3-14-50218/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50218

Haldusasi

Neolines OÜ taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Menetlusosalised

Taotleja — Neolines OÜ, esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister;

eeldatav vastustaja — Maksu- ja Tolliamet.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Resolutsioon

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Määruse ärakiri saata taotlejale ja teadmiseks Maksu- ja

Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

1. Neolines OÜ esitas 21.02.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse korras palutakse kohtul peatada Maksu- ja Tolliameti (MTA)

07.02.2014 otsuse nr 12.2-3/20895-02 täitmine ja kohustada MTA-d registreerima taotleja

käibemaksukohustuslaste registris maksukohustuslasena. Esialgset õiguskaitset palutakse kohtul kohaldada

kuni halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikes 4 sätestatud perioodiks.

07.02.2014 otsusega nr 12.2-3/20895-02 otsustas maksuhaldur kustutada taotleja käibemaksukohustuslaste

registrist.

Taotluse kohaselt esitas taotleja MTA 07.02.2014 otsusele nr 12.2-3/20895-02 vaide. Vaidlustatud otsus on

ilma õigusliku aluseta ja põhjendamata. Otsus rikub taotleja subjektiivseid õigusi. Otsus on rajatud

ebaõigele informatsioonile ning olemasolevat informatsiooni on ebaõigesti hinnatud. Taotleja palub kohtul

vaides toodud seisukohti/põhjendusi lugeda ka käesoleva taotluse põhjendusteks. Taotleja leiab, et vaide

rahuldamisel on perspektiivi.

Taotleja kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alates 13.02.2014, kuigi otsuse järgi pidi see toimuma

alates 14.02.2014. See on oluline rikkumine ja vastuolu otsuse ning reaalselt toimunu vahel. Maksuhalduri

tegevus on õigusvastane. Otsuse täitmisega kaasnevad taotlejale olulised tagajärjed, muu hulgas on taotleja

kaotanud õiguse lisada võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu,

samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Lisaks peab taotleja tasuma käibemaksu võõrandamata

kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. See halvendab oluliselt taotleja

olukorda. Käibemaksukohustuslasena registreerimata isiku ettevõtlus kaupade ja teenuste müümisel

käibemaksukohustuslastest tehingupartneritele ei ole konkurentsivõimeline ega seega jätkusuutlik. Otsus ei

ole haldusaktina piisavalt motiveeritud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-42-02 rõhutanud, et haldusakti

põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi

asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Maksuhaldur on nende põhimõtete vastu

eksinud. Registrist kustutamine peab põhinema arvestataval teabel, mis lubab objektiivselt järeldada, et kui

maksukohustuslane jääb registrisse, siis kasutab ta seda tõenäoliselt kuritarvitusteks (Tartu

Ringkonnakohtu 27.09.2013 määrus nr 3-13-1774). Maksuhaldur ei ole seda põhjendanud ega tõendanud

ja otsus on eeltooduga vastuolus. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-13-02 märkinud, et akti faktilises

motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi

kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab

haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate

õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellise haldusotsustuse tegemise. Maksuhaldur on selle vastu

eksinud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-81-07 leidnud, et ka diskretsioonivolituse mittetäielik

kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist

diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 6

kohustatakse haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, mis

käesolevas asjas on jäänud tegemata. Menetlusosalise arvamust ei ole arvesse võetud (HMS § 40 lõiked 1

ja 2). Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata

ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Käesolevas asjas ei ole seda tehtud. Otsus

ja selle alusel registrist kustutamine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 31, kuna piirab

maksukohustuslase võimalust tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärgiks on läbi

majandustegevuse tulu teenimine. Ettevõtlusvabaduse kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ning seda

riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud

tegevuse. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuses

nr 3-4-1-6-00. Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud ka siis, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku

võimu poolt ebasoodsalt. Seda on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutanud otsuses

nr 3-4-1-1-02.

Tartu Ringkonnakohus on 30.10.2014 lahendis nr 3-13-2165 leidnud, et esialgse õiguskaitse vajaduse

hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale. Tartu

Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et käibemaksukohustuslaste registri kande puudumine ei keela

küll äriühingul tegutseda, kuid kindlasti raskendab seda (TrtRK 27.09.2013 määrus nr 3-13-1774).

Käibemaksukohustuslase õiguste kaotamine mõjutab oluliselt taotleja majandustegevust ja halvendab tema

majanduslikku olukorda. Eelkõige kaotab taotleja õiguse lisada võõrandatava kauba või osutatava teenuse

maksustatavale väärtusele käibemaksu, samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Lisaks peab

taotleja tasuma käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu on ta soetamisel maha

arvanud.

2. 25.02.2014 kohtumäärusega (tl 92–93) palus kohus muuhulgas MTA-l teatada, kas MTA 07.02.2014

otsuse nr 12.2-3/20895-02 vaidlustamiseks on käimas vaidemenetlus ning esitada asjakohane

dokumentatsioon. Poolelioleva vaidemenetluse korral palus kohus MTA-l esialgse õiguskaitse taotluse ja

selles esitatud asjaolude kohta esitada kohtule kirjalik arvamus.

MTA märkis 28.02.2014 vastuses, et asjas on vaidemenetlus juba läbi viidud ja 27.02.2014 on tehtud

vaideotsus nr 6-1/2013-4. Otsusega on vaie rahuldatud ja MTA 07.02.2014 otsus nr 12.2-3/20895-2 on

tunnistatud kehtetuks.

3. Taotleja esitas kohtule 28.02.2014 avalduse, milles märgib, et taotleja võtab 21.02.2014 esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse tagasi. Arvestades asjaolu, et vaideotsusega on vaie rahuldatud, puudub

vajadus esialgse õiguskaitse järele. Seoses esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega ning kohtu nõudel

tõlgete tegemisega on taotleja kandnud menetluskulusid, sh lepingulise esindaja tasu ja tõlkekulu. Kuna

õigusabi ja tõlgete eest ei ole jõutud veel arvet esitada, siis on vajalik täiendav tähtaeg, et menetluskulude

suurus saaks kindlaks määratud ja vastav taotlus kohtule esitatud. Taotleja palub määrata kohtul mõistlik

tähtaeg vastava taotluse esitamiseks. Taotleja oli sunnitud tegema neid kulusid MTA ebaseadusliku otsuse

tõttu, mille taotleja põhjendatult vaidega vaidlustas ning mis nende endi poolt rahuldati vaideotsusega.

Taotleja soovib nende kulutuste hüvitamist MTA poolt.

4. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse abinõusid, kui vastasel juhul

võib

kaebaja

õiguste

kaitse

kohtuotsusega

osutuda

oluliselt

raskendatuks

või

võimatuks.

HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Kohus

lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks

kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem

(HKMS § 252 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Seega

saab kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada alles juhul, kui täidetud on teatud

menetluslikud lubatavuse eeldused ning ühe eeldusena saab käsitleda kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse

kohaldamise kohaldamiseks.

Esialgse õiguskaitse korras taotletakse peatada MTA 07.02.2014 otsuse nr 12.2-3/20895-02 täitmine ja

kohustada MTA-d registreerima taotleja käibemaksukohustuslaste registris maksukohustuslasena. Taotlus

on esitatud ajendatuna HKMS § 249 lõikest 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada

vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas MTA-le 21.02.2014 vaide, milles taotles MTA 07.02.2014 otsuse

nr 12.2-3/20895-02 kehtetuks tunnistamist ning endise olukorra taastamist ja taotleja registreerimist

maksukohustuslasena käibemaksukohustuslaste registris (tl 9–12).

5. Kuivõrd MTA 27.02.2014 vaideotsusega nr 6-1/2013-4 on taotleja vaie vaidemenetluses rahuldatud ning

MTA 07.02.2014 otsus nr 12.2-3/20895-02 kehtetuks tunnistatud, puudub taotlejal esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Neolines OÜ esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata.

Kohus märgib, et HKMS § 252 lõikest 7 koosmõjus HKMS § 249 lõikega 4 ja HKMS § 203 lõikest 1

tulenevalt ei ole käesolev kohtumäärus määruskaebekorras edasikaevatav.

6. Lisaks märgib kohus, et HKMS-ga ei reguleerita ei vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotluse ega

ka kaebuse tagasivõtmise võimalust. Samas ei ole võimalik käsitleda taotleja poolt esitatud avaldust ka

kaebusest loobumisena HKMS § 153 lõike 1 mõistes, kuna kaebusest loobumise tagajärjeks on haldusasja

menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 punkti 3 ja § 155 lõike 4 alusel ning praegusel juhul ei ole taotleja

kohtule kaebust esitanud, vaid on esitanud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse. Menetluse lõpetamine ei

ole aga loogiliselt võimalik esialgse õiguskaitse taotluse osas, mida kohus menetlusse võtta ei saa, mistõttu

ei saaks taotlusest loobumine tuua kaasa ka menetluse lõpetamist. Seetõttu näeb kohus ainsa võimalusena

tõlgendada taotleja avaldust soovina jätta taotlus vajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata.

Menetluskuludesse puutuvalt märgib kohus, et menetlusseadustikuga ei nähta ette vaidemenetluse ajal

kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega seotult kantud menetluskulude hüvitamist. Taotlejal tuleb

oma menetluskulud endal kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik