3-14-50139/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50139 Haldusasi

O. R. kaebus Maksuja Tolliameti 17.01.2014 maksuteate nr

609 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: O. R. Vastustaja: Maksuja Tolliamet Volitatud esindaja: Aiki Meister RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-14-50139 menetlus.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada O. R. 04.02.2014 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot selle kandmisega O. R. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx.

3. Jätta kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD

1. O. R. esitas 04.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 17.01.2014 maksuteate nr 609 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse Maksuja Tolliameti 17.01.2014 maksuteate nr 609 täitmise peatamiseks.

2. 05.05.2014 kohtunõudega küsis kohus Maksuja Tolliametilt seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.

3. 10.02.2014 saabus kohtule Maksuja Tolliameti seisukoht, milles teatatakse, et Maksuja Tolliamet on oma 10.02.2014 otsusega nr 8-3/770 tunnistanud vaidlustatud Maksuja Tolliameti 17.01.2014 maksuteate nr 609 kehtetuks. Ühtlasi esitas vastustaja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks.

4. 13.02.2014 teatas kaebuse esitaja kohtule, et nõustub kohtuasja 3-14-50139 menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotleb hüvitada temale kantud menetluskulud kokku summas 480 eurot (riigilõiv summas 30 eurot ning õigusabikulud summas 450 eurot).

5. 13.02.2014 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamise taotluse käiguta ning andis 7 päevase tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et HKMS § 109 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid koos Bagira Invest OÜ arve nr 22/01/14/999 tasumist tõendavate dokumentidega. Samuti selgitas kohus kaebajale HKMS § 31, 32 ja 36 tulenevat vajadust eristada volitatud esindajat ning nõustajat. Kohus selgitas kaebajale esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise tingimusi ning palus kaebajal oma taotlust täpsustada.

6. 19.02.2014 saabus kohtule kaebuse esitaja menetlusdokument, milles kaebaja teatab, et loobub kaebusest ning on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.

7. 20.02.2014 saabus kohtule kaebajalt maksekorraldus, millest nähtub, et kaebaja on kandnud menetluskulusid summas 100 eurot (tl 69).

8. 21.02.2014 teatab kaebaja, et on nõus kaebuse menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p

4 alusel ning taotleb menetluskulude hüvitamist summas 450 eurot.

9. 27.02.2014 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Vastustaja märgib, et HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega ei kuulu kaebaja poolt tasutud riigilõiv vastustajalt välja mõistmisele.

HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kaebaja on kasutanud haldusasjas Bagira Invest OÜ õigusabi ja esitanud Bagira Invest OÜ arve nr 22/01/14/999 õigusalase nõustamise, materjalidega tutvustamise ja kaebuse koostamise eest.

Tallinna Halduskohtu 13.02.2014 kohtumäärusega selgitati kaebajale, et menetluskulude hüvitamiseks on vajalik esitada kohtule tõendid, et kaebaja on õigusabi eest tasunud. Kaebaja on kohtule esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on S. R. 23.01.2014 tasunud Bagira Invest OÜ-le 100 eurot selgitusega „O. R.“. Kuna muid menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente esitatud ei ole, järeldub 23.01.2014 maksekorraldusest, et kaebaja on kandnud menetluskulusid summas 100 eurot. Seetõttu kuuluks kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele üksnes 100 euro ulatuses, kui ei esineks järgmises alajaotuses toodud asjaolusid.

Halduskohtule esitatud kaebuse on allkirjastanud kaebaja ise ning kaebaja ise on edastanud kohtule ka muud menetlusdokumendid. Vaatamata sellele, et halduskohus juhtis kaebaja tähelepanu vajadusele esitada juhul, kui Bagira Invest OÜ näol on tegemist tema esindajaga, esindusõiguse tõendamiseks vajalikud dokumendid, ei ole kaebaja seda teinud. Bagira Invest OÜ ei ole advokaat, kelle esindusõigust HKMS § 35 lg 4 kohaselt eeldatakse.

Kohus märgib, et nõustaja kulude väljamõistmine on põhjendatud üksnes juhul, kui asjas oleks toimunud kohtuistung, sest HKMS § 36 kohaselt võib nõustaja esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Kuna halduskohtus toimus kirjalik menetlus ning kohtuistungit ei toimunud, puudub halduskohtul HKMS §-s 36 nimetatud nõustaja pädevusest tulenevalt võimalus pidada Bagira Invest OÜ-d ka kaebaja nõustajaks (Riigikohtu lahendid 3-3-1-92-09, 3-3-1-93-08).

Seetõttu ei ole õigusabikulude vastustajalt välja mõistmine HKMS § 109 lg 1 kohaselt põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Käesoleval juhul on Maksuja Tolliamet oma 10.02.2014 otsusega nr 8-3/770 tunnistanud vaidlustatud Maksuja Tolliameti 17.01.2014 maksuteate nr 609 kehtetuks (tl 50).

Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja nr 3-14-50139 menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

11. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg

1 p 2 või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4). O. R. tasus kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 30 eurot (tl 39), mille saab kaebajale terves ulatuses tagastada, kuna kohus esialgse õiguskaitse taotlust lahendama ei pidanud ning menetlus kuulub lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

12. Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6).

Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 450 eurot.

HKMS 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Viidatud sättest tuleneb, et menetluskulud peavad olema kantud – see tähendab, et kohtule tuleb esitada ka tõendid, et kaebaja poolt kohtule esitatud õigusabi kulu on tasutud (vt ka Riigikohtu 14.05.2012 lahend nr 3-3-1-12-12).

Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude kantust tõendava maksekorralduse üksnes 100 euro osas (tl 69). Seega saaks kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista menetluskulud üksnes selles ulatuses.

Samas märgib vastustaja õigesti, et käesoleval juhul ei saa vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulusid välja mõista.

Kohus palus kaebuse esitajal oma 13.02.2014 määrusega täpsustada, kas kaebaja taotleb esindaja menetluskulude hüvitamist või nõustaja menetluskulude hüvitamist. Kaebaja seda kohtule ei täpsustanud.

Seega arvestades asjaoluga, et kaebaja ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kaebajal oleks olnud käesolevas asjas volitatud esindaja (puudub vastav volikiri), kaebaja on ise, ilma esindaja vahenduseta, esitanud kohtule kaebuse ning esindaja ei ole teinud ühtegi menetlustoimingut, siis kohus eeldab, et kaebaja on taotlenud käesolevas asjas nõustaja kasutamisele kulunud kulude hüvitamist.

Kohus märgib, et vastavalt HKMS §-le 31, 32 ning 36 eristada volitatud esindajat ning nõustajat ning neil on vastavalt seadusele erinevad õigused.

HKMS §-st 36 tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada isikut, kellel on täielik teovõime (lg 1). Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (lg 2). Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Kohus selgitab menetlusosalisele seda õigust (lg 3).

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna nõustaja saab teha menetlustoiminguid üksnes koos kaebajaga ning seda eelkõige kohtuistungil, siis nõustaja kulusid muus osas kui kohtuistungil osalemise osas ei saa kaebajale ka hüvitada. (Vt Riigikohtu 03.03.2009 lahend nr 3-3-1-93-08, milles sedastati, et nõustajakulu on menetluskulu. TsMS § 228 lg-s 2 sätestatakse nõustaja kohtumenetluses osalemise viis - nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus toimunud kirjaliku menetluse tõttu polnud nõustaja osalemine kohtuistungil võimalik ja vastavad kulutused jäävad seepärast kaebuse esitaja kanda.)

HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuväliseks menetluskuluks nõustajate kulud. Samas, lähtudes HKMS § 36 sätestatud piiratud kohtumenetluses osalemise viisist, ei saa tema kulusid muus osas kaebajale hüvitada, kui üksnes seoses kohtuistungiga seotud kulud. Kuna käesolevas asjas kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole kaebajale võimalik vastavaid kulusid hüvitada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik