2-13-56180/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-13-56180

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 3.märts 2014. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-56180 Tsiviilasi Tsiviilasja hind S S hagi K S vastu igakuise elatise vähendamise nõudes 1440 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S S ( )

Kostja alaealine K S ( seaduslik esindaja M E ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta S Selt (S) tema alaealise poja K Se kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista S Selt K Se kasuks välja igakuine elatis alates kohtuotsuse jõustumisest 120 € kuus kuni K Se täisealiseks saamiseni 20.01.2026.a.

Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-13-56180

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1. 27.11.2013.a. esitas S S hagi oma alaealise poja K S vastu igakuise elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega maksekäsu S S vastu 200 EUR elatise saamiseks K Sele (tsiviilasja nr 2-12-15841). Elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. S Sel ja R Lil, isikukood , sündis ühine laps M S, isikukood (vt lisatud sünnitunnistus), On tekkinud olukord, kus väljamõistetud elatise maksmisega osutub varaliselt vähem kindlustatuks M S kui elatist saav laps. Riigikohus on öelnud oma varasemas lahendis 3-2-1-21-07, kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele. Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497). Perekonnaseadus § 102 lg 1 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama seaduse § 102 lg 2 sätestab, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla Perekonnaseaduses sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. S S palub vähendada väljamõistetud elatist K Sele kuni 40. euroni kuus. KOSTJA VASTUVÄITED 2.Kostja ei ole elatise vähendamisega nõus, kuna K Se ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt kokku 441 € kuus – toidule ja maiustustele 150 €, eluaseme kuludele (vesi, elekter, küte) 30 €, ravimitele 30 €, riietele, jalanõudele jms 120 €, mänguasjadele ja meelelahutusele

30 €, lasteaiale 55 €, õppevahenditele 20 € ja treeningule 6 €. KOHTU SEISUKOHT

3. 29.01.2014.a. määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse, pooltele avalduste ning dokumentide esitamiseks lõpliku tähtpäeva ning otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 3.märtsi 2014.a. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 13.06.2012.a. maksekäsu jõustunud määrusega kohustatud S St tasuma K Sele elatist 200 eurot kuus alates 21.04.2012.a. kuni K Se täisealiseks saamiseni Esitatud hagis palub hageja temalt väljamõistetud 200 eurose elatise vähendamist 40 euroni kuus, kuna elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Nimelt on hagejal sündinud teine laps - M S ning on tekkinud olukord, kus väljamõistetud elatise maksmisega osutub varaliselt vähem kindlustatuks M S kui elatist saav laps K S. Kostja elatise vähendamisega ei nõustu, kuna K Se ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 441 eurot.

2-13-56180

PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10;

9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16). Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega on eelneva eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19).

Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust.

PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist.

Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Riigikohtu tsiviilkolleegium rõhutab lahendis 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

2-13-56180

elatist nõudev laps. PKS § 98 lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Antud asjas nõuab hageja elatise suuruse vähendamist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära ja väitab, et seoses teise lapse sünniga ei suuda ta maksta lahus elavale lapsele elatist rohkem kui 40 eurot kuus. Seega tuleb kohtul otsustada, kas esineb mõjuv põhjus, mis annaks alust tema osa lapse ülalpidamiskuludes vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud ei oma sissetulekute suurust ega varalist seisu, on vaid kohtule esitanud enda konto väljavõtte ajavahemiku kohta 01.01.2013-11.11.2013.a. põhjendamata, mida ta sellega tõendada soovib.

Kohtu 8.01.2014 nõudele esitada andmed oma sissetulekute ja varalise seisu kohta, esitas hageja ülevaate oma maksehäiretest seisuga 16.01.2014 ning arvestatud, tasutud ja edastatud sotsiaalmaksu kohta 2013.aastal /t.l. 37-40/. Maksehäiretest nähtuvalt on hagejal võlgnevused X 573 €, X OÜ-le 1300 € ja X 131 €. Kohtu kontrollitud andmetel töötab hageja OÜ-s XX ning tööandjalt välja nõutud 5.02.2014 töötasu tõendist nähtuvalt on hageja ajavahemikus september 2013 – jaanuar 2014 saanud keskmiselt brutopalka ca 460.60 € kuus (so ca 364 € netona) /t.l. 53/.

Isiklikku vallasja kinnisvara hageja registriandmetel ei oma /t.l. 42-44/. Eelnevast nähtub, et kui kostja peaks maksma hagejale elatist miinimummääras so 177.50 € kuus, jääks tema enda ja teise alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 186.50 € (364-177.50). Kohus leiab, seega on hageja tema varalist seisundit hinnates olukorras, milles ta ei ole võimeline andma kostjale ülalpidamist juba väljamõistetud suuruses so 200 € kuus ega miinimummääras kahjustamata teise alaealise lapse ja enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna hageja teine alaealine laps osutub vastasel juhul varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.

Kohus leiab, et hageja on suuteline kostjale elatist maksma 120 € kuus, mitte 40 €, nagu hageja ise leiab. Kohtu hinnangul paneks suurema elatise väljamõistmine hageja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Samas kohus rõhutab, et hagejal on vanemana lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohtu hinnangul tuleks antud juhul hagejal esmajärjekorras oma sissetulekute suurendamiseks leida töökoht, mis võimaldaks tema kahe lapse ülalpidamiseks panustada elatist vähemalt miinimummääras.

Samuti peaks hageja kohtu arvates edaspidi vältima ebamõistlikult kulukate SMS laenude võtmist ning lähtuma PKS § 98 lg 1 sätestatud põhimõttest, et tema kõik alaealised lapsed on õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras.

2-13-56180

TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik