1-12-1224/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1224 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alexei Korobov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2014 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alexei Korobov tunnistati Harju Maakohtu 28.02.2012 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust alates 30.08.2011.

2. Tartu Maakohtu 23.01.2014 määrusega jäeti A. Korobov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus põhistas otsustust järgmiselt.

2.1 A. Korobovi puhul on positiivne vangistuses sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, MTÜ Convictus Tervise tugigrupis ja 12 sammu tugigrupis osalemine, riigikeele õppimine ning puidupingitöölise erialaõppe alustamine. Samuti on ta avaldanud nõusolekut minna vabanemisel sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskusesse.

2.2 Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata tuleb aga kohtul siiski arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning enamus kordadel reaalse vangistusega. Samuti on tema suhtes mõistetud vangistust jäetud kahel korral tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu oma varasemat elustiili jätkanud ning on pannud uued kuriteod toime ka katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole A. Korobovile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

2.3 Kinnipeetava peamiseks kuritegeliku käitumise põhjusteguriks tuleb pidada pikaaegset narkootikumide tarvitamist ja sellega kaasnevalt ka vajadust suuremate väljaminekuteks. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud narkootikumidest loobuma ja on valmis pöörduma selleks ka sõltuvusravile, ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et nimetatud asjaolu annaks antud juhul aluse tema edasiseks usaldamiseks ja ennetähtaegseks vabastamiseks.

2.4 Süüdimõistetu on narkootikume tarvitanud juba pikka aega, tal on diagnoositud uimastisõltuvus ja vaatamata varasemale korduvale ravile ei ole ta siiski uimastite tarvitamist lõpetada suutnud. Hetkel saab ta vangistuses metadooni asendusravi, mille käigus toimub temale antava metadooniannuse pidev vähendamine. Vangla arsti tõendist nähtuvalt võib oodata tervise osas oluliselt tõsisemaid vaevusi, kui hakata raviannust vähendama liiga kiiresti ja seega peaks see toimuma aegamisi. Kuna aga ennetähtaegse vabanemise korral rehabilitatsioonikeskusesse asudes tuleks süüdimõistetul metadoonist üldse juba lähemal ajal loobuda, siis on alust arvata, et sellega kaasneks talle ilmselt ka olulised kehalised vaevused, mis võivad kõigutada tema motivatsiooni probleemiga edasi tegelemiseks ja rehabilitatsiooniplaanist kinnipidamiseks. Seega on oht, et liiga kiirel asendusravi lõppemisel võib selle mõju jääda saavutamata ning tuua kaasa hoopis tagasilanguse. Nimetatud võimalust arvestades leiab kohus, et ennetähtaegne vabastamine ei oleks süüdimõistetu suhtes käesoleval ajal otstarbekas ning talle oleks siiski kasulikum vanglas oma probleemiga edasi tegeleda.

2.5 Oluline nõue isiku ennetähtaegseks vabastamiseks A. Korobovi suhtes on täitmata ka seoses elukoha nõudega. Kui süüdimõistetu ei suuda rehabilitatsioonikeskuses täita selle nõudeid, tuleb tal sealt lahkuda ja asuda elama väljapool seda. Süüdimõistetu on küll kinnitanud, et tema ema sõbranna on valmis teda elamispinnaga ja muul viisil toetama, kuid ei ole vastavaid kontakte kriminaalhooldajale kontrollimiseks edastanud. Kohtuistungil avaldas ta võimaliku elukohana hoopis teise, väidetavalt elukaaslase, elukoha, mille vastavuse kohta kohtul samuti igasugused andmed puuduvad. Seega on antud juhul tegemist vaid süüdimõistetu enda väidetega, mille tõelevastavuses ei saa kohus kuidagi veenduda ning arvestada tuleb, et kindel elukoht süüdimõistetul vabaduses peale rehabilitatsioonikeskust siiski puudub. Rehabilitatsioonikeskust ei saa aga lugeda isiku püsivaks elukohaks ja

A. Korobovi lahkumise korral sealt ei oleks võimalik seega täita kriminaalhooldust.

2.6 Samuti ei ole kohtule teada, kas süüdimõistetul on vabaduses olemas toetavad lähisuhted, mis saaks talle vajadusel narkootikumidest hoidumisel abiks olla. Kuna varasemalt on süüdimõistetu tutvusringkond koosnenud peamiselt kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavatest isikutest ning ainsana väljastpoolt seda ringkonda oleva isikuna on ta nimetanud ema sõbrannat (samas avaldamata tema kontaktandmeid), siis on alust ka selles positiivses toetuses kahelda. Seega ei ole kindlalt teada tema võimalus saada lähedastelt nii moraalset kui materiaalset toetust ja seega on risk süüdimõistetu poolt majanduslikel eesmärkidel uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt suur.

2.7 Eeltoodud asjaolusid koos arvestades leiab kohus, et A. Korobovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid vajalikul määral maandatud, selleks et allutada ta ennetähtaegselt vabastades täiendavaks tegevuseks sõltuvusravile. Samuti saaks sõltuvusravi seaduse mõtte kohaselt kohaldada vaid esmakordse vangistuse puhul, aga Käesolevalt on A. Korobovi vangistus on juba korduv.

2.8 Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku, korduvat karistatust ja kuritegude toimepanemist katseajal, samuti kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu vangistuses, ei ole piisavalt alust arvata, et ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning järgima nõuetekohaselt ka katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi. Samuti ei toeta tema vabastamist ka tema elutingimused vabaduses. Seega tuleb A. Korobov jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt kohustusega asuda vabatahtlikult ravile Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Kohtu järeldused ja põhistused seoses Sillamäe rehabilitatsioonikeskusega ei ole õiged. Nimelt sealse korra rikkumise korral saadetakse A. Korobovi automaatselt tagasi vangistust kandma. Vanglas läbiviidav metadoonravi lõpeb 01.02.2014. Samuti on A. Korobov läbinud kõik programmid ning palub anda võimaluse, et end tõestada.

4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati edasikaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 26.02.2014. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Korobovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

5.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku, korduvat karistatust, kuritegude toimepanemist katseajal, samuti kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu vangistuses, ei ole piisavalt alust arvata, et ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning järgima nõuetekohaselt ka katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi. Samuti ei toeta tema vabastamist ka tema elutingimused vabaduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.

5.2 Määruskaebuses nimetatud asjaolud – s.o kinnipeetava tahe tegeleda narkosõltuvusega on küll kiiduväärne ja maakohus on sellega seonduvaid plusse ja ohte ka analüüsinud. Samas nähtub määrusest, et A. Korobovi ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseid on teisigi. 5.3 Väär on määruskaebuse esitaja väide, mille kohaselt toimuks narkorehabilitatsioonikeskuse korra rikkumisel automaatne vangistuse täitmisele pööramine. Ehkki iseenesest võimaldab KarS § 692 lg 3 kohaldada tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral vangistuse asendamist raviga, on selle eelduseks isiku karistamine kuuekuulise kuni kaheaastase vangistusega teo eest, mille ta on toime pannud ravitava häire tõttu. A. Korobovi on karistatud 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Seaduse mõtte kohaselt on üle kaheaastase vangistusega karistatavate süütegude puhul raskemate ja ühiskonnale ohtlikumate kuritegudega. Seetõttu on neid toime pannud isikute suhtes põhjendatud vangistuse ja võimaliku karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ning nende isikute ravimisega tegeletakse kinnipidamisasutuses. Ravi KarS § 692 lg 6 tähenduses on narkomaanide sõltuvusravi varem vangistusega karistamata isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. A. Korobovi aga on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega. Eeltoodust järelduvalt ei oleks A. Korobovi puhul KarS § 692 eeldused täidetud. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega nende tagajärgede suhtes, mida võib kaasa tuua A. Korobovi ennetähtaegne vabastamine, eriti olukorras, kui isik otsustab ravi katkestada, on ka apellatsioonikohus veendumusel, et ennetähtaegne vabastamine ei oleks süüdimõistetu suhtes käesoleval ajal otstarbekas ning talle oleks siiski kasulikum vanglas oma probleemiga edasi tegeleda.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 jätta Tartu Maakohtu 23.01.2014 määrus muutmata ja A. Korobovi määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas