3-13-2192/14 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2192

Haldusasi

OÜ Ilotrükk kaebus Maksuja Tolliameti 07.08.2013 korralduse nr 12.2-3/16469-2 ning 19.09.2013 vaideotsuse nr 6-1/1675-2 tühistamise nõuetes .

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: OÜ Ilotrükk (registrikood 11712347) Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe;

Vastustaja: Maksuja Tolliamet, Esindaja:Andreas Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulu tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS §

136 lg-ga 8 on 31.03.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 19.07.2013 korraldusega nr. 12.2-3/16469-1 .OÜ Ilotrükk äriühingu esindusõiguslikku isikut esitama 26.07.2013 kell 09.00 maksuhaldurile teave ja dokumendid, mis puudutavad ajavahemikku märts 2010 kuni mai 2012 .Korralduses selgitati, et 2013 aastal parandas AS Iloprint (pankrotis) enda käibedeklaratsioonid perioodil märts 2010 kuni mai 2012. AS-lt Iloprint saadud andmetest selgus, et AS Iloprint ( pankrotis) poolt tehtud deklaratsioonide parandused on seotud tehingutega OÜ-ga Ilotrükk. Ülaltoodust lähtuvalt kontrollib MTA Ilotrükk OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes Iloprint AS-ga ( pankrotis) ning Ilotrükk OÜ tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2010 märts kuni 2012 mai. Korralduses märgiti, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus vastavalt MKS § 67 lõikele 1 rakendada sunniraha, esimesel korral kuni 640 eurot, teisel korral kuni 2000 eurot. Maksuhaldur hoiatas, et korralduses märgitud suulise teabe andmise kohustuse tähtajaks mittetäitmisel rakendatakse sunniraha, esimesel korral summas 320 eurot ning korralduses märgitud dokumentide esitamise kohustuse tähtajaks mittetäitmisel rakendatakse samuti sunniraha, esimesel korral summas 320 eurot. Juhul, kui äriühing jätab tähtajaks nimetatud kohustused täitmata, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.

2.07.08.2013 andis MTA OÜ-le Ilotrükk korralduse nr. 12.2-3/16469-2, millega kohustati OÜ-t Ilotrükk tasuma MTA 19.07.2013 korralduse nr 12.2-3/16469-1 täitmata jätmise eest sunniraha summas 640 eurot. Korraldusega kohustati OÜ-t Ilotrükk täitma 19.07.2013 korralduses näidatud kohustus hiljemalt 19.08.2013 .

3.23.08.2013 esitas OÜ Ilotrükk 07.08.2013 vaide, taotledes korralduse kehtetuks tunnistamist. 26.08.2013 võttis MTA OÜ-lt Ilotrükk 07.08.2013 korraldusega määratud sunniraha summas

640 eurot. Kuna OÜ-l Ilotrükk oli maksusumma enammakse summas 1,31 eurot, siis võeti enammakse sunniraha katteks ning ülejäänud summa 638,69 eurot võeti maha OÜ Ilotrükk pangakontolt.19.09.2013 tegi MTA vaide suhtes vaideotsuse,millega jättis vaide rahuldamata

4.Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Maksuja Tolliameti 07.08.2013 korralduse nr 12.2-3/16469-2 ning 19.09.2013 vaideotsuse nr 6-1/1675-2 tühistamist, samuti tasutud sunniraha ja sunniraha summalt intressi väljamõistmist.

II KAEBUSE MOTIIVID

5.19.07.2013 korralduse teatavaks tegemise ja korralduses näidatud kohustuse täitmise vahele jäi ebamõistlikult lühike tähtaeg. Seetõttu ei ole sunniraha määramine põhjendatud.

19.07.2013 korraldus saadeti tähtsaadetisena OÜ Ilotrükk aadressile Keemia 11-48 Tallinn ning e-posti teel OÜ Ilotrükk juhatuse liikme Anti Päiv’i e-posti aadressile antipaiv@hot.ee. OÜ Ilotrükk ei ole andnud nõusolekut 19.07.2013 korralduse kättetoimetamiseks tema juhatuse liikme Anti Päiv’i e-posti aadressile ega saatnud ka maksuhaldurile kinnitust 19.07.2013 korralduse kättesaamise kohta. Seetõttu ei ole 19.07.2013 korraldust OÜ-le Ilotrükk elektrooniliselt teatavaks tehtud. Veelgi enam – maksuhaldur ei ole vaideotsuses vaidlustanud OÜ Ilotrükk poolt vaide esitatud seisukohta et OÜ Ilotrükk juhatuse liige viibis ajavahemikul 20.07.2013 kuni 31.07.2013 Viljandis oma vanemate juures ega oma ligipääsu oma e-posti aadressile. Tähtkirjaga OÜ-le Ilotrükk saadetud 19.07.2013 korraldust ei õnnestunud äriühingule üle anda ning selle kohta jäeti OÜ-le Ilotrükk vastav teade 22.07.2013. Seetõttu tuleneb MKS § 53¹ lg 4 teisest lausest, et 19.07.2013 korraldus tehti OÜ-le Ilotrükk teatavaks 22.07.2013.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud juriidilise isiku kohustust hoolitseda posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil ,samas ei tulene Riigikohtu seisukohtadest juriidilise isiku kohustust kontrollida posti vastuvõtmist iga päev. Üldteadaolevalt on haldusakti vaidlustamise tähtaeg 30 päeva, mistõttu on piisav, kui juriidiline isik kontrollib oma posti vastuvõtmist vähemalt üks kord nädalas (seda eelkõige juulikuus, mis on üldteadaolevalt puhkusteperiood). Seetõttu ei saa pidada õiguspäraseks olukorda, kus maksuhaldur jättis 19.07.2013 korralduse kättetoimetamise, s.o. 22.07.2013, ja nimetatud korralduses näidatud kohustuse täitmise tähtpäeva, s.o. 26.07.2013 kell 09.00, vahele üksnes kolm päeva. 19.07.2013 korraldusega ei kutsunud maksuhaldur OÜ Ilotrükk seaduslikku esindajat lihtsalt ütlusi andma.

Korraldusest nähtuvalt kohustati OÜ-t Ilotrükk esitama hulgaliselt erinevaid dokumente (AS-iga Iloprint (pankrotis) tehtud tehingutega seotud kõik dokumendid (arved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, lepingud, tasumise andmed); pearaamatu kõikide kontode väljavõtted; kassadokumendid ja kõikide pangakontode väljavõtted; kõik töötajatele tehtud väljamaksetelt tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud dokumendid, sh töölepingud ja tööajatabelid, jne.).Eelnev kinnitab veelkordselt, et maksuhaldur jättis 19.07.2013 korralduse täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja.

Võrdluseks märgib kaebaja, et MKS § 95 lg 5 kohaselt toimetatakse maksuotsus maksukohustuslasele kätte vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva. Arusaamatuks jääb vaideotsuses (lk.

2) esitatud seisukoht: „Vaideorgan leiab, et kolmepäevane tähtaeg nõutud dokumentide esitamiseks ei ole ebamõistlikult lühike ning korralduse täitmata jätmine ei tulenenud mitte vastava tähtaja lühidusest vaid vaide esitaja enda hooletusest posti vastuvõtmise korraldamisel. Veelgi enam vaide esitaja ei soovigi maksuhaldurile vastavaid dokumente ja teavet esitada, viidates vaides oma õigusele teabe ja dokumentide andmisest keelduda.“ Jääb selgusetuks, millega on põhjendatud maksuhalduri arvamus, et kolmepäevane tähtaeg on mõistlik? Teiseks ei tulene kehtivast õigusest ega kohtupraktikast äriühingu kohustust korraldada posti vastuvõtmist iga päev..OÜ Ilotrükk 23.08.2013 vaides väljendatud soovimatus esitada maksuhaldurile 19.07.2013 korraldusega nõutud dokumente ei saa õigustada 19.07.2013 korraldusega määratud ebamõistlikult lühikest tähtaega.

Kuna 19.07.2013 korralduse kättetoimetamise ja selles näidatud kohustuse täitmise tähtpäeva (26.07.2013 kell 09.00) vahele jäi ebamõistlikult väike tähtaeg, ei ole OÜ-le Ilotrükk sunniraha määramine põhjendatud.

6.Maksuhaldur nõuab 19.07.2013 korraldusega OÜ-lt Ilotrükk teavet, mis on tal vähemalt osalisel olemas. Seetõttu ei ole sunniraha määramine põhjendatud. Maksuhaldur kontrollis OÜ Ilotrükk tegevust ning kontrolli tulemusena tegi OÜ-le Ilotrükk 02.06.2011 maksuotsuse nr. 12.2-3/10287-67 . Maksuotsuse lk-lt 1 (teine ja kolmas lõik) nähtub, et maksuhaldur kontrollis OÜ Ilotrükk maksude tasumise õigsust ning et vastav kontroll viidi läbi ajavahemikul detsember 2009 kuni detsember 2010. Seevastu 19.07.2013 korraldusega nõuab maksuhaldur teavet perioodi kohta märts 2010 kuni mai 2012. Sellest järeldub, et maksuhaldur nõuab teavet ja dokumente, mis peaks tal vähemalt osaliselt olemas olema. Maksuotsuse punkti 1.2.1.4 kohaselt, perioodil 19.01.2010 kuni 14.04.2010 küsitles maksuhaldur kokku 39 töötajat. Seevastu 19.07.2013 korraldusega soovib maksuhaldur perioodi kohta märts 2010 kuni mai 2012 teavet töötajatele tehtud väljamaksetelt palgamaksude ja sundkindlustuse maksete tasumise õigsuse kohta. Kui maksuhaldur hiljemalt 14.04.2010 küsitles töötajaid, siis miks soovib maksuhaldur saada töötajate kohta teavet perioodi kohta 2010 märts kuni 2012 mai? Maksuhaldur ei ole vaideotsuses vaielnud vastu vaides esitatud väitele, et maksuhalduril on 19.07.2013 korraldusega nõutud teave vähemalt osaliselt olemas.

ASS § 2 lõike 1 järgi kohaldatakse sunnivahendit juhul, kui üksikisik ei anna haldusorganile viimase poolt haldusaktiga nõutud teavet ning teabe esitamata jätmine takistab haldusorgani poolt oma ülesannete täitmist. Selle normi eesmärgiks ei ole sunnivahendi kohaldamine olukorras, kus haldusorganile jäetakse esitamata teave, mis haldusorganil on endal olemas. Kuna 19.07.2013 korraldusega nõudis maksuhaldur OÜ-lt Ilotrükk muuhulgas teavet, mis on tal endal olemas, siis ei ole sunniraha kohaldamine põhjendatud.

7. 19.07.2013 korraldusest ei selgu, mida on maksuhaldur teinud selleks, et küsida korraldusega nõutavat teavet AS-ilt Iloprint (pankrotis). Seetõttu ei ole sunniraha kohaldamine põhjendatud. 19.07.2013 korraldusest nähtub, et tegelikult soovib maksuhaldur kontrollida AS-i Iloprint (pankrotis) käibedeklaratsioonide muutmise põhjendatust. Kuna maksuhaldur ei ole pöördunud AS-i Iloprint (pankrotis) käibedeklaratsioonide muutmise põhjuste selgitamiseks AS-i Iloprint (pankrotis) poole, puudub alus sellekohase teabe nõudmiseks OÜ-lt Ilotrükk. Ebaõige on vaideotsuses (lk. 3) esitatud väide, et „Vaideorgan peab vajalikuks selgitada, et OÜ Ilotrükk ei ole käesolevas asjas mitte kolmas isik vaid maksumaksja, kelle osas MTA alustas 19.07.2013 korraldusega nr 12.2-3/16469-1 kontrolli. Eeltoodu nähtub nii korralduse juriidilisest (viide MKS § 60 lg-le 1) kui ka faktilisest põhjendusest. Seega ei peagi käesoleval juhul olema täidetud kolmandalt isikult teabe küsimise eeldused, mis tulenevad MKS § 61 lgst 2.“ Esiteks, see, kas maksuhaldur küsib teavet maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult, otsustatakse konkreetse haldusakti põhjenduste, mitte haldusaktis sisalduva õigusliku viite alusel. Teiseks, 19.07.2013 korraldusest ei nähtu üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni alustamine OÜ Ilotrükk suhtes. Ainus korralduses sisalduv põhjendus on tsiteeritud käesoleva kaebuse punktis 2.3.1 ning selles sisaldub viide sellele, et AS Iloprint (pankrotis) parandas käibedeklaratsioone perioodil märts 2010 kuni mai 2012. Rõhutame, et ka teave, mida maksuhaldur nõuab OÜ-lt Ilotrükk, seondub ajavahemikuga märts 2010 kuni mai 2012. Seega on ebaõige maksuhalduri väide, et OÜ-lt Ilotrükk teabe nõudmine on seotud OÜ Ilotrükk maksude tasumise õigsuse kontrollimisega. Seetõttu on põhjust väita, et 19.07.2013 korraldusega OÜ-lt Ilotrükk teabe nõudmine on seotud mitte OÜ Ilotrükk maksude tasumise õigsuse kontrollimisega, vaid AS-i Iloprint (pankrotis) maksude tasumise õigsuse kontrollimisega. Analoogselt eelnevalt näidatuga – ASS § 2 lõike 1 eesmärgiks ei ole kohaldada sunnivahendit olukorras, kus haldusorgan nõuab üksikisikult teavet seadust rikkudes. Seetõttu ei ole sunniraha kohaldamine põhjendatud.

8.Korraldus rikub OÜ Ilotrükk Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 32 sätestatud õigust omandi puutumatusele, kuna sunniraha maksmisega väheneb OÜ Ilotrükk omandi ulatus. Samuti, kuna maksuhaldur nõuab Korraldusega jätkuvalt OÜ-lt Ilotrükk teavet, mida nõuti 19.07.2013 korraldusega (s.o. teavet, mis maksuhalduril on endal osaliselt olemas ning mida tuleks kõigepealt küsida AS-ilt Iloprint (pankrotis), siis rikub Korraldus OÜ Ilotrükk Eesti Vabariigi põhiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud õigust kaitsele riigivõimu omavoli eest (koosmõjus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega).

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9.Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väidetega ning vaidleb nendele vastu. Vastustaja leiab, et nii vaieldav korraldus kui ka vaideotsus on õiguspärased, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning ükski kaebaja argument ei anna alust nende tühistamiseks. Vastustaja nõustub vaideotsuses tooduga ning ei hakka seda täies mahus kordama. Vastustaja võtab seisukoha kaebaja väidete kohta osas, mida peab asja õige lahendamise seisukohalt oluliseks.

10.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale tuleb 19.07.2013 korralduse kättesaamise ajaks lugeda 22.07.2013. Samuti selles, et 19.07.2013 korraldus on kehtiv haldusakt, mis on täitmiseks kohustuslik nii kaebajale kui maksuhaldurile ning, et kaebaja ei ole ilmunud temale vaideotsusega antud uueks tähtajaks (19.08.2013 kell 13.00) 19.07.2013 korralduse täitmiseks maksuhalduri juurde.

11.Kuigi kohtupraktikas ei ole expressis verbis öeldud, kui tihti peab äriühing oma posti kontrollima, ei saa sellest teha järeldust, et seda tuleks teha ainult kord nädalas nagu leiab kaebaja.

12.Riigikohus on korduvalt muuhulgas kaebaja poolt viidatud lahendites rõhutanud äriühingu kohustust hoolitseda temale suunatud posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil ning seda, et kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Seega on Riigikohus selgelt seisukohal, et äriühingu suhtes kehtivad võrreldes füüsilise isikuga kõrgendatud nõuded posti vastuvõtmisel. Kui haldusakti sisu tuleb seaduse kohaselt kaebajale kättetoimetatuks lugeda 22.07.2013, on asjakohatu väita, et selleks tuleks lugeda, kaebaja loogika kohaselt, alles nädal pärast teatise jätmist postiasutuse poolt.

13.Vastustaja, sarnaselt vaide lahendajaga, ei pea kolme päeva korralduse kätte saamisest kuni selle täitmise tähtpäevani, ebamõistlikult lühikeseks. Samas soovib vastustaja rõhutada, et kaebajal oli võimalus taotleda maksuhaldurilt teabe andmise korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Seda kaebaja teinud ei ole. Samuti ei ole kaebaja korraldust täitnud ka teistkordseks, vaideotsusega antud tähtajaks. See kinnitab juba vaideotsuses esitatud seisukohta, et kaebaja ei soovigi küsitud teavet maksuhaldurile anda.

14.Kaebaja leiab, et maksuhaldur nõuab 19.07.2013 korraldusega teavet, mis on tal vähemalt osaliselt olemas. Seetõttu ei ole sunniraha määramine põhjendatud. Vastustaja rõhutab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus maksuotsusega on tuvastatud Iloprint ASi ettevõtte üleminek Ilortükk OÜsse. Maksuotsuse tulemusel on Iloprint AS esitanud deklaratsioonide parandused, mis on seotud Iloprint ASi poolt osutatud trükiteenustega Ilotrükk OÜle. Isegi kui maksuhalduril on olemas osad andmed kontrollitava perioodi kohta, mis on saadud varasema maksumenetluse käigus, on igati põhjendatud nende uuesti küsimine kaebajalt. Seda põhjusel, et need võivad suure tõenäosusega olla muutunud, kui Ilopirnt AS on oma sellekohaseid maksudeklaratsioone muutnud. Seda nii käibemaksuarvestust kui ka töötajaid puudutavas osas, kuna Iloprint AS muutis ka oma TSDsid, kus varem deklareeritud töötajate asemel ei deklareerinud midagi. Sellest tulenevalt on maksuhalduri poolt igati põhjendatud küsida ka juba eelnevalt kontrollitud perioodi kohta andmeid, et tuvastada, mis on võrreldes eelnevaga muutunud. Samas ei saa kaebaja väljapoole kõnealust perioodi jäävate dokumentide küsimist kaebuse p-s 2.2.3. ja 2.2.4. toodud põhjenduste alusel ette heita.

15.Kaebaja leiab, et kuna maksuhaldur ei ole pöördunud Iloprint ASi käibedeklaratsioonide muutmise põhjuste selgitamiseks Iloprint ASi poole, puudub alus sellekohase teabe nõudmiseks Ilotrükk OÜlt. Vastustajale nähtub kaebusest, et kaebaja peab ennast kolmandaks isikuks, kelle poole teabe nõudega pöördumiseks peavad olema täidetud teatud menetluslikud eeldused ehk eelnevalt peab olema pöördutud maksukohustuslase poole. Vastustaja sellise käsitlusega ei nõustu ning viitab vaideotsuse p-le 13, ühtlasi nõustudes seal toodud seisukohaga, et käesoleval juhul on kaebaja näol tegemist maksukohustuslasega, mitte kolmanda isikuga, kelle poole pöördumiseks ei ole vaja täita kolmanda isiku poole pöördumise menetluslikke eeldusi.

16.Vastustaja nõustub kaebuse p-s 2.3.4. toodud väitega, et see, kas maksuhaldur küsib teavet maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult, otsustatakse konkreetse haldusakti põhjenduste, mitte haldusaktis sisalduva õigusliku viite alusel. Samas jääb selle väite esitamine asjakohatuks olukorras, kus 19.07.2013 korralduse lk-l 1 on just selline põhjendus toodud. Vastustaja ei nõustu viidatud p-s toodud teise väitega, et 19.07.2013 korraldusest ei nähtu üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni alustamine kaebaja suhtes. See nähtub selgelt korralduse samalt leheküljelt (neljas lõik).

17.Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väidetega ning leiab, et vaieldav vaideotsus ja korraldus on õiguspärased, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning ükski kaebaja argument ei anna alust selle tühistamiseks. Sunniraha on kaebajale määratud õiguspäraselt kehtiva korralduse täitmata jätmise eest.

IV KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumente kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub MTA 19.09.2013 vaideotsuse nr 6-1/1675-2 põhjendustega kaebuses esitatud väiteid puudutavas osas ning tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 puudub vajadus nende siinkohal kordamiseks. Täiendavalt põhjendab kohus oma seisukohta alljärgnevalt.

19.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 53¹ lg 4 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlus puudub selle üle, et tähtkirjaga OÜ-le Ilotrükk saadetud 19.07.2013 korraldust ei õnnestunud äriühingule üle anda ning selle kohta jäeti OÜ-le Ilotrükk vastav teade 22.07.2013, seega 19.07.2013 korraldus toimetati OÜle Ilotrükk kätte 22.07.2013 .

Eeltoodust tulenevalt ei oma kaebuse väited seoses 19.07.2013 korralduse saatmisega äriühingu juhatuse liikme Anti Päivi e-posti aadressile käesoleval juhul vaidluse lahendamisel tähendust. Kaebuse esitaja on viidanud Riigikohtu väljakujunenud praktikale ja lahenditele, milles on korduvalt rõhutatud juriidilise isiku kohustust hoolitseda posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (Riigikohtu 13.10.2009 kohtumääruse punkt 13 haldusasjas nr. 3-3-1- 65-09 ja 10.03.2011 kohtumääruse punkt 16 haldusasjas nr. 3-3-1-100-10), samas väidab kaebaja, et viidatud seisukohtadest ei tulene juriidilise isiku kohustust kontrollida posti vastuvõtmist iga päev.

Kaebuse esitaja ei ole Riigikohtu seisukohtade refereerimise osas olnud täpne –näiteks viidatud haldusasjas 3-3-1-65-09 p 13 ( milles on omakorda viidatud 3.03.2004 kohtumääruse p 14 haldusasjas nr. 3-3-1-10-04) on Riigikohus rõhutanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seega on Riigikohus leidnud, et juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil hoolitsema posti pideva vastuvõtmise eest.

Viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb ka, et posti pideva vastuvõtmise korraldamata jätmisel võtab juriidiline isik enda kanda riski, et maksuhalduri haldusaktid isikuni ei jõua.Riigikohus on 3.03.2004 kohtumääruse p 14 selgitanud:” Seda tuleb arvestada ka puhkuste korraldamisel. Juhatus peab tagama ka puhkusteperioodil juhatuse liikmete kohaloleku või volitama mõne töötaja tähitud saadetisi vastu võtma.” Käesoleval juhul on posti vastuvõtmise nõuetekohase korraldamata jätmisega võtnud kaebuse esitaja enda kanda riski sunniraha nõudega kohustuste tähtajaks täitmata jätmise eest.

Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka sellele, et Riigikohus on pidanud mõistlikuks eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. (3-3-1-10-04, p14). Kui kaebuse esitaja vajas lisaaega temale pandud kohustuse täitmiseks, oli tal õigus ja võimalus taotleda kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Lisaks märgib kohus, et kaebuse esitajale pandud kohustus oli täitmata kuni sunniraha tasumise korralduse tegemiseni 07.08.2013,viimatinimetatud korraldusega määrati nõutud teabe ja dokumentide esitamiseks uus tähtaeg ( 19.08.2013) ning nähtuvalt vaideotsusest ei olnud kaebaja ka selleks ajaks täitnud temale pandud kohustusi.

Vaideotsuses on, arvestades eeltoodut ja vaides esitatud väidet korralduse täitmise tähtaja lühidusest, samuti pidades silmas vaides viidatud vaide esitaja õigustele teabe ja dokumentide andmisest keeldumiseks, leidnud, et vaide esitaja ei soovigi maksuhaldurile soovitud teavet ja dokumente anda. Eeltoodu ei väära maksuhalduri järelduste õigsust, mis lähtusid põhjendatult sellest, et 19.07.2013 korraldus toimetati OÜle Ilotrükk kätte 22.07.2013.

20. Kaebuse väitel nõuab maksuhaldur kaebajalt teavet, mis on tal osaliselt olemas ning seetõttu ei ole sunniraha määramine põhjendatud. Kohus leiab esmalt, et isegi juhul, kui maksuhalduril oleks nõutav teave osaliselt olemas, siis ei saa jätta tähelepanuta, et 19.07.2013 korraldus on tehtud kaebajale teatavaks ja korraldus kehtib ning vaidlus puudub selles, et korraldusega nõutavaid andmeid ja dokumente ei ole kaebaja ka selles osas, mida kaebuse käsitluse kohaselt kaebaja varasemalt esitanud ei ole, maksuhaldurile esitanud. Seega on ka käesoleval juhul asjakohatu kaebuse väide, et asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 1 eesmärgiks ei ole sunnivahendi kohaldamine olukorras, kus haldusorganile jäetakse esitamata teave, mis haldusorganil on endal olemas.

Asjas esitatud vaideotsusest nähtuvalt ja kaebusele lisatud 02.06.2011 maksuotsusest tulenevalt on tuvastatud Iloprint AS ettevõtte üleminek Ilotrükk OÜ-sse. 19.07.2013 korralduse põhjendustes on selgitatud, et 2013 aastal parandas AS Iloprint (pankrotis) enda käibedeklaratsioonid perioodil märts 2010 kuni mai 2012. AS-lt Iloprint saadud andmetest selgus maksuhaldurile, et AS Iloprint ( pankrotis) poolt tehtud deklaratsioonide parandused on seotud tehingutega OÜ-ga Ilotrükk vastaval perioodil. Samas 19.07.2013 korralduses on ka selgitatud, et ülaltoodust lähtuvalt kontrollib MTA Ilotrükk OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust tehingutes Iloprint AS-ga ( pankrotis) ning Ilotrükk OÜ tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2010 märts kuni 2012 mai. Vaidlus puudub selles, et AS Iloprint muutis lisaks ka maksudeklaratsioone töötajaid puudutavas osas. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebuse esitaja ei ole kolmandaks isikuks ning OÜ-lt Ilotrükk teabe nõudmine on seotud OÜ Ilotrükk maksude tasumise õigsuse kontrollimisega. Hoolimata varasema maksumenetluse käigus kaebuse esitajalt saadud andmetest on ülaltoodud asjaoludest tingituna maksuhaldur õigustatud uuesti andmeid küsima, põhjendatud on eeldada nende andmete muutumist.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud, seega jäävad kummagi poole menetluskulud nende eneste kanda .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik