2-14-5937/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-5937

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-5937

Tsiviilasi

XXXavaldus

XXXOÜ

(registrist

kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija

määramiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine; avalduse

läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Puudutatud isik: XXXOÜ (kustutatud; registrikood

XXX), viimane juhatuse liige XXX(e-post: XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

21. veebruar 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada XXXavaldus.

3. Viia läbi XXXOÜ (registrist kustutatud; registrikood XXX) likvideerimine ning

määrata likvideerijaks XXX(isikukood XXX, elukoht Harjumaa, e-post: XXX).

4. Kohustada likvideerijat XXXteatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest ja XXXOÜ registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole

lõpetatud ühe aasta jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest XXXOÜ-le,

tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule

viidud.

5. Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle

2 (4)

edastamisest XXXOÜ-le.

6. Edastada

käesolev

kohtumäärus

avaldajale,

toimetada

kätte

XXXOÜ

likvideerijale Karin Kiigemäele ning saata pärast jõustumist kande tegemiseks

Harju Maakohtu registriosakonnale.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud puudutatud isiku XXXOÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse

elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB

Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr

EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686.

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv

määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXesitas Harju Maakohtu registriosakonna kaudu 06.02.2014 kohtule avalduse, milles

taotleb XXXOÜ (registrist kustutatud) likvideerimist ning enda likvideerijaks määramist.

Avalduse kohaselt on XXXOÜ (kustutatud) arvelduskontol AS-is SEB Pank veel jaotamata

vara. Kuna vajalikud on likvideerimisabinõud, taotleb avaldaja XXXOÜ (kustutatud)

täiendava likvideerimise läbiviimist ja likvideerija määramist.

Avaldaja kinnitas 13.02.2014, et on nõus olema XXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks.

Avaldaja ei soovi likvideerija ülesannete täitmise eest saada tasu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et esitatud avaldus vastab TsMS-is sätestatud sisu- ja vorminõuetele ning ei

esine selle menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus avalduse menetlusse.

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 1 tuleneb, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole

registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud

nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel

esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

3 (4)

Kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja

kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta

aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid

üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist

kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse

äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2

nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale

majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis

takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu

likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides

ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut.

ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli

vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise.

Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne XXXOÜ

(kustutatud) registrist kustutamist läbi osaühingu likvideerimismenetlust ning avaldusest

järelduvalt

on

osaühingul

jaotamata

vara.

Eeltoodust

nähtuvalt

on

vajalikud

likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia XXXOÜ (kustutatud) likvideerimine.

Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses

nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel

täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS

§ 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega

või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei

või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt üks

likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.

Seoses XXXOÜ (kustutatud) likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija

määramine. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt oli XXXOÜ

(kustutatud) osanikuks ja viimaseks juhatuse liikmeks avaldaja, kes on taotlenud määrata

ennast XXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks. Nimetatud isik on andnud likvideerija kohustuste

täitmiseks kohtule oma nõusoleku, isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180

lg-tes 2-3¹ sätestatud nõuetele ning on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

•

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama

võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

•

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi

nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

•

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta

aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja

seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul

ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

•

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga

lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

•

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate;

likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu

jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);

4 (4)

•

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest

teatamisest (ÄS § 214 lg 1);

•

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi

ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

•

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele

ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

•

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist,

kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse

kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja

vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et

osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

•

andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule

usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna isik, kelle

likvideerijaks nimetamist avalduses taotletakse ja kes on andnud oma nõusoleku

likvideerijaks määramiseks, ei ole likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude

kindlaksmääramise vajadusest kohut teavitanud (TsMS § 605 lg 1).

Vastavalt TsMS § 477² lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija

üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja

nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise

kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus

ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 477² lg-st 1 määrab kohus, et likvideerijal tuleb pärast

ülesannete täitmist kohtule esitada selle kohta aruanne. Kohustuse täitmata jätmise korral võib

kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

Tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates

edastamisest juriidilisele isikule.

Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile kande tegemiseks.

TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud

juriidiline isik. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS

§ 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt /

Indrek Parrest

kohtunik