/ ja kannatanu OÜ XXXesindaja XXXpoolt 05.03.2013.a.

antud ütlustega, lisatud e-kirjad, arve, maksekorraldus /kd 3 tl 137-144/ selle kohta, et firma

töötaja XXX tellis varuosa ja firma kandis ettemaksuna XXXOÜ arvele 420 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt XXX tegi

pakkumise hinnaga 840 eurot. Nad olid pakkumisega nõus ja XXX saatis XXXOÜ-le e-

kirja koos arvega. Vastavalt suusõnalisele kokkuleppele maksis ta 05.02.2013 ettemaksuna

poole mootori maksumusest, s.o 420 eurot XXXOÜ arvele. E-kirjast nähtuvalt oli tarneaeg 7

päeva. Asjaga tegeles põhiliselt XXX. Mõned päevad pärast arve tasumist läksid nad

Tallinnasse ja soovisid mootorit kätte saada. Eelnevalt saatsid nad selle koha ka e-kirja,

millele ei vastatud. Mootorit ei ole nad tänaseni kätte saanud, samuti ei ole nendega rohkem

ühendust võetud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kirjad, mis näitab, et

XXXOÜ on 05.02.2013 esitanud XXXOÜ-le arve nr 1107, 420 euro suuruses summas, arve

koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXXOÜ kontolt on

XXXOÜ kontole tasutud 05.02.2013 arve nr 1107 eest 420 eurot;

tunnistaja XXX poolt 05.03.2013.a. antud ütlustega /kd 3 tl 145-146/ selle kohta, et ta tellis

varuosa ja firma kandis ettemaksuna XXXOÜ arvele 420 eurot, mis tõendavad kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt saadeti neile pakkumine, mis

sobis ja XXX saatis neile e-kirja koos arvega ning vastavalt suusõnalisele kokkuleppele

maksis XXXOÜ juhatuse liige ettemaksuna XXXOÜ arvele 420 eurot. Umbes 2 nädalat

pärast arve tasumist oli tal vaja minna Tallinnasse ja saatis XXX e-kirja, et nad on ise nõus

viima mootori Saaremaale, kuid kirjale ei vastatud ja seetõttu ta proovis korduvalt helistada

XXXtelefonile, kuid sellele ei vastatud. Tänaseks on number välja lülitatud. Seega ei ole

XXXOÜ saanud lubatud mootorit ega pole tagastatud ettemaksuna saadud summat;

kannatanu XXXOÜ hagiavaldus /kd 3 tl 147/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 420 eurot;

Kannatanu XXXpoolt 14.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud maksekorraldus /kd 3 tl 149-

150/ ja kannatanu XXXpoolt 04.03.2013.a. antud ütlustega, lisatud meilivahetus /kd 3 tl 151-

168/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele 120 eurot, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tegi ta jaanuari lõpus

hinnapäringuid varuosadele ja 31.01.2013 tuli talle pakkumine XXXOÜ-lt varuosale (esituli)

hinnaga 120 eurot ning 01.02.2013 tuli pakkumine veel teiselegi varuosale (esistange tala)

hinnaga 40 eurot. Ta oli esitule pakkumisega nõus ja 02.02.2013 saatis XXX talle tasumiseks

arve, meilis oli tarneajaks märgitud 7 tööpäeva. Arve tasus ta 05.02.2013 oma arveldusarvelt

XXXOÜ arvele. Peale 7 tööpäeva möödumist hakkas ta huvi tundma, kas kaup on kohale

jõudnud, kirjutades nende meilile, kuid keegi talle ei vastanud ja hiljem sai internetist teda, et

ka teised pole kaupa kätte saanud. Käesoleva ajani pole ta kätte saanud tellitud kaupa ega ka

raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad maksekorraldus ja meilivahetus, mis näitab, et

XXXkontolt on XXXOÜ kontole tasutud 05.02.2013 arve nr 1090 eest 120 eurot ja

meilivahetusest nähtub, et Vendelinile on tehtud pakkumised summas 120 ja 40 eurot ning

XXX on saatnud 02.02.2013 arve nr 1090;

kannatanu XXXhagiavaldus /kd 3 tl 169/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju summas

120 eurot;

kannatanu XXXpoolt 22.02.2013.a. antud ütlustega, millele on lisatud maksekorraldus, arve

ja e-kirjavahetus /kd 3 tl 170-179/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele

95 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel.

Nimelt tegi ta 31.01.2013 varuosapäringu sõiduautole ja samal päeval tuli meil, kus XXX

firmast XXXOÜ pakkus tema poolt soovitud kardaani hinnaga 95 eurot ja stangenurkasid

hinnaga 113 eurot, tarneaeg 7 tööpäeva. 03.02.2013 saatis ta kirjale vastuse, et soovib

kardaani osta ja palus saata arve XXX OÜ nimele. Arve kardaani maksmiseks tuli

04.02.2013 ning selle saatis XXX. Ta tasus arve läbi sõbra firma XXX OÜ konto ning

makse saajaks oli XXXOÜ. Makse toimus küll läbi äriühingu konta, kuid tegemist oli tema

rahaga, kuna ta kandis antud summa 95 eurot oma kontolt XXX OÜ kontole. 05.02.2013 sai

kinnituskirja, et arve on tasutud. Pärast tarneaja lõppu üritas kedagi müüja firmast kätte saada,

kuid kõigil olid telefonid välja lülitatud ning kedagi ta kätte ei saanud. Kannatanu ütlusi

kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on 04.02.2013

esitanud XXX OÜ-le arve nr 1094, 95 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud

XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXX OÜ kontolt on XXXOÜ kontole tasutud

05.02.2013 arve nr 1094 eest 95 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 180/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 95 eurot;

Kannatanu XXX OÜ esindaja XXX poolt 22.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve,

maksekorraldus /kd 3 tl 181-184/ ja kannatanu XXX OÜ esindaja XXX poolt 21.03.2013.a.

antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus, arve /kd 3 tl 185-194/ selle kohta, et ta tellis firmale

varuosa ja kandis XXXOÜ arvele 160 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist

süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt saatis 2013 veebruari alguses auto

varuosapäringu ning päringule tuli vastus 01.02.2013 meiliaadressilt XXX, kus pakuti tema

poolt soovitud varuosa hinnaga 160 eurot. Tarneajaks oli märgitud 7 tööpäeva. Ta oli

pakkumisega nõus ja 07.02.2013 saatis XXX talle arve tasumiseks. Enne maksmist helistas, et

millal tellimus teel läheb, lubati, et järgmisel päeval. Samal päeval tasus ta XXX OÜ kontolt

XXXOÜ arvele 160 eurot. Kaup oleks pidanud kohale jõudma u 13.02.2013. Kuid juba 08.02.

avastas ta internetist, et antud firma ei ole paljudele kaupa edastanud. 15.02. ja 04.03. saatis ta

XXX kirja, millele keegi ei vastanud. Samuti on ta proovinud mõned korrad XXX helistada,

kuid telefon on suunatud teisele telefonile, mis on välja lülitatud. Käesoleva ajani pole

XXXOÜ toimetanud kohale tellitud kaupa ega tagastanud ka makstud raha. Kannatanu ütlusi

kinnitavad arve, maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on 07.02.2013

esitanud XXX OÜ-le arve nr 1131, 160 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud

XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXX OÜ kontolt on XXXOÜ kontole tasutud

07.02.2013 arve nr 1131 eest 160 eurot;

kannatanu XXX OÜ hagiavaldus /kd 3 tl 195/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 160 eurot;

Kannatanu XXX poolt 15.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve, maksekorraldus /kd 3 tl

197-199/ ja kannatanu XXX poolt 22.03.2013.a. antud ütlustega, lisatud e-kirjavahetus /kd 3

tl 200-207/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis ettemaksuna XXXOÜ arvele 335 eurot,

mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tegi ta

päringu auto varuosale ja valis välja XXXOÜ pakkumise. Esmane pakkumine tuli 28.01.2013

roolilatile summas 230 eurot. Ta helistas XXXtelefonile, kuna ta soovis tellida täiendavalt

varuosi. Seejärel saadeti talle uus pakkumine 08.02.2013, kus talle pakuti tema poolt soovitud

asju kokku hinnaga 335 eurot. Samal päeval saatis XXX talle ettemaksu arve. Ta tasus samal

päeval arve enda arveldusarvelt XXXOÜ arvele. Kaup pidi jõudma kohale 14.02.2013.

11.02.2013 üritas ta helistada XXXnumbrile, kuid telefon oli välja lülitatud. Seejärel proovis

helistada kõikidele kodulehel olnud telefonidele, kuid need olid ka kõik välja lülitatud. Saatis

firmale ka meili, kuid sellele keegi ei vastanud. Käesoleva ajani pole ta kätte saanud tellitud

varuosi ja ei ole tagastatud ettemaksuna tasutud summat. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve,

maksekorraldus ja e-kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on 08.02.2013 esitanud arve nr

1141, 335 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest

nähtub, et XXX kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 08.02.2013 varuosade eest 335 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 208/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 335 eurot;

XXX poolt 26.02.2013.a. esitatud avaldusega /kd 3 tl 210/ ja kannatanu XXX poolt

26.02.2013.a.antud ütlustega, lisatud arve, maksekorraldus /kd 3 tl 211-213/- selle kohta, et ta

tellis varuosa ja kandis 08.02.2013 XXXOÜ arvele 310 eurot, mis tõendavad kuriteo

toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt varuosad.ee keskkonnast tehti

hinnapakkumine XXXOÜ poolt auto varuosale. 08.02.2013 tuli XXXOÜ poolt meili peale

arve nr 1144, kus oli lisaks kauba maksumusele 290 eurot ka veel transport Viljandisse 20

eurot. Ta maksis vastavalt arvele 310 eurot 08.02.2013 ja jäi kaupa ootama. Nädala jooksul

pidi kaup tulema, kuid ei tulnud. Telefoni teel kedagi kätte ei saanud. Kuni käesoleva ajani ei

ole ta kaupa ega raha saanud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja maksekorraldus, mis näitab,

et XXXOÜ on 08.02.2013 esitanud arve nr 1144, 310 euro suuruses summas, arve koostajaks

on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXX kontolt on XXXOÜ kontole

tasutud 08.02.2013 arve nr 1144 eest 310 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 214/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 310 eurot;

kannatanu XXX poolt 14.02.2013.a antud ütlustega, lisatud meilivahetus, maksekorraldus,

arve /kd 3 tl 215-220/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXX kontolt 08.02.2013

XXXOÜ arvele 310 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja

asjaoludel. Nimelt soovis ta osta XXXOÜ-st auto varuosa, firma esindajana võttis temaga

ühendust XXX 06.02.2013. Tema palus varuosa ära tellida. 07.02.2013 kirjutas XXX talle

uuesti ja lubas, et tema tellitud varuosa jõuab Eestisse 12.02.2013 ning siis on võimalik

käigukast kätte saada. 08.02.2013 kandis ta oma sõbra XXX kontolt XXXOÜ kontole 310

eurot. Seetõttu arvas, et kaup jõuab temani 13.02.2013, kuid ei ole kaupa tänaseni saanud. Ta

on korduvalt helistanud ja kirjutanud meiliaadressile, kus varem infovahetus toimus, kuid

tema kõnedele ei vastata ning meilidele samuti mitte. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve,

maksekorraldus ja meilivahetus, mis näitab, et XXXOÜ on 08.02.2013 esitanud arve nr 1147,

310 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest

nähtub, et XXX kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 08.02.2013 arve nr 1147 eest 310 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 221/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 310 eurot;

kannatanu XXX poolt 21.02.2013.a.antud ütlustega, lisatud maksekorraldus ja arve /kd 3 tl

224-229/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 08.02.2013 XXXOÜ arvele 300 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt leidis tema

poeg 04. või 05.02. saidil cbeosad.ee kuulutuse selle kohta, et XXX ja XXX tegelevad

autode varuosade müügiga. Kuna tal oli vaja mootorit, võttis tema poeg nimetatud isikutega

telefoni teel ühendust, kes saatsid seejärel poja e-postile ostuarve, mille ostusumma oli 300

eurot. 08.02.2013 maksis ta arve ära ja samal päeva leppis poeg telefoni teel XXX kokku, et

mootor saadetakse otse autoteenindusse, kus see autole paigaldatakse, mootor pidi saabuma

nädala pärast. 11. või 12.02. suhtles poeg XXX veel telefoni teel, et viimane teavitaks, kui

mootor kohale viiakse, et autoteenindusega kokku leppida. Pärast seda ei ole tema ega tema

pojaga keegi ühendust võtnud ning mootorit ei ole ta saanud, ka autoteenindusse ei ole mootor

saabunud. 20.02.2013 proovis tema ja ka poeg helistada XXXa ja XXXtelefonidele, kuid

telefonid olid välja lülitatud. Samuti proovis ta helistada XXXOÜ kodulehel olnud

telefonidele, kuid ka need olid välja lülitatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja

maksekorraldus, mis näitab, et XXXOÜ on 05.02.2013 esitanud arve nr 1112, kaubaks saab

95 2.3b 125kw, 300 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning

maksekorraldusest nähtub, et XXX kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 08.02.2013 saab 95

2.3T 125 kw eest 300 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 231/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 300 eurot;

kannatanu XXX poolt 18.02.2013.a. antud ütlustega, lisatud arve, maksekorraldus /kd 3 tl

234-238/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis 08.02.2013 XXXOÜ arvele 156 eurot, mis

tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 07.02.2013

nägi ta aadressil XXX tema sõiduauto varuosade müügikuulutust. Ta kirjutas kodulehel olnud

meiliaadressile teda huvitanud varuosa kohta ja 08.02.2013 tuli vastus, et saavad selle talle

tellida ja see maksab 156 eurot. Kuna ta tahtis seda kiiresti saada, võttis XXXtelefoninumbril

viimasega ühendust, XXX kinnitas, et kui ta maksab 08.02.2013 varuosa eest 156 eurot ära,

siis saab varuosa kätte juba 14.02.2013. Umbes tunni pärast tuli meiliga arve ning 08.02.2013

kandis ta enda kontolt XXXOÜ kontole 156 eurot. Telefoni teel öeldi, et kui varuosa tuleb

Saksamaalt, siis nad helistavad talle. Ta jäi kõnet ootama. 14.02.2013 keegi talle ei helistanud.

Ta helistas ise, kuid telefon oli välja lülitatud. Ta helistas läbi kõik firma kodulehel olnud

telefonid, kuid kõik olid välja lülitatud. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve ja maksekorraldus,

mis näitab, et XXXOÜ on 08.02.2013 esitanud arve nr 1140, kaubaks E 39 530 bens man kk,

156 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest

nähtub, et Sergei Magarini kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 08.02.2013 530,

170kw.2002a.käigukast manuaal eest 156 eurot;

kannatanu Sergei Magarini hagiavaldus /kd 3 tl 239/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist

kahju summas 156 eurot;

kannatanu XXX poolt 12.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud maksekorraldus, kirjavahetus ja

arve /kd 3 tl 240-247/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis ettemaksuna XXXOÜ arvele

80 eurot, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel.

Nimelt tuli tema varuosa päringule erinevaid pakkumisi, kuid ta valis välja XXXOÜ

pakkumise. 06.02.2013 tuli XXX meiliaadressilt pakkumine hinnaga 80 eurot. 07.02.2013

helistas ta XXX kirjas märgitud telefoninumbril ning küsis, millal kaup saabub ja kuidas

selle kätte saab. Vastati, et kauba saab järgmisel nädalal ja toimetatakse talle koju. Ta oli

nendepoolse pakkumise ja tingimustega nõus ning talle saadeti 08.02.2013 e-mailile

tasumiseks arve. Ta tasus 08.02.2013 enda kontolt XXXOÜ arvele 80 eurot. Seejärel saatis

neile kirja, et on arve tasunud. Kaup oleks pidanud Eestisse jõudma 11. või 12.02. Lubatud

ajal kaup temani ei jõudnud ning 14.02.2013 saatis ta XXX küsimuse, et millal kaup jõuab,

kuid sellele kirjale keegi ei vastanud. Ta proovis ka helistada XXX telefonile, kuid kedagi

kätte ei saanud. Nädal hiljem saatis veel teisegi kirja, kuid ka sellele ei vastanud keegi.

Käesoleva ajani pole ta saanud kätte tema poolt tellitud varuosa ning samuti ei ole talle

tagastatud ettemaksuna tasutud summat. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve, maksekorraldus ja

kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on 08.02.2013 esitanud arve nr 1146, 80 euro suuruses

summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXX kontolt

on XXXOÜ kontole tasutud 08.02.2013 arve nr 1146 eest 80 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 248/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 80 eurot;

Kannatanu XXX poolt 18.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud arve, maksekorraldus, päring

/kd 3 tl 250-253/ ja kannatanu XXX poolt 28.02.2013.a. antud ütlustega /kd 3 tl 254-255/ selle

kohta, et ta tellis varuosa ja kandis ettemaksuna XXXOÜ arvele 110 eurot, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt 07.02.2013 tegi ta

päringu cd-raadio displei ostmiseks. 08.02.2013 helistas talle XXX -nimeline isik ja pakkus

tema poolt soovitud kaupa hinnaga 110 eurot. Kauba pidi ta saatma kohale pärast arve

maksmist. Mart saatis talle samal päeval arve meilile ning 10.02.2013 tasus enda kontolt

nõutud summa XXXOÜ arvele. Peale arve tasumist üritas müüjat kätte saada, kuid telefon oli

väljas. Samuti olid välja lülitatud kõik teised kodulehel olnud telefoninumbrid. Käesoleva

ajani pole ta kätte saanud tellitud kaupa ega ka raha tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitavad arve,

maksekorraldus ja päring, millest nähtub, et XXX tegi päringu varuosakeskus.ee portaalis,

XXXOÜ esitas 08.02.2013 arve nr 1143, 110 euro suuruses summas, arve koostajaks on

märgitud XXX ning maksekorraldusest nähtub, et XXX kontolt on XXXOÜ kontole tasutud

10.02.2013 arve nr 1143 eest 110 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 256/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 110 eurot;

Kannatanu XXX poolt 12.02.2013.a. esitatud avaldusega, lisatud maksukorraldus, arve ja

kirjavahetus /kd 3 tl 257-265/ ja kannatanu XXX poolt 01.03.2013.a. antud ütlustega /kd 3 tl

267-269/ selle kohta, et ta tellis varuosa ja kandis XXXOÜ arvele 140 eurot, mis tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel. Nimelt tegi ta 03.02.2013

päringu varuosakeskus.ee, kus soovis osta oma sõiduautole varuosa. 04.02.2013 tuli päringule

vastus firmalt XXXOÜ, kus pakuti sobivat varuosa hinnaga 120 eurot. Ta suhtes meili teel

korduvalt seoses selle pakkumisega ja siis helistas ta 05.02.2013 i numbrile ja küsis ka kauba

kättesaamise kohta. ütles, et saab saata küll kauba talle, aga see maksab 20 eurot. Lubas talle

arve saata ja pärast arve tasumist 7 tööpäeva jooksul pidi ta oma kauba kätte saama (koju).

Saatis seejärel talle 2 arvet, algul postitasuta, seejärel postitasuga. Paari päeva pärast helistas

ja küsis, kas ta on ülekande ära teinud, kuid ta ei olnud veel. 12.02.2013 tegi ta ülekande

Vilma Hunt arveldusarvelt , millise arve kasutaja on tema. Ta kandis 140 eurot XXXOÜ

arvele. Pärast arve tasumist saatis meili, et tasus arve ära ja lisas aadressi, kuhu kaup

toimetada. Peale seda ta müüjatega enam ühendust pole saanud, mobiiltelefon on välja

lülitatud ja e-mailidele vastuseid pole ka saanud. Kaupa ta pole saanud. Kannatanu ütlusi

kinnitavad arve, maksekorraldus ja kirjavahetus, mis näitab, et XXXOÜ on 05.02.2013

esitanud arve nr 1115, 140 euro suuruses summas, arve koostajaks on märgitud XXX ning

maksekorraldusest nähtub, et XXX kontolt on XXXOÜ kontole tasutud 12.02.2013 arve nr

1115 eest 140 eurot;

kannatanu XXX hagiavaldus /kd 3 tl 270/ - tõendab kuriteoga tekitatud varalist kahju

summas 140 eurot;

Väljatrükk Äriregistrist /kd 1 tl 20/ - XXXOÜ aadress XXX, XXX , juhatuse liige XXX;

Äriregistri väljatrükk XXXOÜ kohta /kd 4 tl 1/ - millest nähtub, et äriühingu asutajad olid

23.10.2012 Caspar Seitam ja Caspar Kask, kes olid ka asutamisest alates kuni 21.01.2013

juhatuse liikmed ning kuni 07.02.2013 osanikud. XXX on juhatuse liige alates 21.01.2013 ja

XXX on osanik alates 07.02.2013;

Äriregistri väljatrükk XXXOÜ kohta /kd 4 tl 2/ - millest nähtub, et äriühingu asutajad olid

02.04.2012 Caspar Seitam ja XXX , kes on ka osanikud ning kes olid ka alates 11.04.2012

kuni 25.01.2013 juhatuse liikmed ning XXX on juhatuse liige alates 25.01.2013, aadress on

samuti XXX;

Äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta /kd 4 tl 3/, millest nähtub, et asutaja, osanik ja juhatuse

liige on Jaak Seitam, aga samuti on juhatuse liige Caspar Seitam;

Äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta /kd 4 tl 4-5/, millest nähtuvalt on äriühingu asutajateks

17.04.2011 Caspar Seitam ja XXX , kes olid ka kuni 12.03.2012 osanikud, alates 12.03.2012

on osanikuks Eduard Danilov. Caspar Seitam, XXX ja Madis Maasing olid alates 18.04.2011

kuni 29.03.2012 juhatuse liikmed, 29.03.2012 kuni 23.05.2012 oli juhatuse liige Heiko

Loorits ja alates 23.05.2012 Madis Piho;

Koopiad kriminaalasja nr 12260101231 materjalidest /kd 4 tl 6-16/;

Päring ja XXX OÜ vastus päringule /kd 4 tl 17-18, 19-24/ varuosade müügiks läbi

varuosakeskus.ee portaali sõlmitud lepingute kohta, millest nähtub, et OÜ XXX ei oma

XXXOÜ-ga lepingulist suhet ja ei ole neile päringuid edastanud. Küll aga edastati päringuid

alates detsember 2012 XXXOÜ-le, mille üks asutajatest ja osanikest on Caspar Seitam, kes

oli ka kuni 25.01.2013 juhatuse liige;

tunnistaja Sven Kimmel poolt 26.04.2013.a. antud ütlustega, lisatud kliendileping /kd 4 tl

25, 26-29/, mille kohaselt firmaga XXXOÜ neil lepingulist suhet ei olnud, leping oli

Autovärv OÜ-ga, kellega 01.12.2012 sõlmiti kliendileping nr 165 ja mis oli allkirjastatud

Caspar Seitami poolt;

Päring ja SEB panga 12.03.2013.a. vastus päringule koos XXXOÜ konto väljavõttega, konto

avamise dokumentidega, kaamerate piltidega /kd 4 tl 30-31, 32-86/. Nimelt nähtub vastusest

päringule, et XXXOÜ omab AS-s SEB Pank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, mis

avati 24.10.2012. Konto allkirjaõiguslikud isikud on Caspar Kask ja Caspar Seitam. Kontoga

seotud pangakaartide valdajad on Caspar Kask ja Caspar Seitam. Konto väljavõttest nähtub

kannatanute poolt tehtud ülekannete laekumine XXXOÜ kontole ning see, et pärast

ülekannete laekumist on Caspar Kase ja Caspar Seitami valduses olnud pangakaartidega

äriühingu kontolt sularaha välja võetud ning samuti on nende valduses olnud pangakaartidega

teostatud erinevaid makseid teenusepakkujate juures. AS SEB Pank sularahaautomaatide

kaamerate pildid XXXOÜ arvelduskontolt sularaha väljavõtnud isikute kohta, millest nähtub,

et äriühingu pangakontolt on sularaha välja võtnud süüdistatavad;

Päring ja SEB panga 23.09.2013.a. vastus päringule sooritatud välismakse IP aadressi kohta

/kd 4 tl 87-88, 89-90/, millest nähtuvalt XXXOÜ arvelduskontolt on 25.10.2012 sooritatud

välismakse summas 1758,67 eurot IP-aadressilt 87.119.184.207;

Päring ja SEB Panga 23.04.2013 vastus XXXOÜ arvelduskonto, teostatud sularaha

väljavõtmise kohta /kd 4 tl 91-92, 93-97/, millest nähtuvalt XXXOÜ omab arveluskontot nr

XXXXXXXXXXXXX ning konto allkirjaõiguslik isik on ka Caspar Seitam ning ühe

väljastatud pangakaardi valdajaks on samuti Caspar Seitam, kes valdavalt on tema valduses

polnud pangakaardiga äriühingu kontolt sularaha välja võtnud ning samuti nähtuvad konto

väljavõttest korduvad laekumised XXXOÜ-lt;

Päring ja SEB panga 06.05.2013.a.vastus päringule XXXOÜ kontolt sooritatud maksete IP-

aadresside kohta, millest nähtuvalt on makse saajad OÜ XXX ja XXXOÜ /kd 4 tl 98-99,

100-102/;

Päring ja XXX OÜ 25.02.2013 vastus päringule domeeni cbeosad.ee andmetega /kd 4 tl 108-

109, 110-114/, millest nähtuvalt on domeen cbeosad.ee registreeritud 22.01.2013 (üks päev

pärast Seitami ja Kase juhatuse liikme staatuse üleminekut XXX) XXXOÜ poolt. XXX OÜ

on edastanud cbeosad.ee sisselogid, millest nähtub, millal on sisse logitud XXX, XXX ja

XXX webmaili, kuid XXX ei ole zone webmaili kasutanud. Kusjuures valdavalt on IP-

aadressiks olnud kõigi kolme sisse logitud aadressi puhul 87.119.184.213, vaid XXX puhul

on selleks olnud ka 176.46.7.168;

Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga – IP-aadress 16.01.2013-13.02.2013 XXX

OÜ, XXX, Maardu /kd 4 tl 117-118/;

Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtuvalt IP-aadressi 87.119.184.213

– Elisa - asukoht ajavahemikus 16.01.2013-13.02.2013 oli aadressil XXX, Maardu,

Harjumaa, ühenduse liik MAC-kod 0024176e0c65, milline oli avatud 25.04.2012 ja

omanikuks XXX OÜ, millise äriühingu juhatuse liikmeks on lisaks Jaak Seitamile (Caspar

Seitami isa) Caspar Seitam ise ning viidatud äriühingu aadressil XXXon süüdistatavad ka

tegutsenud, kuivõrd äriregistris sisalduval aadressil XXX asub tegelikult hoopis Maxima

kauplus /kd 4 tl 121-124/;

Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtuvalt IP-aadressi 176.46.7.168 –

Elion - asukoht oli 29.01.2013 kell 19:28:17, 14:32:46, 13:57:17; 28.01.2013 kell 16:13:23;

23.01.2013 kell 21:29:07 aadressil XXX, millisel aadressil elas kuritegude toimepanemise

ajal Caspar Seitam /kd 4 tl 125-129/;

Päring ja XXX OÜ 07.10.2013 vastus päringule XXXOÜ registreerimise kohta netiarve

keskkonnas, lisatud jaanuaris ja veebruaris 2013 koostatud arved /kd 4 tl 134-135, 136-202/,

millest nähtuvalt XXXOÜ-ga seotud konto on netiarve.ee keskkonnas registreeritud

21.01.2013 IP-aadressilt 87.119.184.213. Peale kuuajast tasuta kasutusaega ei ole XXXOÜ

pikendanud konto kasutusaega, mistõttu ei ole antud kontole peale 21.02.2013 saadud sisse

logida. Kokku on netiarve.ee keskkonnas väljastatud arveid jaanuaris summas 15 447,90 eurot

ja veebruaris 16 388 eurot. Kirjale on lisatud kõik XXXOÜ kontol jaanuaris ja veebruaris

2013 koostatud arved, mis kattuvad ka kannatanute poolt kriminaalmenetluse käigus esitatud

XXXOÜ poolt neile saadetud arvetega;

tunnistaja XXX poolt 12.06.2013, 13.06.2013 ja 26.06.2013 antud ütlustega, lisatud

üürileping ja arved – XXX OÜ esindajana rentis 01.11.2012 kuni aprill 2013 XXX asuva

kontoriruumi ja angaari firmale XXXOÜ, keda esindasid Caspar Seitam ja Caspar Kask,

kirjeldab rentnikke, sh Caspari-nimelist noormeest, nende tegevust /kd 4 tl 210-215, 219-234,

235-238/. Nimelt 2013 aasta alguses lõpetasid nad renditasu maksmise ja sellest ajast alates ei

saanud ta nendega kontakti. 2013 aprillis vahetas ta lukud territooriumil. Seejärel tulid Seitam

ja Kask ja palusid avada angaar, et oma asjad ära võtta. Osad asjad said nad ära viia. Nädal

pärast seda toimus aga angaaris vargus. 01.01.-01.03.2013 asusid angaari ühed võtmed ainult

Seitami ja Kase käes, teine komplekt oli tema käes, kuid tema oli enamjaolt ainult Venemaal.

Samuti andis tunnistaja ütlusi, et XXX on talle täiesti tundmatu ja ta ei oska teda kuidagi

seostada firmaga XXXOÜ ega rendile antud angaariga aadressil XXX. Enne seda rentis ta

angaari XXX -nimelisele isikule ja siis viibisid seal territooriumil ka 2 noormeest, kes võisid

seal töötada. Kui Jaak ära kadus, tegid noormehed ettepaneku nendega rendileping sõlmida

ning sõlmitigi firmaga XXXOÜ. Üürilepingust nr 02-2012 nähtuvalt on 01.11.2012 sõlmitud

XXX OÜ esindaja XXX ja XXXOÜ esindaja Caspar Kask vahel leping XXX, Maardu

ruumide tasu eest kasutamiseks. OÜ XXX saldost nähtuvalt on XXXOÜ-l tasumata arveid

847,39 euro eest;

12.06.2013.a. tunnistaja XXX äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeliga /kd 4 tl 216-

218/, millest nähtuvalt esitati talle äratundmiseks XXX, kuid tunnistaja ei tundnud temas ära

isikut, kes oleks olnud seotud temale kuuluva angaari rendiga või oleks viibinud

XXXterritooriumil;

26.06.2013.a. tunnistaja XXX äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeliga /kd 4 tl 242-

245/ - tunneb ära Caspar Kask´i, kes koos teise noormehega novembrist 2012 kuni veebruar

2013 rentisid XXX angaari koos kontorihoonega ja viibis viidatud territooriumil;

26.06.2013.a. tunnistaja XXX äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeliga /kd 4 tl 246-

249/ - tunneb ära Caspar Seitami, kes koos teise noormehega rentisid firmalt XXX, Maardu

kontorihoonet ja angaari ajavahemikus november 2012 kuni veebruar 2013 ning kes viibis

pidevalt XXXoleval territooriumil;

tunnistaja XXX poolt 05.07.2013.a. antud ütlustega, et töötades firmas XXX OÜ, nägi

angaari ja kontorihoone aadressil XXX, Maardu Caspar Kask poolt allakirjutatud

rendilepingut ning kes andis ütlusi Caspar Seitami ja Caspar Kase viibimise kohta nimetatud

territooriumil ajavahemikus suvest 2012 kuni märtsini 2013 /kd 4 tl 250-252/. Nimelt algselt

nad rentisid ruume XXX -nimelisele isikule, kes aga lõpuks ära kadus. Samades ruumides

hakkas aga autotöödega tegelema XXX poeg Caspar ning Caspari sõber, kelle nimi oli samuti

Caspar. Ühe Caspari perekonnanimi oli Kask, teise oma Seitam. 2012. a lõpus sõlmisid

Casparid ka ametliku rendilepingu XXXruumide suhtes, mille allkirjastas Caspar Kask ning

millist lepingut on ta ise näinud. Ta nägi neid viibimas XXX territooriumil, algul rohkem,

hiljem vähem, sest neil jäi maksmata rendiraha. Kuna rent jäi maksmata, vahetas ta ära lukud

ja teavitas ühte Casparitest, et vahetas lukud ära ja kui nad tasuvad võla, saavad juurdepääsu

angaarile ja võivad asjad ära viia. Kuid nad ei tasunud raha. Aprillis toimus aga antud

angaaris vargus.;

05.07.2013.a. tunnistaja XXX äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeliga /kd 4 tl 253-

254/ - tunneb fotol 2 ära Caspar Seitami, kes viibis ajavahemikus suvi 2012 kuni veebruar-

märts 2013 XXXterritooriumil, üüris ruume koos teise Caspariga. Fotol oleva Caspari isa

nimi on XXX, kes üüris ruume varem;

tunnistaja XXX poolt 13.06.2013.a ja 19.06.2013. antud ütlustega /kd 4 tl 255-269, 273-

274/ firma XXX OÜ enda nimele vormistamise asjaolude ja seotud isikute kohta.

Ülekuulamise protokollile on lisatud osaühingu müügileping ja seotud kirjavahetus. Nimelt

XXX tegi talle pakkumise, et tal on võimalik kiirelt raha saada, kui ta võtab paariks kuuks

enda nimele ühe firma. Selleks pidi ta notarisse minema ning lubati 500-600 eurot selle eest.

Ta sai lt XXXtelefoninumbri (XXX ). võttis temaga ise ühendust ja andis teada, et

07.02.2013 on notari aeg. osutas kahele Casparile, kellega ta läks notari juurde. Notaris sai

teada alles firma nime ja Casparite perekonnanimed, mis olid Kask ja Seitam. ootas autos.

Peale seda läks i auto juurde, kes andis talle 150-250 eurot ning ütles, et on vaja ümber

vormistada pangaandmed, kontod ja kaardid ning selleks on vaja tema ID-kaarti, mille lubas

järgmisel nädalal tagastada. Ta andis enda ID-kaardi i kätte. Järgmisel nädalal helistas ta ID-

kaardi pärast ile, kuid tema telefon oli välja lülitatud ning ei saanud temaga mingit kontakti.

ID-kaardi sai mõne nädala pärast lõpuks lt kätte. Lubatud summast ülejäänut ta aga ei

saanudki. Firma tegevuse kohta ta midagi öelda ei oska, sest tema ainuke kokkupuude XXX

OÜ-ga oli see, kui ta käis XXX i, Caspar Seitami ja Caspar Kasega notari juures. Tema kätte

ei antud ühtegi firma kontoga seotud pangakaarti ega dokumenti. Rohkem pole nendega

kontakti olnud ning XXXi kohta midagi ei tea. Osaühingu osa müügilepingust nähtuvalt

07.02.2013 Caspar Seitam ja Caspar Kask müüsid XXX ’ile XXX OÜ nendele kuuluvad

osad, kokku 100% osaühingu osakapitalist. Kirjavahetusest nähtuvalt leping edastati

notaribüroo poolt lepingu osapooltele meili teel, samuti võttis XXX notaribürooga ühendust

lepingust taganemiseks, kuna temast oli tehtud tankist ja ta oli petta saanud;

tunnistaja XXX poolt 20.06.2013, 03.09.2013 ja 10.10.2013 antud ütlustega /kd 5 tl 1-2,

3-4, 5-7/ XXX i nimele firma vormistamisest, samuti seotud isikute kohta. Nimelt 2013. aasta

alguses küsis Arti Martin tema käest, kas XXX teab kedagi, kes tahaks raha teenida, kuna on

vaja üks firma kelle teise nimele registreerida. Seepeale võttis ta ühendust XXX , kes tahtis

raha teenida ja oli nõus firma osanikuks hakkama. Tema andis ka mõnda aega pärast notari

juures käimist XXXtagasi viimase ID-kaardi, mille sai Martini käest. Samuti rääkis Martin

talle, et neil on firma, kust tuleb päris head raha ja firmaga on seotud Martin ja veel 2 Caspari-

nimelist isikut. Martini jutu järgi müüsid nad kolmekesi inimestele varuosi, mida nad kellelegi

kohale ei toimetanud, kuna mingeid varuosi neil tegelikult ei olnud. Sellise tegevusega olid

nad saanud väga suured summad. Kõik kolm suhtlesid ka inimestega, kes tellisid varuosi.

Martin viibis pidevalt ka Muugal (samuti XXX), kus firma pidi asuma. Martin andis pärast

notari juures käimist tema kätte 150 eurot, mille ta pidi XXX e edasi andma, mida ta ka tegi.

Samuti palus Martin XXXöelda, et tema nimi on (vene perekonnanimega, mida täpselt ei

mäleta), mida ta ka tegi. Äripäevas artiklis, kus kirjutati firmast, kes müüs inimestele varuosi,

kuid keegi kaupa kätte ei saanud, oli sees i nimi (ees- ja perekonnanimi) ning ta sai aru, et

tegemist on tegelikult Arti Martiniga. Arti Martin ütleski talle, et kõik tunnevad teda i, mitte

Arti nime all ja kui kunagi peaks varuosade müümine välja tulema, siis temaga ei saa seda

seostada. Samuti võtsid nad ükskord XXX-nimelise isiku auto peale ning Arti Martin rääkis

XXX, mida ta peab politseis rääkima ja andis talle 150 eurot;

tunnistaja XXX poolt 27.09.2013.a. antud ütlustega töö pakkumise eesmärgil Arti

Martinile XXXi telefoni numbri andmise kohta /kd 5 tl 27-28/. Nimelt 2012. A enne aasta

vahetust ütles Arti Martin talle, et tal on vaja leida inimest töö jaoks ja XXXle tuli meelde

XXX (kellega ta sai tuttavaks vanglas), kuna tal pole normaalset elukohta ja tööd. Helistas

seepeale XXX ja küsis, kas võib tema telefoninumbri töö asjus kellelegi edasi anda. oli nõus

ja andis seega tema numbri edasi Arti Martinile. Mingi aeg helistas talle ja küsis, kus tema

ID-kaart on. Ta ütles Arti Martinile edasi, et uuris oma ID-kaardi kohta;

tunnistaja XXXi poolt nii kahtlustatavana kui tunnistajana 25.07.2013, 30.09.2013 ja

24.11.2013 antud ütlustega /kd 7 tl 131-134, 141-144, 293-294/, milles selgitab Arti Martini

pakutud raha eest tema nimele firma registreerimise asjaolusid. Nimelt jaanuaris 2013 võttis

temaga telefoni teel ühendust XXX, kes pakkus võimalust raha teenida – 300 eurot. Kuna

tal oli raha vaja, oli ta pakkumisega nõus. Selleks oli vaja tema ID-kaarti, et kirjutada mingi

firma tema nimele, mille hiljem pidi saama tema nimelt uuesti maha kirjutada. Aivar andis

talle Arti telefoninumbri, kellega ta ühendust võttis. Firma nime ja tegevusala kohta ei

teadnud ta midagi. Ta andis oma ID-kaardi koos paroolidega Arti kätte, kes andis talle 100

eurot, mõne päeva pärast andis Arti talle veel 150 eurot ning ülejäänu pidi ta saama siis, kui

kirjutavad firma tema nimelt uuesti maha ja siis pidi tagasi saama ka oma ID-kaardi. Rohkem

tal Artiga ühendust saada ei õnnestunud, kuid korra võttis Arti temaga ühendust ja jättis

kaubanduskeskuse infoletti tema jaoks pangakaardi, kus oli peal 50 eurot, mille ta välja võttis,

kuid ID-kaarti seal polnud, kuigi Arti väitis, et jätab ID-kaardi ka sinna. ID-kaarti koos

paroolidega ei ole tal õnnestunud tänaseni kätte saada. XXX kinnitas ka, et allkirjastas

mingeid dokumente seoses tema nimel oleva firmaga. Need võisid olla osanike ja juhatuse

koosoleku

protokollid,

vastuvõtmise-üleandmise

aktid

ja

volikirjad

pangakaartide

kasutamiseks. Kelmuste toimepanemisest ei teadnud tema midagi. Jaanuari ja veebruari 2013

kassa sissetulekuordereid ta küll ei mäleta, kus ta olevat Caspar Seitamilt ja Caspar Kaselt

mingit raha vastu võtnud, mingit raha pole ta kelleltki saanud. Ja selliseid inimesi ta ei tea ja

pole kunagi näinud. Samuti kinnitas XXX, et enne esimest ülekuulamist rääkis Arti talle

autos, mida ta peab politseis rääkima ning andis talle selle eest 150 eurot;

26.07.2013.a. XXXile äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeliga /kd 7 tl 137-140/,

kus ta tunneb fotol nr 1 ära Arti-nimelise isiku, kellele andis 2013.a. alguses oma ID-kaardi

firma tema nimele kirjutamise eesmärgil, sai selle eest raha. Fotol nr 1 on Arti Martin;

10.06.2013.a. Caspar Kask elukoha aadressil XXX, Tallinn läbiotsimisprotokolli ja

fototabeliga /kd 5 tl 74-91/ - leiti ja võeti mh kaasa tahvelarvuti, mobiiltelefonid, mälupulgad,

mapp XXX OÜ dokumentidega, 2 minigrip kotti ja eraldi valget värvi ainetükk, sõiduki

tehniline pass ja sularaha;

12.06.2013.a. XXX, Maardu läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga /kd 5 tl 98-115/ - leiti ja

võeti kaasa erinevaid dokumente, arve, kassatšekk ja Wifi ruuter;

asitõendi (Caspar Seitami mobiiltelefon Samsung Galaxy Ace) vaatlusprotokolliga, sms-

sõnumid, foto- ja videofailid lisatud vaatlusele CD plaadiga /kd 5 tl 131-165/, millest

nähtuvalt 25.01.2013-05.02.2013 on tulnud Caspar Seitami telefonile korduvalt teavitused

selle kohta, et toimus laekumine kontole nr XXXXXXXXXXXXX ( XXXOÜ, millise konto

allkirjaõiguslik isik on ka Caspar Seitam, kellele on väljastatud ka äriühingu pangakaart)

XXXOÜ kontolt varuosade eest;

asitõendi – Caspar Kase elukohast Tallinn, XXX läbiotsimisel kaasa võetud dokumendid –

vaatlusprotokoll /kd 5 tl 224-254/, milles on dokumente vaadeldud, fotografeeritud, lisatud

protokolli juurde. Nimelt 5 kassa sissetulekuorderit, kus Caspar Seitamilt ja Caspar Kaselt on

sularaha väidetavalt vastu võtnud XXX, kes aga ülekuulamisel kinnitas, et ta ei mäleta, et

oleks kassa sissetulekuordereid allkirjastanud ning mingit raha ei ole ta Seitamilt ja Kaselt

päris kindlasti saanud. Volikiri internetipanga kasutamiseks Caspar Seitami poolt XXXOÜ

nimel. Volikiri pangakaardi kasutamiseks Caspar Seitami poolt XXXOÜ nimel. Volikiri

pangakaardi kasutamiseks Caspar Seitami poolt XXXOÜ nimel. Volikiri pangakaardi

kasutamiseks Caspar Kase poolt XXXOÜ nimel. Volikiri internetipanga kasutamiseks Caspar

Seitami poolt XXXOÜ nimel. XXXOÜ osanike ja juhatuse koosoleku protokoll nr 1

(koosolek toimus 21.01.2013), mille kohaselt Caspar Seitam ja Caspar Kask andsid üle ning

XXX võttis vastu äriühinguga seotud varad. Vastuvõtmise üleandmise aktid nr 1 ja 2

(21.01.2013), millega juhatuse liige XXX võttis vastu ning Caspar Seitam ja Caspar Kask

andsid üle SEB pangakaardid, SEB pangas oleva konto numbriga XXXXXXXXXXXXXX,

rahvusvahelise deebetkaardi lepingud;

asitõendi vaatlusprotokolliga - vaadeldud Ergo Kindlustuse AS sularahakviitungit ning

Tallink Silja Line kinnitus/arvet Martin Arti nimele, fotografeeritud, lisatud protokolli juurde

/kd 5 tl 255-257/;

asitõendi – XXX asunud kontoriruumi ja angaari läbiotsimise käigus leitud ja kaasavõetud

dokumendid - vaatlusprotokolliga /kd 6 tl 1-21/ - vaadeldud, lisatud kriminaalasja

materjalidele. Nimelt on vaadeldud 5 objekti. Esimeseks vaadeldavaks objektiks olid SEB-

pangaga seotud dokumendid, kuhu hulka kuulusid rahvusvaheliste deebetkaartide lepingud,

mis on seotud XXXOÜ kontoga ning milliste kaartide valdajateks on Caspar Seitam ja Caspar

Kask; ärikliendi - XXXOÜ - internetipanga leping ning administraatorid, kellel on interneti

teel õigus määrata ärikliendi internetipanga kasutajad, kelleks on Caspar Kask ja Caspar

Seitam; kasutajate Caspar Kask ja Caspar Seitam õiguste ülevaade; XXXOÜ arvelduskonto nr

XXXXXXXXXXXXXX leping. Neljandaks vaadeldavaks objektiks on arve nr 10152,

07.02.2013, notar Liina Vaidla, maksja Caspar Seitam, arve sisu – notari tasu osaühingu osa

müügilepingu tõestamisel. Viiendaks vaadeldavaks objektiks on kassatšekk 15.02.2013,

Toom kauplused OÜ, Viimsi Market aadressiga Randvere tee 9, Haabneeme;

asitõendi - WIFI-ruuter, kaasa võetud XXX, Maardu asuvast kontorihoonest -

vaatlusprotokolliga /kd 6 tl 25-28/ - vaadeldud, fotografeeritud, antud hoiule asitõendite

hoiuruumi. Ruuteril on muuhulgas silt MAC: 0024176EOC65;

sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga /kd 6 tl 82-89/. Nimelt nähtuvad kannatanute ja

abonentnumbri 58217597 (Mart) omavaheliste kõnede toimumise aeg. Kusjuures esimene

kõne abonentnumbrilt 58217597 toimus 21.01.2013 ning asukohaks on Lasnamäe, Maardu ja

valdavalt on viibinud abonent Muuga ja Teletorni tugijaama piirkonnas;

sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga /kd 6 tl 90-261/, millest nähtub, et samal ajal,

kui XXXOÜ kodulehel kajastatud maili-aadressidelt on toimunud sisselogimine ning seda IP-

aadressilt, mille asukoht on XXX, on toimunud telefonikõned, mille abonentnumbrid on

seostatavad XXXOÜ-ga ja toimepandud kelmustega, mobiilmastide piirkondades Altmetsa 2,

Altmetsa 3, Altmetsa 5, Altmetsa U2, Altmetsa W2, millised mobiilmasti piirkonnad

hõlmavad XXX, Maardu asukohta. Lisaks on maili-aadressilt XXX toimunud sisselogimine

kolmel korral ka IP-aadressilt, mille asukoht on XXX, millisel aadressil üüris korterit Caspar

Seitam ning samal ajal on toimunud telefonikõned mobiilmasti Viimsi3 tugijaamas, milline

hõlmab Randvere tee 17-61 asukohta. Samuti nähtuvad protokollist XXXOÜ kasutuses

olevate abonentide asukoha võrdlused Arti Martini, Caspar Seitami ja Caspar Kask vahel

tugijaamade asukohtade järgi;

OÜ XXXja OÜ XXXpangakontod perioodil 01.01.2012-30.06.2013 vaatlusprotokoll /kd 7

tl 177-183/ - tõendab alates 22.01.2013 varuosade eest laekumisi, raha võetud välja sularahas.

Nimelt alates 22.01.2013. a on XXXOÜ kontole hakanud laekuma maksed, kus selgituses on

viited sõidukite varuosadele ning laekumisi on nii füüsilistelt kui ka juriidilistelt isikutelt.

Laekumised on välja võetud sularahas sularaha automaatide kaudu ning osaliselt edasi kantud

OÜ XXXarvelduskontole, kus see on omakorda sularahas välja võetud;

Arti Martini kahtlustatavana 20.06.2013 ja 04.10.2013 antud ütlustega /kd 7 tl 116-120,

121-125/ ja 23.11.2013 antud täiendavate ütlusega /kd 7 tl 279-287/ ning 24.01.2014 antud

täiendavate ütlustega /1-14-666 tl 30-31/, milles ta tunnistab esitatud kahtlustuses täielikult

süüdi, kahetseb puhtsüdamlikult. Nimelt 2013. a jaanuaris palus Caspar Seitam leida tal

inimene, kelle nimele kirjutada tema nimel olev firma, kes oleks tema asemel juhatuse

liikmeks. Oluline oli, et tegemist oleks Eesti kodanikuga, kellel on ID-kaart koos paroolidega.

XXX kaudu jõudis ta XXXini. Ta sai XXX käest XXX telefoninumbri ja võttis viimasega

ühendust. oli nõus firma ümberkirjutamisega ja leppisid kokku, et saab selle eest 300 eurot.

Tema andis XXX osa lubatud summast ja andis temale oma ID-kaardi ja paroolid, mille viis

Caspar Seitami kätte XXX, kus Seitam rentis ruume. Seejärel asus Seitam koheselt firmat

ümber registreerima arvutis läbi ID-kaardi lugeja. Hiljem andis XXX veel raha, kuid ID-

kaart ja paroolid jäid Seitami kätte. Mingi aeg andis Seitam talle kinnise ümbriku, kus pidi

sees olema XXX ID-kaart koos paroolidega ja pangakaardid koos paroolidega, mille pealt

võis välja võtta raha, ümbriku viis Martin kaubanduskeskuse infoletti. helistas talle ja ütles,

et ümbrikus ID-kaarti polnud, mispeale helistas Seitamile, kes kinnitas, et ID-kaart jäi veel

tema kätte. Läbi XXX sai teada, et ka hiljem ei saanud oma ID-kaarti tagasi. Tankisti

leidmise eest sai Seitamilt ka raha. Samuti lasi ta XXXl allkirjastada dokumente, tegemist oli

kassadokumentidega, justkui oleks XXX mingid summad edasi antud, mida aga tegelikkuses

ei olnud ja mingeid summasid enda kätte ei saanud. Dokumendid jäid vist Kase kätte. Mõned

päevad hiljem ütles Seitam, et nüüd on vaja leida samale firmale uut omanikku. Firma uue

omaniku leidis ta XXX kaudu, kes teadis, et XXX on alati raha vaja ja võttis temaga

ühendust ja tegi ettepaneku hakata raha eest firma omanikuks. XXXoli pakkumisega nõus.

Seitam leppis 2013. a veebruari alguseks notari aja kokku. Alguses viis Martin Casparid

notari juurde ja seejärel Mari-Anni. Seejärel andis Martin Seitamilt saadud raha ja

dokumendid Palgi kätte, kes pidi need edasi andma XXX e. XXX kinnitas, et andis

asjad üle Mari-Annile. XXXtutvustas ta ennast XXX ina. Martin sai Seitamilt omaniku

leidmise eest ka raha. Firma pangakaardiga on vähemalt kahel korral käinud ka tema raha

välja võtmas, kaardi sai Seitamilt. 2013. a märtsis tekkis Casparitel probleem XXXkontori ja

angaari rendileandjaga, kuna neil oli rent maksmata, mistõttu omanik vahetas lukud ära ja osa

neile kuulunud asju jäi sinna ruumidesse, mida käisid kolmandad isikud öösel ära toomas.

Jaanuaris 2013. a tekkis Casparitel mõte hakata inimestele varuosi müüma ilma, et neil

reaalselt mingeid varuosi olemas oleks. Seitami sõnul oli ta ka varem seda läbi teise firma

teinud, kuid keegi politseisse ei pöördunud ja midagi sellest ei tulnud. Martin kinnitab, et

tema müüs koos Seitami ja Kasega varuosi. Peale seda, kui XXXst sai juhatuse liige, hakati

tegelema müügitööga. Seitamile tulid varuosakeskuse portaali kaudu päringud inimeste

andmetega, kes soovisid varuosi osta ning nendega oli vaja ühendust võtta. Nimelt sai

internetiaadressil varuosakeskus.ee teha päringu varuosa kohta, mida soovid osta, seejärel

varuosakeskus saatis antud päringu soovi koos kontaktandmetega edasi firmadele, kes maksid

varuosakeskusele raha ja sealt kaudu sai Seitam (otse meilile) inimeste andmed ja nende

varuosade soovid. Klientidega suhtlesid kõik kolmekesi. Vene keelt kõnelevate klientidega

suhtles tema. Varuosade hinnad ütles Seitam, kuna ta teab, palju varuosad maksavad. Firma

kodulehe tegi Seitam ja seal olnud nimed olid kõik välja mõeldud. Tema kasutas nime XXX

, Caspar Kask kasutas nime Mart, Caspar Seitam kasutas nime Paul. Igaühel oli oma kindel

telefoninumber ja telefon. Tema kasutas meili-aadressi, mille alguses oli , Kask meili-

aadressi, mille alguses oli Mart ja Seitam kolmandat meili-aadressi. XXX oli tehtud ka

meili-aadress, kuid seda keegi ei kasutanud. Peamiselt tegi kõnesid tema ja kui isikule

pakkumine sobis, andis selle edasi Seitamile, kes edastas kliendile arve meili teel. Arve

koostas Seitam XXXkontoris asuva lauaarvuti taga ning need koostati programmis

netiarve.ee. Kask helistas nagu temagi klientidele ja siis koostas Seitam arve. Seitam tegi

lisaks arvete koostamisele aga ka ise kõnesid. Pärast seda, kui varuosade müümise teema ära

lõppes, veebruaris 2013, hävitasid nad telefonid ja SIM-kaardid ning ka mingid arvutiosad. 8.-

11.02.2013 lõpetasid nad varuosade müümise. Kontoris olid üldiselt kõik kolmekesi ja

protsess kestis 2-3 nädalat. Varuosade eest saadud raha pidid nad algul kolme vahel ära

jagama, kuid tegelikult jäi see Seitami kätte, kes sealt temale ja Kasele sularahas andis, tema

sai summast väikese osa. Ta ei tea, mis sellest rahast kõigest sai, kuid varuosade müügist said

nad Seitami kinnitusel 20 000-24 000 eurot. Mingi osa rahast kulutasid nad koos ära. Sularaha

võtsid lisaks temale välja ka Seitam ja Kask. Martin kinnitas ka ülekuulamisel, et ta on nõus

solidaarselt Kase ja Seitamiga hüvitama kannatanutele tekitatud varalise kahju.

Caspar Seitami poolt kahtlustatavana 11.06.2013, 08.07.2013 ja 01.11.2013 ning

22.01.2014 antud ütlustega /kd 7 tl 4-7, 24-32, 57-67; 1-14-666 tl 26-27/, milles ta end süüdi

ei tunnista. Nimelt lõi tema koos Kasega firma XXXOÜ kaupade (riietusesemed, telgid)

importimise eesmärgil. Kuna nad aga kontakti kaupade impordi osas teiste firmadega ei

leidnud, otsustasid firma maha müüa ja juhatuse liikmeks sai XXX. Läbi XXXleppisid

kokku, et nii firma XXXOÜ kui ka XXXOÜ müüvad nad XXXile, kuid raha firmade

müügist eest ei taha, vaid tahtsid, et XXX maksab firmade võlad ära. Paari nädala pärast

tegid ka osanike vahetuse, osanikuks sai üks naisterahvas. Pärast juhatuse liikme vahetust

pole nad firma suhtes huvi tundnud ja kahtlustuses toodud juhtumite kohta midagi öelda ei

oska. Juhatuse liikme vahetuse päeval toimus pangakonto ja pangakaartide üleandmine,

pangakaardid läksid XXXkätte. XXX palus veel ka pärast seda temal pangakaardiga raha

välja võtta, andes talle pangakaardi. Kelmusi tema toime pannud ei ole ning XXXOÜ-d ei

asutanud ta kelmuste toimepanemise eesmärgil. Ei oska ka öelda, kes seda tegi.

Caspar Kask kahtlustatavana 11.06.2013, 04.07.2013 ja 07.11.2013 ning 22.01.2014 antud

ütlustega /kd 7 tl 71-73, 80-89, 104-112; 1-14-666 tl 22-23/, milles ta end süüdi ei tunnistanud

(v.a kannatanu Vanhahonko episoodis, kus ta tunnistas süüd, kahetses väga, kuid ütlusi anda

ei soovinud), ütlusi anda küll ei soovinud, kuid ühel ülekuulamisel selgitas siiski, et oktoobris

2012. a tekis neil Seitamiga mõte luua firma, mille äritegevuse eesmärk oli seotud

sõidukitega. Seitam rentis Muugal angaari ja tema hakkas suvel seal käima, et õppida Seitami

käest sõidukitega seonduvate tööde tegemist. Kuna aga mingit reaalset tegevust ei olnud

firmal, ütles tema 2012. a lõpus Seitamile, et müüme firma maha. Seitam oli selle

ettepanekuga nõus. Seitam leidis tuttavate kaudu firmale ostjad. 21.01.2013 tulid ostjad – ja -

Muugal asuvasse angaari, kus toimus juhatuse liikmete üldkoosolek, toimus erinevate

dokumentide allkirjastamine, ta andis ära tema käes olnud firma pangakaardi. Rohkem mitte

mingit kontakti temal ostjatega olnud ei ole. Angaaris tegutsesid nad aga koos Seitamiga

seoses autodega edasi kuni veebruar-märts 2013.a. Pärast firma müüki pole tema käes firma

pangakaarti rohkem olnud ning samuti pole ta sellega välja võtnud sularaha. Alles

vahistamismäärusest sai teada, et Seitam on välja võtnud firma kaartidega raha, kuid talle ta

mingit raha andnud ei ole. 2013. a toimus notaris ka firma müügilepingu allkirjastamine, kus

tema osales, firma ostjaks oli üks naisterahvas.

Iseloomustavad tõendid:

Isiku (Caspar Kask) varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll /kd 7 tl 184-

188/ - mis annab aluse arvata, et teadmata päritolu sularaha pärineb Caspar Kase

kuritegelikust tegevusest;

Isiku (Arti Martin) varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll /kd 7 tl 189-

192/ - mis annab aluse arvata, et isik kasutab oma igapäevategevustes valdavalt sularaha,

legaalne sissetulek puudub;

Isiku (Caspar Seitam) varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll /kd 7 tl 196-

199/ - Seitamil puudub deklareeritud, legaalne sissetulek. Suure tõenäosusega on isik oma

tegevuskulud tasunud sularahas, mis osaliselt võis pärineda OÜ XXXOÜ arvelduskontolt.

Kohus leiab, et eelpooltoodud tõendite pinnalt saab üheselt tuvastatuks lugeda, et Caspar

Seitam, Caspar Kask ja Arti Martin panid toime kelmuse, s.t nad lõid varalise kasu saamise

eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kui see oli toime pandud grupis ja

avalikkuse pool pöördudes, s.o KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seda, et

kuritegu on aset leidnud kinnitavad eelkõige 62 kannatanu ütlused (lisaks tunnistajate ütlused),

kes kõik on kirjeldanud sarnast skeemi, kus nad tegid läbi veebiportaali XXX hinnapäringu

sõiduauto varuosade kohta ja nendega võttis ühendust XXXOÜ, kes pakkus teistest soodsama

hinnaga varuosi. Pärast seda, kui klient oli pakkumisega nõustunud, edastati talle meili-aadressile

arve, mille alusel klient (kannatanu) tasus varuosade eest. Kõigil 62 juhul on olnud käitumine

sarnane ning kõigi kannatanute puhul nähtub maksekorraldustest ja XXXOÜ konto väljavõttest,

et

kliendid

on

arvel

oleva

summa

XXXOÜ

SEB

Panga

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX üle kandnud, jäädes varuosi ootama. Kokkulepe oli kliendi ja äriühingu

esindajate vahel selline, et pärast arve tasumist tellitakse kliendile kaup, mis enamus juhtudel

pidi saabuma 7 tööpäeva jooksul, mis aga paraku ei saabunud ning tähtaja möödudes hakati välja

mõtlema äriühingu esindajate poolt erinevaid vabandusi, miks varuosad polnud tähtaegselt

kohale jõudnud. Seejärel hakati välja pakkuma hilisemaid kuupäevi, millal kaup kindlasti

saabub, mis aga tegelikult kunagi ei saabunud, sest seda kaupa ei tellitudki ja ei olnud plaanis

kliendile edastada. Eesmärk oli saada vaid kliendi raha. Põhjendusteks, miks kaup tähtaegselt ei

saabunud, toodi see, et tegemist oli defektse toote või vale varuosaga, mis saadeti tagasi ja nüüd

tuleb uut oodata. Osadel juhtudel, kui klient ei olnud nõus rohkem ootama, esitati XXXOÜ poolt

kreeditarve, mille alusel lubati raha tagasi kanda, kuid tegelikult seda ei tehtud. Selliselt

viivitasid äriühingu esindajad varuosade väidetava saabumisega või raha tagastamisega kuni

08.02.2013, millisest kuupäevast alates ei olnud kannatanute kinnitusel enam võimalik

äriühinguga kontakti saada, sest kõik äriühinguga seotud telefoninumbrid olid välja lülitatud ja

meilidele keegi ei vastanud.

Võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja süüdistatava käitumist terviklikult on alus arvata, et XXXOÜ

oli loodud kelmuste toimepanemise eesmärgil, millele viitavad ka Kase ja Seitami ütlused, et

mingit reaalset majandustegevust äriühingul pole kunagi olnud. Vahetult pärast seda, kui

äriühingu juhatuse liikmeks oli saanud Caspar Seitami ja Caspar Kase asemel XXX, kes oli

kahtlemata tankist, kes ei teadnud midagi äriühingu tegevuse ja plaanitavate kelmuste kohta,

hakati järgmisest päevast alates toime panema kelmusi. Kusjuures kelmustest said kasu Caspar

Seitam, Caspar Kask ja Arti Martin, mitte XXX. Et see just nii oli, kinnitavad Arti Martini

kohtueelse menetluse käigus antud ütlused, kus ta on andnud ütlusi kuriteoskeemi, igaühe rolli

kohta kuriteo toimepanemisel ning selle kohta, kui palju nad said kelmuste toimepanemisest

varalist kasu ning millest joonistub kenasti välja ka asjaolu, et Kask, Seitam ja Martin panid

kelmuse toime ühiselt ja kooskõlastatult. Nimelt nähtub Martini ütlusest, et nende eesmärk oli

saada varalist kasu. Selleks loodi inimestes teadvalt ebaõige ettekujutus, et nad saavad nende

poolt tellitud varuosad. Firmale oli loodud koduleht, kus olid kontaktandmed väljamõeldud

nimede näol, telefoninumbrid ja meili-aadressid. Iga väljamõeldud nime taga seisis konkreetne

isik. Nii oli XXXnäol tegemist Arti Martiniga, XXXa näol Caspar Kase ja Paul Tominga näol

Caspar Seitamiga. Vale nimede eesmärk oli ilmselgelt see, et süüdistatavaid skeemiga kuidagi

seostada ei saa. Martini ütlustest nähtuvalt oli tema ja Kase ülesandeks eelkõige klientidega

suhtlemine ning Seitam suhtles samuti klientidega, kuid tema oli samuti isik, kes kannatanutele

arved väljastas. Kannatanute poolt XXXOÜ kontole kantud rahad võtsid süüdistatavad

sularahaautomaatidest välja ning osaliselt kandsid Seitamiga seotud (kus juhatuse liikmeks

registreeriti formaalselt taas XXX) teise äriühingu XXXOÜ kontole, kust see omakorda

sularahas välja võeti, mida kinnitavad päringute vastused pangast koos mõlema äriühingu konto

väljavõttega. XXXOÜ arvelt võeti sularaha välja pangakaartidega, mis formaalselt olevat läinud

üle uuele juhatuse liikmele XXXile, kuid tegelikkuses jäid kaardid isikutele, kellele need olid

väljastatud – Kask ja Seitam, millist asjaolu kinnitas ka Martin, kes enda kinnitusel käis ka

XXXOÜ kontoga seotud pangakaardiga vähemalt paaril korral sularaha välja võtmas ning lisaks

käisid raha välja võtmas ka Seitam ja Kask. Samuti kinnitas Martin, et uuele juhatuse liikmele

XXXile mingeid äriühinguga seotud dokumente ega vara üle tegelikkuses ei läinud ning ka

XXXi poolt allkirjastatud kassaorderid, mis pidid tõendama, et ta on Kaselt ja Seitamilt justkui

sularaha vastu võtnud, ei vastanud tegelikult tõele ja XXX nendelt mingit raha ei saanud.

Firmaga seotud dokumendid jäid Kase kätte. Läbiotsimise käigus Kase elukohast XXXOÜ

dokumendid ka leiti. Lisaks uue juhatuse liikme leidmisele aitas Martin leida firmale ka uut

osanikku, kellega sõlmiti müügileping 07.02.2013, kuid kes tegelikult samuti ei teadnud,

millisesse skeemi ta kaasatakse.

Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb

varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest

asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse.

Käesoleval juhul pakkusid süüdistatavad läbi XXXOÜ vastavalt inimeste poolt tehtud

hinnapäringutele müügiks sõidukite varuosi. Pakkumisega nõustunud isikutele tekitati

ettekujutus, et need varuosad müüjate poolt ka tellitakse ja nendeni toimetatakse. Kuivõrd

müüjad olid varuosade suhtes pädevad ja kinnitasid, et pärast arve tasumist nädala-kahe jooksul

kaup ostjateni ka toimetatakse, millise ettekujutuse loomise tagajärjel kannatanud ka eksitusse

sattusid, uskudes, et müüjate jutt vastab tõele ning müüjate veenva kaubapakkumise tulemusena

kannatanud kandsid nõutud summa üle, saades seeläbi varalist kahju, kuna kaupa nad ei saanud,

oma raha tagasi samuti mitte, kuid süüdlased said varalist kasu. Käesoleval juhul on Seitam,

Kask ja Martin saanud varalist kasu summas, mis vastab kannatanutele tekitatud varalisele

kahjule. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine on pettuslik tegu ehk petmine, mis

tähendab teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamist. Petmine aktiivse teo ehk

tegevusega tähendab tegevust, mis teadvalt tekitab teises isikus väärkujutlust. Eelkõige seisneb

see tegevus suulises või kirjalikus väites. Tegelikest asjaoludest loodi käesoleval juhul ebaõige

ettekujutus sellega, et kuigi ostjale jäeti mulje, et nende soovitud varuosa neile tellitakse ja

toimetatakse pärast raha tasumist temani, siis tegelikult ei olnud süüdistatavatel algusest peale

plaanis varuosi ostjatele toimetada, sest neil kaupa lihtsalt polnud ja ei olnud plaanis ka seda

tellida ning nende eesmärk oli kantud vaid varalise kasu saamise soovist. Seejuures on

kaastäideviimise korral oluline, et kõik kaastäideviijad valitsevad tegu, käesoleval juhul täitis

igaüks oma rolli vastavalt kokkulepitule. Süüdlase tegu ehk petmine loob kannatanul tegelikest

asjaoludest ebaõige ettekujutuse – kannatanu viiakse eksimusse. Iga erinevus tegelikkuse ja

ettekujutuse vahel on eksimus. Kelmus eeldab, et asjaolude moonutamine käiks sellise objekti

kohta, mida vastav isik peab reflekteerima. Varakäsutuse näol on tegemist ühenduslüliga kahe

tunnuse, eksimuse ja varalise kahju vahel. Petetu ja seetõttu eksimusse sattunu tekitab eksimuse

kaudu endale varalise kahju. Seega loob varakäsutus põhjusliku seose eksimuse ja varalise kahju

vahel. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis viib petetu varalise seisu

kahjustumisele. Käesoleval juhul on selliseks teoks kannatanute poolt raha üle kandmine

XXXOÜ kontole. Süüdlase poolt varalise kasu saamine tähendab aga positiivset muudatust

süüdlase varalises seisus, käesoleval juhul paranes süüdlase rahaline seis. Süüdlane saab varalist

kasu viisil, mis seisneb kannatanule kahju tekitamises. Seejuures tuleb süüdlase varaline kasu

kannatanu arvelt. Seejuures on kahju välistatud, kui petetu on küll andnud välja rahasumma, kuid

on saanud selle eest vastu makstuga samaväärse asja. Käesoleval juhul ei ole aga kannatanud

saanud rahasummaga samaväärset asja. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu

kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega

tegutsema otsese tahtlusega. Käesoleval juhul on tegelikest asjaoludest loodud ebaõige

ettekujutus teadvalt, sest süüdlane pakkus kannatanutele kaupa, teades, et tal tegelikult seda

kaupa ei ole ning tal ei olnudki kavatsust seda kaupa kannatanutele hankida. Antud juhul olid

küll teod suunatud eri kannatanute vastu, kuid tegemist oli ühesuguste petturlike tegudega, mille

eesmärk oli samuti ühesugune – otsese kasu saamine, mistõttu on tegemist jätkuva süüteoga.

Tähtsust omab antud juhul ka asjaolu, et aadressile, millele on registreeritud XXXOÜ, XXX,

asub kannatanute kinnitusel hoopis Maxima. Seitam, Kask ja Martin tegutsesid aga tegelikult

XXXterritooriumil, mida kinnitas nii Martin, rendileandja kui ka äriühingust antud aadressile

maha jäänud esemed. Seega viitab ka äriühingu registreerimine mitte tõesele aadressile sellele, et

juba äriühingu asutamisel ei olnud asutajatel mingeid kavatsusi ausalt äri ajada. Tähtsust omab

isikute ja äriühingu tegevuse iseloomustamisel ka see, et tegelikult XXXOÜ-le isikute

varuosapäringuid ei edastatud, sest XXXOÜ-ga ei olnud sõlmitud vastavasisulist lepingut. Küll

aga oli sõlmitud selline leping XXXOÜ-ga, mille esindajaks ja vastavasisulise lepingu

allkirjastajaks oli Caspar Seitam, kellele päringuid edastati alates detsembrist 2012.a. Märkimist

väärib ka asjaolu, et pärast kelmuste toimepanemise lõpetamist hävitasid süüdistatavad Martini

kinnitusel kelmuste toimepanemisega seotud telefonid ja nende SIM-kaarid. Konkreetne aadress

XXX aga seob samuti 3 isikut –Seitami, Kaske, Martinit - kelmuse toimepanemisega. Nii on

kinnitanud rendileandja, et rentis XXXruumid kahele Casparile. Martin on kinnitanud, et nad

kõik 3 (tema, Kask, Seitam) selle 3 nädala jooksul viibisid pidevalt XXXterritooriumil ja

kasutasid seda kontorina. Seal suhtlesid nad valdavalt klientidega ja edastasid ka seal asuvast

lauaarvutist klientidele arved. Martini sellised ütlused on kooskõlas ka XXX OÜ-lt ja

sideettevõtjalt saadud andmetega, millest nähtuvad cbeosad.ee sisselogid, täpsemalt, millal on

sisse logitud XXX, XXX ja XXX webmaili, kusjuures XXX ei ole zone webmaili kasutanud.

Valdavalt on IP-aadressiks olnud kõigi kolme sisse logitud aadressi puhul 87.119.184.213, vaid

XXX puhul on selleks olnud kolmel korral ka 176.46.7.168. Kusjuures tähelepanuta ei saa jätta

ka asjaolu, et domeen cbeosad.ee registreeriti 22.01.2013, s.o 1 päev pärast Seitami ja Kase

juhatuse liikme staatuse üleminekut XXX. Sideettevõtjalt saadud andetest nähtuvalt IP-aadressi

87.119.184.213 asukoht oli ajavahemikus 16.01.2013-13.02.2013 aadressil XXX, Maardu,

Harjumaa, ühenduse liik oli seejuures MAC-kod 0024176e0c65. IP-aadressi 176.46.7.168

asukoht oli 29.01.2013 kell 19:28:17, 14:32:46, 13:57:17; 28.01.2013 kell 16:13:23; 23.01.2013

kell 21:29:07 aadressil XXX, millisel aadressil elas kuritegude toimepanemise ajal aga Caspar

Seitam. Kusjuures XXX OÜ vastusest päringule nähtuvalt on XXXOÜ-ga seotud konto

netiarve.ee keskkonnas, kus koostati süüdistatavate poolt jaanuaris-veebruaris 2013 arved, mis

edastati kannatanutele, registreeritud 21.01.2013 IP-aadressilt 87.119.184.213. Kusjuures

XXXläbiotsimise käigus kaasa võetud WIFI-ruuteril oli peal kirje MAC: 0024176EOC65.

Samuti nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et samal ajal, kui XXXOÜ kodulehel

kajastatud maili-aadressidelt on toimunud sisselogimine ning seda IP-aadressilt, mille asukoht on

XXX, on toimunud telefonikõned, mille abonentnumbrid on seostatavad XXXOÜ-ga ja

toimepandud kelmustega, mobiilmastide piirkondades Altmetsa 2, Altmetsa 3, Altmetsa 5,

Altmetsa U2, Altmetsa W2, millised mobiilmasti piirkonnad hõlmavad XXX, Maardu asukohta.

Lisaks on maili-aadressilt XXXtoimunud sisselogimine kolmel korral ka IP-aadressilt, mille

asukoht on XXX, millisel aadressil üüris korterit Caspar Seitam ning samal ajal on toimunud

telefonikõned mobiilmasti Viimsi3 tugijaamas, milline hõlmab Randvere tee 17-61 asukohta.

Seega kõik eelpoolväljatoodud asjaolud kogumis tõendavad Seitami, Kase ja Martini poolt

kelmuste toimepanemist ajavahemikul 21.01.2013-12.02.2013. Seejuures ei ole eluliselt

usutavad Kase ja Seitami ütlused selle kohta, et XXXOÜ oli loodud äritegevuse eesmärgil.

Nimelt on juba Kase ja Seitami ütlused omavahel vastuolus osas, millise äritegevuse eesmärgil

firma väidetavalt loodud oli. Nii väitis Seitam, et eesmärgiks oli kaupade (riideesemete ja

telkide) importimine, kuid Kask seevastu väitis, et eesmärk oli sõidukitega seotud. Mõlemad

seejuures kinnitasid, et mingit reaalset äritegevust äriühingul ei olnud. Seejuures on XXXi ja

Martini ütlused juhatuse liikme vahetumise, uue juhatuse liikme leidmise eesmärgi ja tema

seotuse (täpsemalt küll seotuse puudumise) osas edasise firma tegevusega, omavahel kooskõlas.

Nende mõlema ütlustest nähtub, et XXX oli ainult tankist, kes ei teadnud toimuvast midagi ja

mingeid firma dokumente ja varasid tegelikkuses tema kätte ei antud. Seejuures jätkasid Seitam

ja Kask (aga samuti Martin ise) sisuliselt firma juhtimist ja varad olid nende valduses ning nad

panid ühiselt ja kooskõlastatult toime kelmusi, mille eesmärk oli varalise kasu saamine,

pakkudes XXXOÜ nimel, välja mõeldud nimesid kasutades, päringuid teinud isikutele sõidukite

varuosi müügiks, lastes nende poolt väljastatud arvete alusel kanda varuosade eest raha üle

XXXOÜ kontole, kus see Martini, Kase ja Seitami poolt sularahaautomaatidest välja võeti või

edasi kanti XXXOÜ kontole. Seejuures ei olnud neil mingit kavatsust tegelikult kaupa müüa,

sest pakutavat kaupa neil ei olnud ning neil ei olnudki algusest saati plaanis seda kaupa ka

kusagilt tellida ja välja osta. Nende eesmärk oli ainuüksi kannatanutelt raha saamine, s.o varalise

kasu saamine. Seda on kinnitanud Martin ise ülekuulamistel, kelle kinnitusel oli Seitam ühe oma

teise firma kaudu sellist skeemi juba kasutanud ning kuna sellest mingit pahandust ei tulnud, siis

valmis Seitamil kavatsus uuesti sellist skeemi kasutada, millega ühinesid sel korral ka Kask ja

Martin. Samuti kinnitas tunnistaja XXX ülekuulamisel, et Martini jutu järgi müüsid nad

kolmekesi inimestele varuosi, mida nad kellelegi kohale ei toimetanud, kuna mingeid varuosi

neil tegelikult ei olnud.

Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi on aset leidnud, need

panid toime süüdistatavad. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole

kohus tuvastanud. Süüdistatavate teod olid õigusvastased ja nad on süüdi kuritegude

toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud ja tegutsesid tahtlikult.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Caspar Seitami poolt

toimepandud kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja Erki Soo XXX KarS § 184 lg

2 p 1 järgi:

Päring ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 11.11.2013.a vastus päringule, et 02.06.2009.a.

Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni poolt on suunatud Caspar Seitam

psühhiaatriapolikliinikusse ühel korral, teostati ka psühholoogi poolt isiksuse uuring,

püstitati diagnoos ebastabiilne isiksus, ravi ei määratud, hilisemad andmed tema tervisliku

seisundi kohta puuduvad /kd 4 tl 203-204, 205/;

Päring ja Eesti Haigekassa 14.11.2013.a. vastus päringule, et Eesti Haigekassa

ravikindlustuse andmekogu andmetel ei ole Caspar Seitamile retseptiravimeid perioodil

01.01.2011 kuni 14.11.2013 välja kirjutatud /kd 4 tl 206-207, 208/;

tunnistaja XXX poolt 29.08.2013.a. antud ütlustega süüdistatavalt Caspar Seitamilt

narkootiliste ainete omandamise ja selle tarvitamise kohta /kd 5 tl 12-14/ - tõendavad

kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ja asjaoludel, samuti süüdistatava seotust

toimepandud kuriteoga. Nimelt 2013. a alguses, kui ta hakkas Caspar Seitamiga tihedamalt

suhtlema, sai ta teada, et Caspar tarvitab ise korgijooki ja müüb seda ka teistele. Seitam viis

ise korgijooki kohale ja hoidis pidevalt oma autos pudelit korgijoogiga. Caspar on talle

korgijooki andnud tasuta. Samuti müüs Caspar amfetamiini. Umbes mais 2013 oli ta

XXXjuures Männikul, kelle juurde läks koos XXX, XXX ja veel ühe poisiga, kelle

nime ei mäleta, seal oli ka XXX elukaaslane – XXX, XXX ja veel üks mees. Hakkas

seal alkoholi tarvitama. XXXl tekkis mõte osta amfetamiini. Ta heistas Caspar Seitamile

ja küsis, kas tema käest saab amfetamiini. Lõpuks Caspar ütles, et saab küll tema käest.

Caspariga rääkis telefonis ka XXX, kes leppis Caspariga kokku amfetamiini toomise

suhtes ja hinnas. Peale kõne lõppu ütles XXX, et Caspar toob ise amfetamiini kohale.

Täpset hinda tema ei tea. Osad isikud nende seltskonnast läksid peale seda Seitamiga kokku

saama ning tulid seejärel tagasi amfetamiiniga, mida kõik korteris olnud isikud tarvitasid;

tunnistaja XXXpoolt 10.09.2013.a. antud ütlustega Casparilt amfetamiini ostmise ja

tarvitamise kohta mais 2013 /kd 5 tl 15-17/ - tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel, samuti süüdistatava seotust toimepandud kuriteoga. Nimelt

umbes mais 2013 oli tema korteris väike istumine, kus olid XXX, XXX, XXXja veel

mõned isikud. Nad tarvitasid kõik koos alkoholi. Mingil hetkel tekkis kellelgi nende seast

mõte osta amfetamiini. Ühelt tüdrukult sai ta Capari telefoninumbri, kelle käest pidi saama

amfetamiini osta. Caspar pidi elama XXX. XXX helistas Casparile ja leppis temaga

kokkusaamise Männiku Säästumarketi juures. Mõne aja pärast läksid nad kokkulepitud

kohta. Autos oli mitu isikut. Tema suhtles sõidukit juhtinud noormehega, kelle käest ta

küsis, kui palju maksab, vastati, et 20. Tema soovis kahte. Sõidukit juhtinud noormees

andis talle minigrip kilekoti, mille sees oli kokku kusagil 2 grammi amfetamiini. Ta maksis

sõidukit juhtinud noormehele selle eest 40 eurot, samuti maksis midagi toomise eest.

Rohkem selle isikuga kokku puutunud ei ole. XXX kinnitas, et tagasi jõudes tarvitas tema

amfetamiini, kuid ei tea, kas teised seda ka tarvitasid;

tunnistaja XXXpoolt 10.09.2013.a. antud ütlustega, milles kirjeldab mais 2013. a

XXXpoolt amfetamiini ostmise asjaolusid, seotud isikuid /kd 5 tl 18-20/. Nimelt umbes

mais 2013 oli nende korteris väike istumine, kus olid peale tema ja XXX veel tema

töökaaslased XXX ja XXX, kellega olid kaasas 2 tüdrukut, kellest ühe nimi oli XXX,

teise nime ei tea, kuid oli ka veel üks XXX. Nad tarvitasid alkoholi, kui kellelgi tuli mõte

osta kusagilt amfetamiini. XXX ja XXXga kaasas olnud tüdrukud ülesid, et nendel on

olemas kontakt, kelle käest amfetamiini osta. Seejärel helistas XXX Caspari-nimelisele

tuttavale (keda mõlemad tüdrukud tundsid), kelle käest pidi saama osta amfetamiini.

Caspariga võis telefonis rääkida ka XXX. Caspar pidi tulema ise Männikule Säästumarketi

juurde ning tema läkis koos XXX sinna. Sõidukis oli mitu isikut. XXX suhtles ainult

sõidukijuhiga, kes andis XX minigrip kilekoti amfetamiiniga (võis olla 3-4 grammi) ja

XXX andis sõidukijuhile selle eest raha, kuid ta ei tea, kui palju. Amfetamiin oli toas laua

peal ja seda tarvitasid kõik korteris olnud isikud peale XXX ja XXX. Amfetamiini

tarvitasid nad samal õhtul ära;

tunnistaja XXXpoolt 12.09.2013.a. antud ütlustega Caspar Seitamilt korduvalt

tarbimiseks amfetamiini ja GHB saamise ja tarvitamise kohta, samuti amfetamiini ostmise

kohta 2013 suve alguses /kd 5 tl 21-23/, mis tõendavad kuriteo toimepanemist süüdistuses

märgitud viisil ja asjaoludel, samuti süüdistatava seotust toimepandud kuriteoga. Nimelt sai

ta Caspar Seitamiga tuttavaks läbi XXX. Caspar Seritam tegeles amfetamiini ja GHB

müümisega. Caspar on 2-3 korda andnud talle ja XXXtasuta tarbimiseks amfetamiini ja

GHB-d. Nägi, kuidas ükskord andis XXX-nimelisele noormehele pudeli GHB-ga ja Siim

andis Casparile seejärel 10 eurot. Suve alguses 2013.a läksid nad XXX-nimelisele

tüdrukule Männikule külla, korteris oli rohkem inimesi. Algul tarvitasid nad alkoholi,

mingil ajal tekkis XXXl ja Hendril ( XXX elukaaslane) mõte osta amfetamiini. Kuna nad

Anne- Piiaga teadsid, et Caspar Seitam müüb amfetamiini ja GHB-d, andsid nad XXXle

Caspar Seitami telefoninumbri. Seejärel helistas XXX Casparile ning leppisid

kokkusaamise Männikul. Mingi aeg läksid XXX ja Hendri Caspariga kokku saama. Mõne

aja pärast tulid nad tagasi ning neil oli kaasas väike minigrip kilekott, mille sees oli

amfetamiin (u 4-5 grammi). Nad tarvitasid kõik koos amfetamiini, v.a 3 isikut. Ta on

amfetamiini tarvitanud ka varem 3-4 korda Caspar Seitami autos koos Caspari ja XXX;

tunnistaja XXX poolt 23.09.2013.a. antud ütlustega Caspar Seitami käest narkojoobe

saamise eesmärgil butaandiooli saamise kohta, samuti C. Seitami poolt amfetamiini

omamise ja müügi kohta mais 2013 Männikul /kd 5 tl 24-26/. Nimelt kinnitas XXX, et ta on

saanud Caspar Seitami käest mõnel korral tarbimiseks 1,4 butaandiooli, mis on nagu

korgijook, ainult tugevama mõjuga, see on vedelik, mida on eelnevalt tema teada segatud

siirupiga, mistõttu see on punast värvi. Butaandiooli on ta kasutanud ainult narkojoobe

saamise eesmärgil ja mingit teist otstarvet sellel ei tea. Selle eest Seitamile ei maksnud.

Viimane kord andis Seitam talle butaandiooli mais 2013.a kuskil garaažis XXX, mida

Seitam rentis. Butaandiooli tarvitasid tol korral narkojoobe saamise eesmärgil ka Caspar

Seitam ja Erki Soomer. Ta oli samuti teadlik sellest, et Seitamil on amfetamiini, kuna oli

seda eelnevalt Seitamil näinud. Samuti oli üks juhtum mais 2013, kui Seitam ja Soomer

sõitsid autoga tema maja juurde, roolis oli Caspar, kes rääkis telefoniga ja ütles seejärel, et

on vaja minna Männikule, kus saab kellegagi kokku. Seitam kutsus teda kaasa ja tema

läkski, istudes tagaistmel, Seitam juhtis autot, Soomer istus kõrval. Kohale jõudes tulid auto

juurde üks naiste- ja üks meesterahvas. Caspar rääkis nendega juttu ning räägiti summadest.

Ta nägi, et need isikud andsid Casparile raha ja ta sai aru, et Caspar müüb nendele isikutele

mingit narkootikumi, kuid mis ainet täpselt, seda ta ei näinud, kuna oli pime. Butaandiool

see olla ei saanud, sest pudeli edasiandmist ei olnud;

tunnistaja XXX poolt 06.11.2013.a. antud ütlustega sõiduauto Peugeot 206 rentimise,

Caspar Seitamilt amfetamiini saamise kohta, samuti C. Seitami, E. Soo XXX ja veel ühe

Caspari poolt garaaži üürimise asjaolude kohta /kd 5 tl 29-32/. Nimelt viis ta XXX

asuvasse garaaži enda isiklikke esemeid (riideid jms) ning nägi seal plastikpudeleid.

Samal päeval, kui Caspar Seitam politsei poolt kinni peeti, sai ta kokku Caspar Seitamiga

ja küsis, kas Seitamil ’’antsu’’ on. ’’Ants’’ on amfetamiin. Caspar vastas, et on küll.

Seejärel nad tegid 2 triipu ja läksid laiali. Amfetamiin pärines Caspar Seitami käest ning

see oli pakendatud mingitesse kottidesse;

tunnistaja XXXpoolt 19.06.2013.a. antud ütlustega /kd 5 tl 8-10/, et tal on garaažiboks

aadressil XXX. See oli tema nimel kuni 2013. a kevadeni, siis kirjutas ta selle Talvar

Tutt nimele seoses ühe laenukohustuse mittetähtaegse tasumisega ja kokkuleppe kohaselt

pidi Tutt selle tema nimele tagasi kirjutama, kui ta saab laenu makstud. Garaažiboksi

haldab tema ja võti on tema käes. Ta rentis 2013.a kevadel suusõnalise lepingu alusel

garaažiboksi Seitamile ja Soo XXXle ja andis neile seejärel ka võtme. Ta ei teadnud,

milleks nad garaaži rentisid, kuna nad aga tegelesid autodega, arvas ta, et autode

remondiks. Garaažis olid rentimise hetkel tema vanad asjad ja praht, mille lubas isikutel

(peale voodi) kõik ära visata. Lisaks olid garaažis 2 200-liitrist metallist tünni, mis olid

garaaži üleandmise hetkel tühjad. Enne garaaži välja rentimist Seitamile ja Soo XXXle

keegi teine peale tema ja tema perekonna oma asju garaažis ei hoidunud;

10.06.2013.a. Vana-Narva mnt 2, Maardu sõiduauto Grand Cherokee reg.nr XXX

läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga /kd 5 tl 34-37/ - tõendab süüdistatava C. Seitami

valdusest narkootilise aine leidmist, samuti sularaha ja sõiduki registreerimisnumbrite

leidmist. Nimelt leiti läbiotsimise käigus mokatubaka karp, mille sees oli 1 minigrip

kilekott punakat värvi pulbrilise ainega ja 2 minigrip kilekotti punaka pulbrilise aine

jääkidega, 1 minigrip kilekott valge pulbrilise ainega, minigrip kott 2 valge ümmarguse

tabletiga, 1 minigrip kilekott valge pulbrilise ainega. Samuti leiti sularaha 200 eurot ning

sõiduki reg.nr.-d;

17.06.2013 Tallinn, Rahumäe tee 6 asuva Grand Cherokee reg.nr XXX täiendava

läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga /kd 5 tl 117-125/ - leiti ja võeti ära pruuni värvi

rahakott, milles kindlustuspoliis autole Audi 80 Cabrio rm XXX, Caspar Seitami juhiluba

ja sularaha summas 140 eurot, mapp dokumentidega;

10.06.2013.a. Vana-Narva mnt 2, Maardu sõiduauto VW Caddy reg.nr XXX

läbiotsimisprotokolli ja fototabelitega – leiti ja võeti ära 4 mobiiltelefoni, võtmed /kd 5 tl

42-43/;

10.06.2013.a. Vana-Narva mnt 2, Maardu sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga

- leiti 0,5 l plastpudel punast värvi tundmatu vedelikuga, pudelil kirje „Limonaad“ /kd 5 tl

49-52/;

11.06.2013.a. XXX, XXX garaažiboksi läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga - leiti ja

võeti ära purgid tablettidega (Rivotril 2 mg ja Kofeiini tabletid 100 mg), 1 minigrip kilekott

roosaka pulbrilise ainega ja minigrip kilekotid, plastikust pudelid ja kaks kanistrit tundmatu

vedelikuga /kd 5 tl 54-57/. Kanistrid tagastatud Jaak Seitamile /kd 5 tl 59/;

11.06.2013.a. XXX, XXX läbiotsimisprotokolli ja fototabeliga – leiti ja võeti kaasa mh:

kaks mobiiltelefoni, kolm sim-kaarti, purk valget värvi tablettidega ,,Rivodril’’, võtmed,

videokaamera, pitsatid, sõiduauto Audi 80 Cabrio registreerimistunnistus koos sõiduki

võtmega /kd 5 tl 62-66/;

asitõendi – garaažiboksist XXX, XXXkaasavõetud minigrip kilekotid (55 tk) -

vaatlusprotokolliga /kd 6 tl 22-24/ - vaadeldud, fotografeeritud, antud asitõendite

hoiuruumi;

asitõendi – XXX asunud kontoriruumi ja angaari läbiotsimise käigus leitud ja kaasavõetud

dokumendid - vaatlusprotokolliga /kd 6 tl 1-21/ - vaadeldud, lisatud kriminaalasja

materjalidele. Nimelt on vaadeldud 5 objekti. Teiseks vaadeldavaks objektiks on arve

(HH121025) Haohua Industry asukohaga Hiina ja XXXvahel, 25.10.2012, kirjeldus 1,4-

butanediol, kogus 210 kg, maksumus 2272,2 USA dollarit. Kolmandaks vaadeldavaks

objektiks on dokument Haohua Industry asukohaga Hiina ja saaja XXXvahel, 06.11.2012,

kaup 1,2-propanediol, kogus 220 kg, kauba laadimiskoht Shangai, lõpp sihtkoht Tallinn;

09.09.2013 koostatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 13E-AN0790 /kd 6 tl 35-41/ -

tõendab narkootilisi aineid ja narkootiliste ainete jälgede leidmist süüdistatavate Caspar

Seitam, Caspar Kask ja Erki Soomer valdusest, samuti narkootiliste ainete koostist ja

kogust. Nimelt Seitamile üksi esitatud süüdistust KarS § 184 järgi tõendavad tema

sõiduauto ja elukoha läbiotsimise käigus leitud narkootilise aine suur kogus puhtal kujul

alljärgnevalt: 0,57 g metamfetamiini, 0,023 g amfetamiini, 0,040 g metamfetamiini, 0,036 g

metadooni, 0,017 g metamfetamiini, 0,015 g metamfetamiini, 0,029 g amfetamiini ja 0,016

g klonasepaami. Seitami ja Soo XXX poolt grupis toimepandud narkokuritegu tõendavad

leitud narkootilise aine suur kogus puhtal kujul alljärgnevalt: 0,030 g klonasepaami, 0,071 g

metamfetamiini, 0,004 g klonasepaami, 0,0065 g amfetamiini, 1,43 kg 1,4-butaandiooli,

7,64 g 1,4-butaandiooli, 66,99 g 1,4-butaandiooli, 32,57 g 1,4-butaandiooli, 9,58 kg 1,4-

butaandiooli ja 29,83 g 1,4-butaandiooli. Caspar Kask juurest leiti ka 0,002 g klonasepaami

ja kokku 0,42 g kokaiini, kuid selle koguse puhul pole tegemist suure kogusega ning

materjalidest ei nähtu ka, et narkootiline aine oleks omandatud väikses koguses

edasiandmise eesmärgil;

30.09.2013 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga nr 49 /kd 6 tl 49-51/

narkootilise aine 1,4-butaandiooli narkojoovet tekitava koguse kohta - tõendab suure

koguse narkootilise aine leidmist Caspar Seitami ja Erki Soo XXX kasutuses olevast

garaažiboksist. Nimelt ekspertiisiaktist nähtuvalt on narkootilise aine 1,4-butaandiooli

tavaline narkojoovet tekitav kogus u 1-4 g ning kümnele inimesele piisab joobe

tekitamiseks u 10-40 g 1,4-butaandioolist. Käesoleval juhul piisaks ekspertiisiobjektiks

olnud 1,4-butaandioolist narkojoobeks u 2787-11 146 inimesele;

Kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga nr 38 /kd 6 tl 52-54/ - nähtub, et klonasepaami

kasutatakse psühhotroopse toime tekitamiseks annuses 1-8 mg (0,001-0,008 g). Kümnele

inimesele psühhotroopse toime tekitamiseks vajalik klonasepaami kogus on 10-80 mg

(0,01-0,08 g).

19.09.2013 koostatud DNA ekspertiisiaktiga nr 13E-GE0755 /kd 6 tl 59-74/ - tõendab

Caspar Seitami ja Erki Soo XXX vahetuid kokkupuuteid läbiotsimisel leitud ja äravõetud

narkootiliste ainetega. Esiteks mokatubaka karbilt, milles olid minigrip kilekotid

narkootiliste ainetega, on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Caspar

Seitami DNA profiiliga. Teiseks plastpudelitelt, milles oli vedelik, on eristatav peamine

DNA profiil, mis on kokkulangev Erki Soo XXX DNA profiiliga. Kolmandaks

plastpudelitelt, milles oli vedelik, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Caspar Seitamilt

ja Erki Soo XXXlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides.

Neljandaks mokatubaka karbi kaanelt ja plastpudelilt saadud tulemuste alusel ei saa

välistada Caspar Seitamilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Viiendaks plastpudelilt, milles oli vedelik, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Caspar

Seitamilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kuuendaks

plastpudeli korgilt, milles oli vedelik, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Erki Soo

XXXlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seitsmendaks mingrip

kilekottidelt, milles olid aine ja ainejäägid ning kanistrilt, milles oli vedelik, saadud

tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Caspar Seitamilt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist nendes segaproovides. Kaheksandaks plastpudelilt, milles oli vedelik, saadud

tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Erki Soo XXXlt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist selles segaproovis. Üheksandaks minigrip kilekotilt, milles oli 2 tabletti, ei saa

kindlalt välistada Caspar Seitamilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

segaproovis. Kümnendaks kanistrilt, milles oli vedelik, ei saa kindlalt välistada Erki Soo

XXXlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis;

jälitusprotokolliga /kd 6 tl 262-269/ - tõendab XXXja XXXsuhtlemist süüdistatava

Caspar Seitamiga 27.05.2013 narkootilise aine ostmise eesmärgil. Nimelt 27.05.2013 kell

00.31 helistab XXXCaspar Seitamile ja soovib ,,antsu’’ (amfetamiini) saada. Hiljem

helistab Seitam XXX tagasi ja ütleb, et sõidu eest on vaja maksta 25 eurot ja tal on

igasuguseid teemasid. Seejärel helistab XXXSeitamile ja räägitakse hinnast, et üks ühik

maksab 20 eurot. Siis helistab XXX uuesti Seitamile, et soovib 2 ühikut, on nõus tasuma

ka sõidu eest, lepitakse kokku kokkusaamine Männikul;

Caspar Seitami kahtlustatavana 11.06.2013, 08.07.2013 ja 01.11.2013.a antud ütlustega

/kd 7 tl 4-7, 24-32, 57-67/, milles ta end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnista ja

annab ütlusi, et tema rendib XXXasuvat garaažiboksi koos Erki Soo XXXga. See kuulub

XXX, kellega neil on suusõnaline leping. Kui nad garaaži enda kasutusse said, oli garaaž

täis igasuguseid asju, garaaži koristuses tema ei osalenud, seda korraldas Erki Soomer.

Kuna garaažis oli erinevate inimeste asju, siis ei oska ta öelda, kelle oma plastiktünn oli ja

kes seda antud garaažis hoidis, kuid tema oma see kindlasti ei olnud. Hilisemal

ülekuulamisel väidab Seitam, et üks ära võetud kanistritest oli tema oma, kus ta hoidis

jahutusvedelikku, kuid seda öelda ei oska, kelle oma on teine kanister. Tema teada garaažis

hoitud aineid ei kasutatud narkojoobe tekitamise eesmärgil. Samuti annab Seitam ütlusi, et

klonasepaami tablettide kohta on tal olemas retsept, mille kirjutas talle välja psühhiaater ja

mida ta võttis umbes kuu aega. Retsept oli kirjutatud Rivodril tablettidele. Samuti oli tal

retsept mingisugustele unerohtudele. Garaažis olevate tablettide kohta on tal ka olemas

retsept. Ta ei mäleta, et oleks andnud XXX ja Kaalmaale amfetamiini ning mingit

amfetamiini edasiandmist Männikul ei ole toimunud. Ta sai Männikul küll kellegagi kokku,

kuid nende hulgas ei olnud XXX. Sai kokku ühe meeste- ja ühe naisterahvaga, kuid andis

neile kofeiinitablette. Samuti ei ole ta grupis Soomrega aineid omandanud. Hoidis garaažis

10-liitrises kanistris jahutusvedelikku. Garaažist leitud amfetamiini ja metamfetamiini kohta

ta midagi öelda ei oska. Samuti ei ole ta Erki Soo XXXga ühiselt tarvitanud mitte mingeid

aineid plastikpudelist, pudel, mis leiti nende kinnipidamisel Vana-Narva mnt 2, ei kuulunud

talle. Sõidukist läbiotsimise käigus leitud karbi sai ta vahetult enne kinni pidamist Teel

XXX käest. Tema karbi sisse ei vaadanud ning ei oska öelda, mis seal sees oli. Ta ei oska

öelda ka seda, kuidas said teise sõiduki registreerimismärgid tema poolt kasutatud sõiduki

pakiruumi, tema nägi neid esimest korda;

Erki Soo XXX kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /kd 7 tl 145-147/ - tõendab

süüdistatava kinnipidamise aega, kohta ja tema juurest narkootilise aine leidmist. Nimelt,

Erki Soomer peeti kahtlustatavana kinni 10.06.2013 kell 22.10, Vana-Narva mnt 2, Maardu

linn. Kinnipidamisel võeti Soo XXXlt ära 2 ümmargust valget tabletti (kirjega ,,ROCHE

2’’) ning 1 minigrip kilekott valge pulbrilise aine jääkidega;

Erki Soo XXX kahtlustatavana 12.06.2013 ja 25.10.2013 antud ütlustega /kd 7 tl 155-

157, 158-161/, milles ta tunnistab end süüdi ja annab ütlusi koos Caspar Seitamiga suures

koguses narkootilise aine käitlemise kohta, kahetseb puhtsüdamlikult. Nimelt hakkas ta

alates maist 2013. a Caspar Seitamiga tegelema narkootilise aine BDO (korgijook)

müümise ja vahendamisega. Tegemist on ainega, mille nimetus on seotud butaaniga ning

mida ta kasutab narkojoobe saamiseks, mingil teisel otstarbel ta seda kasutanud ei ole.

Tema osa narkootikumide realiseerimise skeemis seisnes peamiselt vahendamises. Nimelt

leppis Seitam klientidega kokku ja tema toimetas korgijoogi (tavaliselt 0,5 liitrit) kliendini,

kus viimane sai temalt ülalmärgitud korgijoogi pudeli. Joogi pudelisse pani Caspar Seitam.

Hiljem sai Seitam kliendi käest raha. Pool liitrit korgijooki maksis 50 eurot. Seitami

abistamise eest oli tal võimalik juua seda jooki tasuta. Tema korgijoogi valmistamisega ei

tegelenud, seda tegi Seitam üksinda. Ta on näinud, kuidas Seitam korgijooki on

valmistanud – lisas toorainele juurde äädikat ja sidrunhapet, samuti teab, et sellele lisatakse

siirupit (et jook ei oleks liiga kange). Ise tarvitab lisaks korgijoogile ka amfetamiini. Ta on

neid ostnud ja põhiliselt saanud Seitami käest, korgijooki ainult Seitami käest. Viimati

tarvitas korgijooki ja amfetamiini, mida sai Seitami käest, 10.06.2013, samal õhtul, kui ta

politsei poolt kinni peeti. Korgijooki tarbib ta igapäevaselt, amfetamiini iga nädal. Mäletab,

kuidas 20-nda mai 2013 paiku, oli ta Mähel, kus tarbis Seitami autos koos Seitamiga

korgijooki (olid narkojoobes), nendega koos oli XXX. Öösel helistas Seitamile nende

ühine tuttav, alealine tüdruk, kes tahtis saada amfetamiini või korgijooki. Siis tema kaotas

teadvuse ja teadvusele tulles rääkis talle Seitam, et nad olid koos XXXiga käinud Männikul,

kus said alaealistega kokku (Annuga). Ta ei tea küll, kelle käest Seitam sai hulgaliselt

korgijooki, kuid nende valduses on alati olnud 10-20 korgitäit BDO-d, üks korgitäis on 50

ml. Ta oli teadlik sellest, et Seitam hoiab BDO-d seal garaažis, kuid ta ei tea, kas ta seal ka

mingeid muid vedelikke hoiab. Seitam hoidis BDO-d u 20-liitrise kanistriga. Enne seda,

kui ta hakkas tasuta BDO-d saama, käis ta seda toomas alates veebruarist 2013.a paar korda

nädalas Seitami juurest XXXning tol ajal maksis selle eest ka raha. Soomer kinnitas, et nad

rentisid koos Seitamiga XXX garaaži Asi-nimelise isiku käest. Garaaživõti oli tavaliselt

Seitami käes, kinnipidamise päeval oli aga tema käes. Peale tema ja Seitami keegi garaaži

ei kasutanud, kuid üks vanem mees hoidis seal oma isiklikke asju (riideid jms). Politsei

poolt garaažist leitud plastiktünn koos seal olnud vedelikuga kuulus Seitamile, garaaži laua

peal olnud pudelis oli BDO. Soomer kinnitas ka, et kui tema ja Seitam politsei poolt kinni

peeti, oli neil tol korral tarvitamiseks kaasas pudel korgijoogiga. Temal oli ka veel taskus

amfetamiini ja 2 tabletti (Rivodrill).

Iseloomustavad tõendid:

Isiku (Erki Soomer) varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll /kd 7 tl 193-

195/ - Soo XXXl puudub legaalne sissetulek, samuti puudub info tema sissetulekute ja

väljaminekute kohta;

Isiku (Caspar Seitam) varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll /kd 7 tl 196-

199/ - Seitamil puudub deklareeritud, legaalne sissetulek. Suure tõenäosusega on isik oma

tegevuskulud tasunud sularahas, mis osaliselt võis pärineda OÜ XXXOÜ arvelduskontolt.

KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda

eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes

väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude

esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05).

Kohtu arvates on eelpool välja toodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, et Caspar Seitam pani

toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja Erki Soomer KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, täpsemalt

omandamise ja valdamise, grupis ning Seitam samuti isikuna, kes on varem toime pannud KarS

12. peatüki 1. jaos märgitud narkootikumidega seotud kuriteo KarS § 183 lg 1 järgi.

Andes hinnangut Seitami ja Soo XXX käitumisele puutuvalt KarS § 184 tuleb osutada asjaolule,

et KarS §-s 184 nähakse ette vastutus narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest. Termin „narkootilise aine suur kogus“ kujutab endast normatiivset

koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist.

NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset

tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga mõista selliselt, et ka narkootilise või

psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida

vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele inimesele. Narkootilise ja psühhotroopse aine kogus tuleb kindlaks teha selle

kaudu, millisele hulgale inimestele kõnealusest ainest narkojoobe tekitamiseks piisab.

Käesoleval juhul süüdistatakse Seitamit ja Soo XXXt amfetamiini, metamfetamiini,

klonasepaami ja 1,4-butaandiooli, Seitamit ka metadooni suures koguses ebaseaduslikus

käitlemises. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri

18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja,

metadoon II nimekirja, klonasepaam IV nimekirja ning 1,4-butaandiool (1,4-BD) V nimekirja.

Seega on isikud käidelnud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Andes hinnangut sellele, kas

käideldud narkootilise ja psühhotroopse aine kogus oli suur, tuleb seda jaatada juba seetõttu, et

ainuüksi Seitami ja Soo XXX kasutuses olnud garaažist leitud 1,4-butaandiooli näol oli tegemist

kogusega, millest eksperdi arvamuse kohaselt piisaks joobe tekitamiseks u 2 787-11 146

inimesele. Seejuures piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 g amfetamiinist, 0,3

g metamfetamiinist, 0,65 g metadoonist, 10-80 mg klonasepaamist ja 10-40 g 1,4 butaandioolist

(1,4-BD). Seega on süüdistatavate juurest leitud erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

näol tegemist suure kogusega. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist nr 13E-AN0790, et Seitamile üksi

esitatud süüdistust KarS § 184 järgi tõendavad tema mootorsõiduki ja elukoha läbiotsimise

käigus leitud narkootiline ja psühhotroopne aine, mida oli puhtal kujul alljärgnevalt: 0,57 g

metamfetamiini, 0,023 g amfetamiini, 0,040 g metamfetamiini, 0,036 g metadooni, 0,017 g

metamfetamiini, 0,015 g metamfetamiini, 0,029 g amfetamiini ja 0,016 g klonasepaami. Seitami

ja Soo XXX poolt grupis toimepandud narkokuritegu tõendavad leitud narkootiline ja

psühhotroopne aine, mida oli puhtal kujul alljärgnevalt ja mis leiti nende poolt ühiselt

kasutatavast garaažist XXX, Soo XXX juurest tema kinnipidamisel ning kinnipidamise kohast

leitud plastikpudelist, milles oli 1,4-butaandiool ja mille kohta Soomer kinnitas ülekuulamisel, et

see oli nende oma ja oli mõeldud tema ja Seitami poolt tarvitamiseks: 0,030 g klonasepaami,

0,071 g metamfetamiini, 0,004 g klonasepaami, 0,0065 g amfetamiini, 1,43 kg 1,4-butaandiooli,

7,64 g 1,4-butaandiooli, 66,99 g 1,4-butaandiooli, 32,57 g 1,4-butaandiooli, 9,58 kg 1,4-

butaandiooli ja 29,83 g 1,4-butaandiooli. Seega on ekspertiisiaktiga tõendamist leidnud, et

Seitam ja Soomer käitlesid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid suures koguses.

Vastavalt KrMS § 62 p-le 2 on narkootilise või psühhotroopse aine suure koguse näol tegemist

tõendamiseseme asjaoluga, millest johtuvalt tuleb kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul

selle koosseisutunnuse olemasolu või puudumine eraldi tuvastada. Seejuures võib narkootilise

aine suure koguse tuvastamisel asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises

kriminaalasjas koostatud narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust

ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või

mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Seejuures peab asjassepuutuvatele tõenditele

osutama ning need kohtule esitama prokuratuur. Antud kohtuasjas on süüdistust kinnitava

tõendina kohtule esitatud narkootilise aine ekspertiisiakt ja kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktid,

mis tõendavad leitud narkootilise ja psüühotroopse aine kogust ja koostist, ning erinevate

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ühekordse koguse suurust joobe tekitamiseks ja keskmist

kogust kümnele inimesele. Käesoleval juhul on viidatud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, et

Seitam ja Soomer käitlesid ebaseaduslikult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid suures

koguses.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kuigi Seitam väidab käesoleval juhul, et klonasepaami sisaldavate tablettide näol oli tegemist

ravimiga, mille soetamiseks on tal olemas retsept ja see oli väidetavalt välja kirjutatud talle

psühhiaatri poolt, siis lükkab tema sellised väited ümber SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus,

millest nähtuvalt on Seitam küll ühel korral suunatud psühhiaatriapolikliinikusse, kuid ravi talle

ei määratud, lisaks oli see aastal 2009. Samuti on tema väide ümer lükatud Eesti Haigekassa

vastusega, mille kohaselt Seitamile retseptiravimeid perioodil 01.01.2011 kuni 14.11.2013 välja

kirjutatud ei ole. Seega ei ole käesoleval juhul klonasepaam käideldud meditsiinilisel kaalutlusel.

Kuigi Seitam on eitanud enda süüd narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses

ebaseaduslikus käitlemises, on tunnistanud oma süüd ja andnud igakülgseid ütlusi Soomer, kes

on selgitanud nii kuriteo asjaolusid kui ka mõlema isiku rolli kuriteo toimepanemisel. Nii on

Soomer selgitanud, et nad rentisid garaaži, kus hoidsid narkootilisi aineid, kanistris ja

plastikpudelites oli 1,4-butaandiool. Narkootilise aine omandas Seitam ning nende valduses on

olnud pidevalt 10-20 korgitäit narkootilist ainet, s.o 500-1000 ml, Seitam pani ka narkootilise

aine pudelitesse ja tema toimetas isikutele. Narkootilist ainet - 1,4-butaandiool - tarvitasid nad ka

ise narkojoobe saamise eesmärgil. Lisaks käitles Seitam ka amfetamiini, mida andis korduvalt ka

temale. Tema juurest leiti kinnipidamisel amfetamiini ja klonasepaami. Soo XXX ütlusi

kinnitavad ka teised kogutud tõendid. Nii on läbiotsimiste käigus ära võetud garaažist Männi tee

6 A erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid suures koguses, neid on leitud ja ära võetud

Seitami elukohast ja tema kasutuses olevast mootorsõidukist, kinnipidamisel Soo XXX juurest

ning samuti mõlema isiku kinnipidamisel nende vahetust lähedusest, mille puhul Soomer

kinnitas, et tegemist oli nende poolt kaasa võetud ja tarvitamiseks mõeldud narkootilise ainega

(1,4-butaandiool). Seitami ja Soo XXX süüd kinnitavad ka ekspertiisiaktid, millest nähtuvalt oli

läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud ainete näol tegemist narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega ning seda suures koguses. Seitamilt on saanud narkojoobe saamise eesmärgil 1,4-

butaandiooli korduvalt tunnistajad XXX, Kaalma ja , samuti Soomer. Samuti on saanud Soomer,

Kaalma ja Seitamilt amfetamiini.

XXXgaraažist leitud narkootilised ja psühhotroopsed ained on seostatavad vaid Soo XXX ja

Seitamiga, kuna garaaži kasutasid alates suusõnalise rendilepingu sõlmimisest vaid nemad,

nendel oli ainsana garaaživõti ja seega ka juurdepääs garaaži. XXX, kes neile garaaži rentis, oli

enne garaaži üleandmist seal ainult vana kola, mille ta lubas süüdistatavatel ära visata ja 2 suurt

metallist tünni, mis olid aga tühjad. Garaažis hoidis oma asju ka XXX, kuid selleks olid vaid

riided, juurdepääsu ja võtit XXXl ei olnud. Samas XXX kinnitas, et ta on saanud Seitamilt

amfetamiini, seda päeval, mil süüdistatavad kinni peeti. Seega on garaažist leitud narkootilised ja

psühhotroopsed ained seostatavad vaid Seitami ja Soo XXXga, kuivõrd teistel isikutel puudus

juurdepääs garaažile. Tähtsust omab ka asjaolu, et plastikust kanistri kohta, millest leiti väga

suures koguses 1,4-butaandiooli, on kinnitanud Seitam ülekuulamisel, et plastikkanister, milles

oli vedelik (väidetavalt küll jahutusvedelik, milline väide on aga tõenditega ümber lükatud),

kuulus temale (see tagastati tema isale). Soomer kinnitas ülekuulamisel, et narkootiline aine 1,4-

butaandiool oli garaažis 20-liitrise plastikkanistri sees. Soomer on kinnitanud tema ja Seitami

seotust garaažist leitud narkootiliste ainetega. Seejuures nähtub DNA ekspertiisist, et

plastikpudelitelt, kanistrilt ja pakenditelt, milledes oli narkootiline ja psühhotroopne aine, leitud

DNA pinnalt on alus seostada neid esemeid nii Soo XXX kui ka Seitamiga.

Grand Cherokee (reg.nr XXX ) läbiotsimise käigus leitud narkootilised ained on samuti seostatav

Seitamiga, kuna Seitam kinnitas ülekuulamisel, et sõidukit kasutab ainult tema, samuti leiti

mokatubaka karbilt, kus sees olid narkootilised ained, Seitami DNA-d. Tema elukoha

läbiotsimise käigus leiti psühhotroopset ainet klonasepaami sisaldavaid tablette.

Tulenevalt Seitami pool KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest, mis on

lõppkokkuvõttes hõlmatud tema poolt KarS § 184 järgi

kvalifitseeritava

kuriteo

toimepanemisega, kuid mis omab tähtsust Seitami poolt KarS § 184 lg 2 p 2 tunnuse

sisustamisel, märgib kohus järgmist. Kuigi Seitam eitab kuriteo toimepanemist, on see

tõendamist leidnud nii tunnistajate kui ka Soo XXX ütlustega ning samuti jälitusprotokolliga.

Nimelt on kinnitanud tunnistajad, et nendel tekkis koosviibimise käigus soov osta amfetamiini ja

kuna nad teadsid, et Seitami käest on võimalik osta nii korgijooki kui ka amfetamiini, võtsid nad

Seitamiga ühendust amfetamiini ostmise eesmärgil, kes soovitud amfetamiini Männikule nendele

ka tõi. Nemad andsid Seitamile raha ja Seitam andis selle eest vastu amfetamiini, mille üheskoos

peo käigus ära tarvitasid. Tunnistajate ütlused haakuvad jälitusprotokolliga, millest nähtuvad

27.05.2013 Seitami ja tunnistajate vahel toimunud kõned, mille kohaselt tunnistajad soovisid

osta amfetamiini (kõnes ,,ants’’) ja räägiti hinnast ning lepiti kokku, et Seitam toob selle

Männikule. Ka tunnistaja XXX, kes Seitamiga kaasa sõitis, kinnitas, et käisid mais 2013

Männikul, kus Seitam sai kokku mingite inimestega, kes andsid Seitamile raha ja tema sai aru, et

Seitam andis neile vastu narkootilist ainet. Samuti kinnitas Soomer ülekuulamisel, et nad

tarvitasid mais 2013 Seitamiga koos Seitami autos korgijooki, kui Seitamile helistasid tüdrukud,

kes soovisid saada amfetamiini või korgijooki. Nendega koos oli ka XXX. Soomer jäi seejärel

magama, kuid pärast ütles Seitam talle, et olid Männikul tüdrukutega kokku saanud. Seega on

tõendamist leidnud Seitami poolt ka KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemine, s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine. Seega on

Seitam isik, kes oli eelnevalt toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo.

Süüdistatavate Seitami ja Soo XXX tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus

tuvastanud. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane. Seitam on süüdi kuriteo toimepanemises KarS

§ 184 lg 2 p 1, 2 järgi, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja

valdamises grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo. Soomer on süüdi kuriteo

toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus

omandamises ja valdamises grupis. Seitam ja Soomer on süüvõimelised isikud ja nad tegutsesid

tahtlikult.

Tsiviilhagid

Kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilnõude seos kriminaalasjaga seisneb tsiviilhagi

aluseks olevate faktiliste asjaolude kattuvuses süüdistuse alusfaktidega. Tsiviilnõude üle

otsustamine on kriminaalasjaga tihedalt seotud. Kuna kriminaalmenetluses vaadatakse kannatanu

tsiviilhagi läbi ühes ja samas menetluses koos kriminaalasja lahendamisega, siis määrab

süüdistusakt kindlaks ka isikud, kelle vastu on võimalik tsiviilhagi esitada. Samuti on

kriminaalmenetluses

esitatava

tsiviilhagi

alus

puutumuses

süüdistusaktiga

piiritletava

kriminaalmenetluse esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline

tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks

olevate faktiliste asjaoludega. Seetõttu on TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste

hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd,

kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve

arvestav menetlemine. Viimatimärgitu tähendab muu hulgas seda, et süüdistataval peab olema

tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid. Eeltoodust

järeldub,

et

ehkki

üldjuhul

peab

kriminaalmenetluses

esitatav

tsiviilhagi

vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, on sellest reeglist

võimalikud erandid.

Käesoleval juhul on kannatanud esitanud tsiviilhagid. Süüdistatavatele on olnud tagatud

võimalus esitada kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid. Süüdistatavate ja nende

kaitsjate eest ei jäänud varjatuks need asjaolud, millele kannatanute tsiviilhagid on rajatud.

Süüdistatavatele oli tagatud võimalus tutvuda kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsja kaudu

kriminaaltoimiku materjalidega, s.t ka kannatanute nõuete ja nende kinnituseks esitatud

tõenditega. Seejuures on antud juhul tegemist õiguslikult lihtsate nõuetega, mille aluseks olevad

faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli

süüdistatavatel ja nende kaitsjatel kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel

mõistlik võimalus hinnata kannatanute tsiviilhagide põhjendatust ning esitada soovi korral sellele

omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Süüdistatavad kohtuistungil ei vaielnud tsiviilhagidele

vastu.

VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg-le 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see

tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5). Käesoleval

juhul on VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud normiks, mida on rikutud. Seega on olnud kahju

tekitamine õigusvastane. Kuna käesoleval juhul on kahju tekkinud süüdistatavate Seitami, Kase

ja Martini õigusvastase tegevuse tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus isikud kelmuste

toimepanemises süüdi, siis vastutavad isikud nende poolt kannatanutele tekitatud kahju eest.

Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning varaline kahju tuleb

kuriteo toimepannud isikutelt solidaarselt kannatanute kasuks ka välja mõista. Kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldab kohus tulenevalt süüdimõistva

kohtuotsuse tegemisest tsiviilhagid täielikult ja mõistab välja kuriteoga tekitatud varalise kahju

katteks Seitamilt, Kaselt ja Martinilt solidaarselt kannatanute kasuks tsiviilhagid alljärgnevalt:

XXXkasuks 230 eurot; XXXkasuks 210 eurot; XXXkasuks 100 eurot; XXXkasuks 310 eurot;

XXXkasuks 340 eurot; XXXkasuks 255 eurot; XXXkasuks 190 eurot; XXXkasuks 40 eurot

(tsiviilhagi oli esitatud 90 euro suuruses nõudes, Martin hüvitas 24.01.2014 50 eurot, nõue seega

40 eurot); OÜ XXXkasuks 460 eurot; XXXOÜ kasuks 360 eurot; XXX OÜ kasuks 330 eurot;

XXXkasuks 242,24 eurot (tsiviilhagi oli esitatud 300 euro suuruses nõudes, Martin hüvitas

24.01.2014 57,76 eurot, nõue seega 242,24 eurot); XXXkasuks 250 eurot; XXXkasuks 120

eurot; XXXkasuks 320 eurot; XXX OÜ kasuks 630 eurot; XXXOÜ kasuks 120 eurot; XXX OÜ

kasuks 85 eurot; XXXOÜ kasuks 490 eurot; XXXOÜ kasuks 360 eurot; XXXkasuks 299,90

eurot; XXXOÜ kasuks 240 eurot; XXXOÜ kasuks 190 eurot; XXXOÜ kasuks 180 eurot;

XXXkasuks 175 eurot; OÜ XXXkasuks 310 eurot; XXXkasuks 230 eurot; XXXOÜ kasuks 190

eurot; XXXOÜ kasuks 580 eurot; XXXOÜ kasuks 350 eurot; XXXkasuks 270 eurot; XXX

kasuks 200 eurot; XXXkasuks 120 eurot; XXXkasuks 90 eurot; XXXkasuks 80 eurot; XXX

kasuks 160 eurot; XXXkasuks 160 eurot; XXXkasuks 150 eurot; XXXkasuks 35 eurot; XXXOÜ

kasuks 540 eurot; OÜ XXXkasuks 430 eurot; XXXOÜ kasuks 240 eurot; XXXkasuks 160 eurot;

OÜ XXXkasuks 160 eurot; XXXkasuks 160 eurot; XXX kasuks 120 eurot; XXXOÜ kasuks 459

eurot; XXX OÜ kasuks 430 eurot; OÜ XXX kasuks 420 eurot; XXX kasuks 120 eurot; XXX

kasuks 95 eurot; XXX OÜ kasuks 160 eurot; XXX kasuks 335 eurot; XXX kasuks 310 eurot;

XXX kasuks 310; XXX kasuks 300 euro; XXX kasuks 156 eurot; XXX kasuks 80 eurot; XXX

kasuks 110 eurot; XXX kasuks 90 eurot (tsiviilhagi oli esitatud 140 euro suuruses nõudes,

Martin hüvitas 24.01.2014 50 eurot, nõue seega 90 eurot); XXXkasuks 1710 eurot.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja

kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavaid asjaolusid Seitami puhul ei esine, kergendavaks asjaoluks on kahetsus,

mida Seitam kohtuistungil avaldas. Seitamit tuleb karistada vangistusega, kuivõrd KarS § 184 lg

2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ettenähtud üksnes vangistus. Seitam on

narkootilisi aineid korduvalt edasi andnud alaealistele, mõjutades selliselt negatiivselt alaealiste

tervist, on seda teinud ka varalise kasu saamise eesmärgil, hoolimata tema teo tagajärgedest.

Seitam käitles erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid suures koguses ning ainuüks

leitud ja ära võetud 1,4-butaandiooli oli sellises koguses, millest annab narkootilise joobe

tekitada tuhandetele inimestele. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks karistada Seitamit KarS § 184

järgi sätestatud kuriteo eest karistuse alammääras, milleks on kolm aastat vangistust. Kuivõrd

aga tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, võimaldab see asjaolu karistada

Seitami KarS § 184 järgi sätestatud kuriteo eest karistuse kesmäärast mõnevõrra madalama

määraga, s.o vangistusega 5 aastat.

Samuti tuleb Seitamit karistada KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi toimepandud kuriteo eest

vangistusega, kuivõrd ka selle kuriteo eest on karistusena ettenähtud üksnes vangistus. Kuivõrd

antud juhul pani süüdistatav kuriteod toime 62 kannatanu suhtes ja tekitas oma käitumisega

märkimisväärse varalise kahju kannatanutele, ei pea kohus võimalikuks karistada Seitamit KarS

§ 209 järgi sätestatud kuriteo eest karistuse alammääras, milleks on üks aasta vangistust. Kuivõrd

aga tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, võimaldab see asjaolu karistada

Seitami KarS § 209 järgi sätestatud kuriteo eest karistuse kesmäärast mõnevõrra madalama

määraga, s.o vangistusega 2 aastat.

KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb mõista Seitamile liitkaristus üksikkaristustest raskema

suurendamise teel, s.o vangistus 5 aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada

Seitamile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks tuleb talle mõista

vangistus 3 aastat 8 kuud.

Kuivõrd Seitami näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, leiab kohus, et

vangistuses varem mitte viibinud isiku puhul võib vangistuse vaid osaline ärakandmine edaspidi

mõjutada Seitamit õiguskuulekalt käituma ning osa vangistust võib jätta tingimisi kohaldamata.

KarS § 74 lg 2 kohaselt tuleb Seitamil koheselt ära kanda 1 aasta 2 kuud vangistust ning

ülejäänud 2 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Seitam 3-aastase katseaja kestel ei

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Koheselt

ärakantava karistuse kandmise alguseks on 10.06.2013, arvates eelvangistus KarS § 68 lg 1

kohaselt karistusaja hulka.

Karistust raskendavaid asjaolusid Kase puhul ei esine, kergendavaks asjaoluks on kahetsus.

Kaske tuleb karistada KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi toimepandud kuriteo eest vangistusega,

kuivõrd selle kuriteo eest on karistusena ettenähtud üksnes vangistus. Kuivõrd antud juhul pani

süüdistatav kuriteod toime 62 kannatanu suhtes ja tekitas oma käitumisega märkimisväärse

varalise kahju kannatanutele, ei pea kohus võimalikuks karistada Kaske KarS § 209 järgi

sätestatud kuriteo eest karistuse alammääras, milleks on üks aasta vangistust. Kuivõrd aga

tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, võimaldab see asjaolu karistada Kaske

KarS § 209 järgi sätestatud kuriteo eest karistuse kesmäärast mõnevõrra madalama määraga, s.o

vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada Kasele mõistetavat

põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks tuleb talle mõista vangistus 1 aasta 4 kuud.

Kuivõrd Kase näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, leiab kohus, et

vangistuses varem mitte viibinud isiku puhul võib vangistuse vaid osaline ärakandmine edaspidi

mõjutada Kaske õiguskuulekalt käituma ning osa vangistust võib jätta tingimisi kohaldamata.

KarS § 74 lg 2 kohaselt tuleb Kasel koheselt ära kanda 7 kuud 21 päeva vangistust ning

ülejäänud 8 kuud 9 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kask 3-aastase katseaja kestel ei

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 10.06.2013 kuni

31.01.2014, so 7 kuud 21 päeva, millega lugeda kohesele ärakandmisele määratud karistus

kantuks.

Karistust raskendavaid asjaolusid Martini puhul ei esine, karistust kergendavaks asjaoluks on

KarS § 57 mõttes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Martinit tuleb karistada KarS §

209 lg 2 p 3, 4 järgi toimepandud kuriteo eest vangistusega, kuivõrd selle kuriteo eest on

karistusena ettenähtud üksnes vangistus. Kuivõrd antud juhul pani süüdistatav kuriteod toime 62

kannatanu suhtes ja tekitas oma käitumisega märkimisväärse varalise kahju kannatanutele ning

seda enda varalise seisundi parandamise eesmärgil, et teenida hõlptulu, ei pea kohus seetõttu

võimalikuks karistada Martinit KarS § 209 järgi sätestatud kuriteo eest karistuse alammääras,

milleks on üks aasta vangistust. Kuivõrd aga tegemist on varem kriminaalkorras karistamata

isikuga, võimaldab see asjaolu karistada Martinit KarS § 209 järgi sätestatud kuriteo eest

karistuse kesmäärast mõnevõrra madalama määraga, s.o vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2

kohaselt tuleb vähendada Martinile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks

põhikaristuseks tuleb talle mõista vangistus 1 aasta 4 kuud.

KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb arvata karistusaja hulka 19.-20.06.2013 kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 2 päeva, kandmisele jääb vangistus 1 aasta 3 kuud 28 päeva. Kuivõrd Martini

näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes on tunnistanud täielikult oma

süüd ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, millele viitab lisaks kahetsuse otsesele

avaldamisele ka see, et isik on andnud igakülgseid ütlusi teo asjaolude kohta, s.h skeemi

toimimise ning tema enda ja Seitami ning Kase rolli kohta kelmuste toimepanemisel, leiab

kohus, et Martinit saab mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra

kaitsmise huvid on tagatud ka siis, kui Martini vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata. Seetõttu

KarS § 74 lg 1 kohaselt Martini vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Martin 3-aastase

katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid

Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja

järelevalve all.

Karistust raskendavaid asjaolusid Soo XXX puhul ei esine, karistust kergendavaks asjaoluks

KarS § 57 mõttes on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Soo XXXt tuleb karistada

vangistusega, kuivõrd KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena

ettenähtud üksnes vangistus. Kuigi Soomer on käidelnud suures koguses ebaseaduslikut

narkootilisi aineid ning ainuüks leitud ja ära võetud 1,4-butaandiooli oli sellises koguses, millest

annab narkootilise joobe tekitada tuhandetele inimestele, on ta tunnistanud oma süüd ja

avaldanud kahetsust ning on kohtu arvates aru saanud oma teo ohtlikkusest ja keelatusest,

mistõttu peab kohus võimalikuks karistada Soo XXXt KarS § 184 järgi sätestatud kuriteo eest

karistuse alammäära, milleks on kolm aastat vangistust, lähedases määras, s.o vangistusega 3

aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada Soo XXXle mõistetavat põhikaristust

1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks tuleb mõista vangistus 2 aastat 4 kuud.

KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb arvata karistusaja hulka 10.-12.06.2013 kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 3 päeva, kandmisele jääb vangistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva. Kuivõrd Soo

XXX näol on tegemist isikuga, kes on tunnistanud täielikult oma süüd ning avaldanud

puhtsüdamlikku kahetsust, millele viitab lisaks kahetsuse otsesele avaldamisele ka see, et isik on

andnud igakülgseid ütlusi teo asjaolude kohta, s.h skeemi toimimise ning tema enda ja Seitami

rolli kohta narkokuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et Soo XXXt saab mõjutada edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvid on tagatud ka siis, kui Soo

XXX vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata. Seetõttu KarS § 74 lg 1 kohaselt vangistust

täielikult ei pöörata täitmisele, kui Soomer 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja

täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Käesoleval juhul on süüdistatavate Seitami, Kase, Martini ja Soo XXX näol

tegemist täisealiste ja töövõimeliste isikutega, kes on ise andnud oma käitumisega aluse nad

süüdi mõista ja nendelt seega ka menetluskulud välja mõista. Seega on nad iseenda käitumisega

menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasa toonud. Seetõttu tuleb nendelt menetluskulud välja

mõista täies ulatuses. Seega, kuivõrd tegemist on isikutega, kes on võimelised töötama ja

teenima sissetulekut, millest tasuda menetluskulusid, ei käi menetluskulude hüvitamine isikutele

üle jõu ja seega ei esine kohtu arvates käesoleval juhul alust jätta Seitami, Kase, Martini ja Soo

XXX menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Seitamilt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga

alammäära, s.o 887,50 eurot, ekspertiisitasud summas 4885 eurot, kaitsjatasu summas 216 eurot

ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Kaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 532,50 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45

eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Martinilt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 532,50 eurot, kaitsjatasu summas 360 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest

kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Soo XXXlt

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on I astme kuriteos süüdimõistmise korral

2,5 kuupalga alammäära, s.o 887,50 eurot, ekspertiisitasu summa 4885 eurot, kaitsjatasu summas

468 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot.

Kuivõrd aga Seitamil, Kasel ja Martinil tuleb hüvitada suures summas tsiviilhagisid ning

Seitamil ja Soo XXXl tuleb tasuda ka kopsakas ekspertiisitasu, võimaldab kohus Seitamil, Kasel,

Martinil ja Soo XXXl tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtuotsuse tegemisel peab kohus muuhulgas seisukoha võtma selles, kuidas toimida

asitõendite ja konfiskeeritava varaga. Käesoleval juhul kohus leiab, et:

Pappkarbis nr.1 asuvad järgmised asitõendid: plastikust 0,5 liitrine pudel kirjega Limonaad,

mokatubaka karp, hõbedane plastkarp etiketiga General, purk kirjega Rivodril, purk kirjega

Rivotril 2 mg, plastikust pudel kirjega Vichy Viva Fresh, mustsõstra siirupi pudel 0,5 liitrine,

plastikust pudel kirjega EVERIN, kollast värvi plastikust pudel, plastik tops kirjega Kofeiini

tabletid (mille sees valged ümmargused tabletid), plastmasskarp kirjega Dry Eucalyptus Mint –

tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Pappkarbis nr. 2 asuvad järgmised asitõendid:

pakend nr 1 - minigrip kilekotid - tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi;

pakend nr 2 - WIFI ruuter (seeria nr XXX ), leitud läbiotsimisel aadressil XXX ) – tuleb

konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida)

KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 3 – videokaamera Canon FS 10 koos laadijaga (leitud läbiotsimisel aadressil XXX ) –

tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Caspar Seitamile;

pakend nr 4 – tahvelarvuti ACER (leitud aadressil Tallinn, XXX toimunud läbiotsimise käigus) –

tuleb konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada

(realiseerida) KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 5 – mobiiltelefon Samsung Galaxy Ace (musta ja valget värvi korpusega, IMEI-

koodiga XXX , leitud Caspar Seitami kinnipidamisel 10.06.2013.a. tema asjade hulgast) - tuleb

konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida)

KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 6 – mobiiltelefon Sony Xperia U (musta ja valget värvi korpusega, IMEI-koodiga

XXX , leitud Arti Martin kinnipidamisel 19.06.2013.a. tema asjade hulgast) - tuleb

konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida)

KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 7 – mobiiltelefon iPhone 3GS (musta värvi korpusega, IMEI-kood XXX , leitud Erki

Soomer kinnipidamisel 10.06.2013.a. tema asjade hulgast) - tuleb konfiskeerida KarS § 83

alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida) KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel

tsiviilhagide katteks;

pakend nr 8 - mobiiltelefon NOKIA C7 (musta värvi korpusega, IMEI-kood XXX , leitud

10.06.2013.a. toimunud läbiotsimisel Caspar Kask elukohas aadressil Tallinn, XXX) – tuleb

konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida)

KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks.

Sularaha kogusummas 340 eurot, mis oli leitud 10.06.2013.a. ja 17.06.2013.a. toimunud

läbiotsimiste käigus sõiduautos Jeep Grand Cherokee reg.nr XXX (kantud PPA tagatiskontole) -

tuleb kohtuotsuse jõustumisel KarS § 831 lg.1 alusel konfiskeerida ja realiseerida KrMS § 126 lg

3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

Sularaha kogusummas 115 eurot, mis oli leitud Caspar Kase elukohas aadressil Tallinn, XXX

toimunud läbiotsimise käigus 10.06.2013 (kantud PPA tagatiskontole) – tuleb kohtuotsuse

jõustumisel KarS § 831 lg.1 alusel konfiskeerida ja realiseerida KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel

tsiviilhagide katteks;

Sularaha kogusummas 55 eurot, mis oli leitud 10.06.2013.a. Caspar Seitami kahtlustatavana

kinnipidamisel tema asjade hulgast (kantud PPA tagatiskontole) - tuleb kohtuotsuse jõustumisel

KarS § 831 lg.1 alusel konfiskeerida ja realiseerida KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide

katteks.

Pulbrilised ained (ekspertiisiobjektid 1.1, 1.2, 1.4, 1.5, 2, 4.1, 15, 16.2, 16.4), tabletid

(ekspertiisiobjektid nr 1.3, 3, 13.1, 14, 17.1) ja vedelikud (ekspertiisiobjektid nr 7, 8, 9, 10, 11

koos pakendiga, 18), mis on jäetud keemiaosakonda – tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel

kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada.

CD-plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 126, 175, 179, 180, 310, 315, 318, 319 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Caspar Seitam KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5

aastat.

Süüdi tunnistada Caspar Seitam KarS § 209 lg.2 p.3,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2

aastat.

KarS § 64 lg.1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista Caspar Seitamile liitkaristuseks vangistus

5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud.

KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Caspar Seitamile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning

lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 74 lg.2 kohaselt vangistust osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt tuleb Caspar Seitamil

ära kanda 1 aasta 2 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata

täitmisele, kui Caspar Seitam 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS

§ 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja koheselt ärakantava karistuse kandmise alguseks on

10.06.2013, arvates eelvangistus KarS § 68 lg.1 kohaselt karistusaja hulka. Tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel.

Süüdi tunnistada Caspar Kask KarS § 209 lg.2 p.3,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2

aastat.

KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Caspar Kasele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning

lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

KarS § 74 lg.2 kohaselt vangistust osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt peab Caspar Kask ära

kandma 7 kuud 21 päeva vangistust ning ülejäänud 8 kuud 9 päeva vangistust ei pöörata

täitmisele, kui Caspar Kask 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §

75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 10.06.2013

kuni 31.01.2014, so 7 kuud 21 päeva, millega lugeda kohesele ärakandmisele määratud karistus

kantuks. Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada Caspar Kask vahi alt kohtusaalis.

Süüdi tunnistada Arti Martin KarS § 209 lg.2 p.3,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2

aastat.

KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Arti Martinile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning

lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka 19.-20.06.2013 kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 2 päeva, kandmisele jääb vangistus 1 aasta 3 kuud 28 päeva.

KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Arti Martin 3-aastase

katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid

Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja

järelevalve all.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Erki Soomer KarS § 184 lg.2 p.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat

6 kuud.

KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Erki Soomer’ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning

lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka 10.-12.06.2013 kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 3 päeva, kandmisele jääb vangistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva.

KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Erki Soomer 3-aastase

katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid

Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja

järelevalve all.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Harju Maakohtu 16.08.2013.a otsusega mõistetud karistus kuulub täitmisele iseseisvalt.

KarS § 78 p.1 kohaselt katseaja alguseks on 31.01.2014.a.

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagid alljärgnevalt ja välja

mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks Caspar Seitamilt, Caspar Kaselt ja Arti Martinilt

solidaarselt:

1) XXX kasuks 230 eurot - arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX;

2) XXX kasuks 210 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXX;

3) XXX kasuks 100 eurot - XXX arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX ;

4) XXX kasuks 310 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX;

5) XXX kasuks 340 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

6) XXX kasuks 255 eurot - XXXarveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

7) XXX kasuks 190 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

8) XXX kasuks 40 eurot - arveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

9) OÜ XXX kasuks 460 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

10) XXX OÜ kasuks 360 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

11) XXX OÜ kasuks 330 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

12) XXX kasuks 242,24 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

13) XXX kasuks 250 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

14) XXX kasuks 120 eurot arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

15) XXX kasuks 320 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX;

16) XXX OÜ kasuks 630 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXX;

17) XXX OÜ kasuks 120 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

18) XXXOÜ kasuks 85 eurot – arveldusarve XXXXXXXXXX;

19) XXX OÜ kasuks 490 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

20) XXX OÜ kasuks 360 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

21) XXX kasuks 299,90 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXX;

22) XXX OÜ kasuks 240 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

23) XXX OÜ kasuks 190 eurot – arveldusarve nr XXXXXXX;

24) XXX OÜ kasuks 180 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

25) XXX kasuks 175 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXX;

26) OÜ XXX kasuks 310 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

27) XXX kasuks 230 eurot - arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

28) XXX OÜ kasuks 190 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

29) XXX OÜ kasuks 580 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXX;

30) XXX OÜ kasuks 350 eurot – arveldusarve XXXXXXXXXXX;

31) XXX kasuks 270 eurot –arveldusarve nr XXXXXXXX

32) XXX kasuks 200 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXX;

33) XXX kasuks 120 eurot – XXXarveldusarve nr XXXXXXXXX;

34) XXX kasuks 90 eurot – arveldusarve nr XXXXXXX;

35) XXX kasuks 80 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXX;

36) XXX kasuks 160 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXX;

37) XXX kasuks 160 eurot –arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

38) XXX kasuks 150 eurot arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

39) XXX kasuks 35 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXX;

40) XXX OÜ kasuks 540 eurot arveldusarve nr XXXXXXXXX;

41) OÜ XXX kasuks 430 eurot – arveldusarve XXXXXXXXXXX;

42) XXX OÜ kasuks 240 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

43) XXX kasuks 160 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

44) OÜ XXX kasuks 160 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX

45) XXX kasuks 160 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX

46) XXX kasuks 120 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

47) XXX OÜ kasuks 459 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

48) XXX OÜ kasuks 430 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

49) OÜ XXX kasuks 420 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

50) XXX kasuks 120 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

51) XXX kasuks 95 eurot – XXX OÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

52) XXX OÜ kasuks 160 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX;

53) XXX kasuks 335 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

54) XXX kasuks 310 eurot - arveldusarve nr XXXXXXXXXXX;

55) XXX kasuks 310 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

56) XXX kasuks 300 euro- arveldusarve nr XXXXXXXXX;

57) XXX kasuks 156 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

58) XXX kasuks 80 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX;

59) XXX kasuks 110 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXX;

60) XXX kasuks 90 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXX

61) XXX kasuks 1710 eurot – arveldusarve nr XXXXXXXXXXX.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Caspar Seitamilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 887,50 eurot,

ekspertiisitasud 4885 eurot, kaitsjatasu summas 216 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest

kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Caspar Kask’ilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot ja

kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Arti Martinilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot,

kaitsjatasu summas 360 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45

eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Erki Soo XXXlt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 887,50 eurot,

ekspertiisitasu 4885 eurot, kaitsjatasu summas 468 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest

kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot.

Menetluskulud

tasuda

ühe

aasta

jooksul

kohtuotsuse

jõustumisest

arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89

1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr

333416110002 Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002). Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-13-10893, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 alusel asitõendid ja konfiskeeritav vara:

Pappkarbis nr.1 asuvad järgmised asitõendid: plastikust 0,5 liitrine pudel kirjega Limonaad,

mokatubaka karp, hõbedane plastkarp etiketiga General, purk kirjega Rivodril, purk kirjega

Rivotril 2 mg, plastikust pudel kirjega Vichy Viva Fresh, mustsõstra siirupi pudel 0,5 liitrine,

plastikust pudel kirjega EVERIN, kollast värvi plastikust pudel, plastik tops kirjega Kofeiini

tabletid (mille sees valged ümmargused tabletid), plastmasskarp kirjega Dry Eucalyptus Mint –

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Pappkarbis nr. 2 asuvad järgmised asitõendid:

pakend nr 1 - minigrip kilekotid - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi;

pakend nr 2 - WIFI ruuter (seeria nr XXX ), leitud läbiotsimisel aadressil XXX ) – konfiskeerida

KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida) KrMS § 126 lg

3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 3 – videokaamera Canon FS 10 koos laadijaga (leitud läbiotsimisel aadressil XXX ) –

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Caspar Seitamile;

pakend nr 4 – tahvelarvuti ACER (leitud aadressil Tallinn, XXX toimunud läbiotsimise käigus) -

konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida)

KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 5 – mobiiltelefon Samsung Galaxy Ace (musta ja valget värvi korpusega, IMEI-

koodiga XXX , leitud Caspar Seitami kinnipidamisel 10.06.2013.a. tema asjade hulgast) -

konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida)

KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 6 – mobiiltelefon Sony Xperia U (musta ja valget värvi korpusega, IMEI-koodiga

XXX , leitud Arti Martin kinnipidamisel 19.06.2013.a. tema asjade hulgast) - konfiskeerida

KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida) KrMS § 126 lg

3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks;

pakend nr 7 – mobiiltelefon iPhone 3GS (musta värvi korpusega, IMEI-kood XXX , leitud Erki

Soomer kinnipidamisel 10.06.2013.a. tema asjade hulgast) - konfiskeerida KarS § 83 alusel kui

kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida) KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel

tsiviilhagide katteks;

pakend nr 8 - mobiiltelefon NOKIA C7 (musta värvi korpusega, IMEI-kood XXX , leitud

10.06.2013.a. toimunud läbiotsimisel Caspar Kask elukohas aadressil Tallinn, XXX) -

konfiskeerida KarS § 83 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja võõrandada (realiseerida)

KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks.

Sularaha kogusummas 340 eurot, mis oli leitud 10.06.2013.a. ja 17.06.2013.a. toimunud

läbiotsimiste käigus sõiduautos Jeep Grand Cherokee reg.nr XXX (kantud PPA tagatiskontole) -

kohtuotsuse jõustumisel KarS § 831 lg.1 alusel konfiskeerida ja realiseerida KrMS § 126 lg 3 p 6

alusel tsiviilhagide katteks;

Sularaha kogusummas 115 eurot, mis oli leitud Caspar Kase elukohas aadressil Tallinn, XXX

toimunud läbiotsimise käigus 10.06.2013 (kantud PPA tagatiskontole) - kohtuotsuse jõustumisel

KarS § 831 lg.1 alusel konfiskeerida ja realiseerida KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide

katteks;

Sularaha kogusummas 55 eurot, mis oli leitud 10.06.2013.a. Caspar Seitami kahtlustatavana

kinnipidamisel tema asjade hulgast (kantud PPA tagatiskontole) - kohtuotsuse jõustumisel KarS

§ 831 lg.1 alusel konfiskeerida ja realiseerida KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel tsiviilhagide katteks.

Pulbrilised ained (ekspertiisiobjektid 1.1, 1.2, 1.4, 1.5, 2, 4.1, 15, 16.2, 16.4), tabletid

(ekspertiisiobjektid nr 1.3, 3, 13.1, 14, 17.1) ja vedelikud (ekspertiisiobjektid nr 7, 8, 9, 10, 11

koos pakendiga, 18), mis on jäetud keemiaosakonda – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui

kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada.

CD-plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 31. jaanuaril 2014.a.

Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 03.

märtsil 2014.a, kui esitatakse apellatsiooniteade. Vahistatud süüdimõistetul on õigus kaebus

esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevast alates.

Kohtunik: