3-13-698/75 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-698 Haldusasi M.K.i kaebus Saku Vallavalitsuse 17.07.2012 korralduse nr

638 tühistamiseks Pruuli kinnistut puudutavas osas. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M.K., esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja – Saku vald Kolmas isik – AS EG Võrguteenus, esindaja vandeadvokaat Paul Keres Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 31.03.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. M.K. on kinnistu asukohaga Harju maakond, Saku vald, Saustinõmme küla, Pruuli (registriosa nr 2246402, katastritunnus 71801:001:0365) omanik.

2. Saku Vallavalitsuse 17.07.2012 korraldusega nr 638 määrati projekteerimistingimused PT- 087-12 HeatConsult OÜ-le gaasitrassi rajamise ehitusprojekti koostamiseks aadressil Saku vald, Saustinõmme; Männiku; Tammemäe; Tänassilma; Jälgimäe ja Kanama külad ning Saku alevik.

3. Saku Vallavalitsuse 28.02.2013 kirjaga nr 8-1/872.2 teavitati M.K.i AS Eesti Gaas poolt 15.02.2013 Saku Vallavalitsusele esitatud taotlusest Pruuli kinnistule sundvalduse seadmiseks AS Eesti Gaas kasuks. Sundvalduse seadmise eesmärgiks on talumiskohustuse kehtestamine Eesti-Soome gaasitrasside ühenduse loomiseks rajatava D-kategooria maagaasitorustiku ehitamiseks vajalikus ulatuses.

4. M.K. esitas 29.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 17.07.2012 korralduse nr 638 tühistamiseks. 25.04.2013 täpsustas kaebaja kaebust, paludes Saku Vallavalitsuse 17.07.2012 korralduse nr 638 tühistamist üksnes enda kinnistut puudutavas osas.

5. Tallinna Halduskohus luges 26.06.2013 määrusega kaebuse tähtaegselt esitatuks, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Saku valla ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna AS-i Eesti Gaas. 07.02.2014 määrusega kõrvaldas halduskohus menetlusest AS-i Eesti Gaas ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse AS-i EG Võrguteenus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

6. M.K. taotleb Saku Vallavalitsuse 17.07.2012 korralduse nr 638 tühistamist enda kinnistut puudutavas osas ning palub mõista menetluskulud välja vastustajalt.

6.1 Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 1 ja § 56 lg-s 3 sätestatud nõudeid ning vaidlustatud korraldus on HMS § 54 kohaselt õigusvastane juba ainuüksi sel põhjusel. Saku Vallavalitsusel oli hea halduse ja planeerimismenetluses kehtiva kaasamise põhimõtte kohaselt kohustus enne projekteerimistingimuste väljastamist teavitada sellest kaebajat ja anda talle võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti ei sisalda vaidlustatud korraldus mitte ühtegi sisulist kaalutlust. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on oluline otsuse motiveerimine.

6.2 Kaevatav korraldus on õigusvastane ka sisuliselt, kuna projekteerimistingimuste alusel soovitakse AS Eesti Gaas poolt rajada ilma kaebaja (kinnistu omaniku) nõusolekuta tema õigusi rikkuvalt gaasitrass.

AS Eesti Gaas poolt kaebaja kinnistule planeeritud D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 10 m torust. Torustik pikkusega 1674,1 meetrit hõlmab kokku 33 346,10 m2 kinnistust, millist kinnistu osa ei ole kaebajal võimalik peale gaasitrassi rajamist mingil viisil kasutada. Tulenevalt Eesti Standardist EVS 884:2005 on gaasitrassi ohutuskuja hoonestusele 42 m gaasitorust, mis tähendab, et gaasitorustiku rajamisega välistatakse kaebajal kinnistu kasutamine tegelikkuses 93 200 m2 ulatuses, mis moodustab ca 25,3% kogu kinnistust. Arvestades planeeritud gaasitrassi rajamisega kaebajale kaasnevate piirangute ulatust, on ilmne, et piirangud ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse põhimõttele, sest need koormavad kaebajat rohkem, kui see on üldsuse ja gaasitrassi omaniku huvidega põhjendatav. Seega oleks kinnistule gaasitrassi rajamisega kaebajale kaasnevad piirangud vastuolus PS-ga, mistõttu on selliste piirangute seadmine lubamatu ja millest tulenevalt on lubamatu ka projekteerimistingimuste väljastamine sellise gaasitrassi rajamise ehitusprojekti koostamiseks.

6.3 Projekteerimistingimuste väljastamine on õigusvastane ka vastuolu tõttu üldplaneeringuga. Nimelt on üldplaneeringu kohaselt perspektiivse gaasitrassi kaitsevööndiks märgitud 10 m toru seinast mõlemale poole, projekteerimistingimuste p-s 1.1 ettenähtud Eesti Standard EVS 884:2005 näeb aga ette planeeritava gaasitrassi ohutuskuja hoonestusele hoopis 42 m torust, millist kaebajat oluliselt koormavamat piirangut üldplaneeringus ette nähtud ei ole. AS Eesti Gaas 15.02.2013 taotlusest nähtub, et soovitakse rajada gaasitrassi, mille kaitsevööndi ulatus on hoopis minimaalselt 25 m torust.

6.4 Kaebaja ei nõustu, et projekteerimistingimuste vaidlustamist saaks põhjendatuks pidada vaid juhul, kui konkreetsesse asukohta gaasitrassi rajamine oleks välistatud. Kaebajal on õigus vaidlustada ka seda, millised on rajatava gaasitrassi ehituslikud tingimused ja sellega kaasnevad piirangud. Kaebajal on PS § 32 kohaselt kinnistu omanikuna õigus kaasa rääkida küsimuses, kas ja milliseid rajatisi kaebaja kinnistule kaebaja tahte vastaselt ehitatakse.

7. Saku vald palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

7.1 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajale ei ole antud võimalust asja kohta esitada arvamus ja vastuväited. 28.02.2013 kirjaga nr 8-1/872.2 teavitas vastustaja kaebajat projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Teavituskirjale lisas vastustaja 17.07.2012 korraldusega nr 638 määratud projekteerimistingimused PT-087-12. Kaebuses on kaebaja kinnitanud, et sai nimetatud teavituse ja projekteerimistingimused kätte 01.03.2013. Kaebaja edastas 29.03.2013 arvamuse ja vastuväited sundvalduse seadmise taotluse kohta. Seega on vastustaja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 463 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul teavitanud kaebajat projekteerimistingimuste väljastamisest ning kaebaja on kasutanud KASVS § 463 lg-s 3 ettenähtud võimalust esitada arvamus ja vastuväited sundvalduse seadmise taotluse kohta. KASVS § 463 lg-st 2 tulenevalt ei tekkinud vastustajal varasemat kohustust kaebajat teavitada gaasitorustiku rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest, kuna vastustajale ei olnud teada, kas taotlus sundvalduse seadmiseks kaebaja kinnistule esitatakse või ei, sest gaasitorustiku omanik ja kinnisaja omanik võivad kokkuleppel sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu gaasitorustiku ehitamiseks ja talumiseks kaebaja kinnistul või kinnisasja osalise või täieliku võõrandamise lepingu. Ajavahemik kaevatava korralduse väljaandmisest kuni AS Eesti Gaas poolt sundvalduse seadmise taotluse esitamiseni 15.02.2013, oli kaebajal ja AS-il Eesti Gaas läbirääkimisteks isikliku kasutusõiguse seadmiseks, gaasitorustiku poolt läbitava kinnisasja osaliseks või täielikuks võõrandamiseks.

7.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaevatavas haldusaktis puuduvad kaalutlused. Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 kohaselt on vastustaja väljastanud projekteerimistingimused gaasitrassi ehitusprojekti koostamiseks, lähtudes Saku valla üldplaneeringust. Projekteerimistingimused sisaldavad nõudeid isiku kohta, kel on õigus projekti koostada, nõudeid projekti koosseisu ja vormistamise kohta. Projekteerimistingimustega määratakse ka esmased kooskõlastused, nende hulgas maaüksuste omanikega, kelle maid projekteeritav torustik läbib või hõlmab kaitsevööndiga, samuti nõuded ehitusloa taotlemiseks. Seega on tegemist tehniliste tingimustega, kus ei ole valida erinevate otsustuste vahel ja kus oleks ulatuslik kaalutlusruum. Projekteerimistingimused on tingimused konkreetse ehitusprojekti koostamiseks lähtudes üldplaneeringust ja ehitusprojektile seadusega ja seadusest alamate õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

7.3 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaevatav haldusakt on õigusvastane sisuliselt. Projekteerimistingimuste väljastamisega ei planeeritud gaasitorustiku asukohta kaebaja kinnistule, perspektiivse gaasitorustiku asukoht planeeriti üldplaneeringuga. Üldplaneeringut kaebaja vaidlustanud ei ole. Kaebajal on võimalik oma kinnistut (maakasutus sihtotstarve on maatulundusmaa 100%) reaalselt kasutada. Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määruse nr 212 „Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus“ § 2 p-st 5 lähtuvalt on gaasitorustiku seadusjärgne kitsendus 10 m mõlemale poole. Eesti Standard ei ole seadusjärgseks kinnisasja kitsenduseks. Kaebaja ei ole täpsustanud, mil viisil ta soovib oma kinnistut kasutada. Üldplaneeringu kohaselt, arvestades, et D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi laius torustiku teljest on 10 m mõlemale poole, võib kaebaja kinnistut kasutada maatulundusmaana või ehitada vähemalt 2 ha suurusele katastriüksusele üksikelamu koos abihoonetega. Seega on kaebajal võimalik kinnistut reaalselt kasutada. Kaebajale tuleneb talumiskohustus AÕS §-st 1581, kuna rajatava D-kategooria rahvusvahelise tähtsusega gaasitorustiku näol on tegemist ulatusliku avaliku huviga, mis kaalub üle kinnisasja omaniku huvi ja gaasitorustiku omanikuks on AÕS § 1581 nimetatud isik. Arvestades eeltoodud D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi laiust ja kaebaja kinnistu maakasutuse sihtotstarvet, on tulevikus gaasitorustiku rajamisega kehtestatavad piirangud igati proportsionaalsed ja seaduslikud. Kaebaja kinnistule gaasitorustiku rajamisega kehtestatavad piirangud on kooskõlas PS §-dega 11 ja 32, kuna need on kehtestatud seadusega ning sundvalduse näol seatav kitsendus teenib üldiseid huve.

8. Kolmas isik palub jätta M.K.i kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

8.1 Projekteerimistingimusi saab vaidlustada eelkõige põhjusel, et õigusvastased on projekteerimistingimustega gaasitorustikule kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Kaebaja aga mitte ühtegi sellekohast väidet esitanud ei ole ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelik huvi vaidlustada Pruuli kinnistule gaasitorustiku rajamist tervikuna. Projekteerimistingimuste vaidlustamisega gaasitorustiku asukohta või rajamist aga vaidlustada ei saa. Seadusandja on AÕS § 1581 ja KASVS ptk seletuskirjas rõhutanud, et: „planeerimismenetluses vastuväidete mitteesitamisel ei saa isik hiljem sundvaldusele vastuvaidlemise sildi all sisuliselt taaselustada planeeringuvaidlust“. Tulenevalt planeerimisseaduse § 3 lg 3 p-st 2 saab ja tuleb lähtuda üldplaneeringust ka EhS § 19 lg 3 sätestatud projekteerimistingimuste ning AÕS § 1581 lg 1 sätestatud sundvalduse seadmisel. Seetõttu on kaebaja väited seoses üldplaneeringu menetlusprotsessi või gaasitorustiku asukohaga asjakohatud.

8.2 Väärad on kaebaja väited seoses gaasitorustiku mõjuga Pruuli kinnistu kasutamisele ning gaasitorustiku võimaliku rajamisega kaasnevate piirangute ulatuse ja piirangutest tuleneva mõju kohta. Gaasitorustiku rajamine ei välista kaebajal Pruuli kinnistu kasutamist 93 200 m2 ulatuses, nagu kaebaja on ekslikult Eesti Standardile EVS 884:2005 tuginedes väitnud. Eesti Standardist ei tulene piiranguid maagaasitorustikuga koormatud kinnistute kasutamisele. Eesti Standardis nimetatud ohutuskuja sätestab maagaasitorustiku rajamisel arvessevõetava vähima kauguse olemasolevast hoonestusest. Pruuli kinnistul puudub hoonestus. Seega on kaebaja väited Eesti

Standardis nimetatud ohutuskuja kohaldumisest ning maagaasitorustiku rajamisest tingitud Pruuli kinnistu kasutamise kitsenduste ulatusest väärad. Pruuli kinnistu kasutamise kitsenduste ulatuse määramisel saab lähtuda üksnes küttegaasi ohutuse seaduse (KGOS) § 10 lg-s 1 nimetatud kaitsevööndist. Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määruse nr 212 § 2 p 5 kohaselt on üle 500 mm läbimõõduga D-kategooria gaasitorustike kaitsevööndi ulatus 10 m, nagu on ka märgitud 09.04.2009 Saku Vallavolikogu otsusega nr 2 kehtestatud üldplaneeringus ning HeatConsult OÜ poolt kaebajale edastatud skeemil. Kuid ka selles osas ei ole Pruuli kinnistu kasutamine välistatud. KGOS § 10 lg 2 kohaselt peab kaitsevööndiga hõlmatud alal üksnes hoiduma gaasipaigaldist kahjustada võivatest tegevustest.

8.3 Kaebaja on kaebuse täpsustuses märkinud, justkui peaks kaebajal olema õigus vaidlustada, millistel ehituslikel tingimustel ja milliste piirangutega gaasitorustik Pruuli kinnistule rajatakse, kuid on jätnud selgitamata, mis tingib tema hinnangul projekteerimistingimuste õigusvastasuse või millised oleks gaasitorustikule seatud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused võinud olla tema ärakuulamise korral. AS-i Eesti Gaas 03.04.2013 menetlusdokumendi lisadest nähtuvalt ei ole kaebaja mitte ainult Pruuli kinnistule gaasitorustiku rajamisega seotud küsimustes kaasarääkimisest loobunud, vaid keeldunud mis tahes tagasiside andmisest. Seetõttu ei saanud ka väidetavad menetluslikud eksimused projekteerimistingimusi määrava korralduse tühistamist tingida, sest need ei võinud mõjutada asja otsustamist ning kaebuse rahuldamine rikuks kolmandate isikute õiguspärast ootust.

8.4 Kolmanda isiku hinnangul ei ole kaebaja eesmärk mitte kaitsta end vastustaja õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel, vaid soov rikastuda suure avaliku huviga objekti rajamise torpedeerimise kaudu. Kaebaja on küsinud Pruuli kinnistule gaasitorustiku rajamiseks iga-aastast tasu summas 25 000 eurot olukorras, kus Pruuli kinnistu on 100% maatulundusmaa ning Vabariigi Valitsuse 02.07.2008 määruse nr 155 § 6 p 9 kohaselt saab selle kasutamine piirneda üksnes põllumajandussaaduste tootmise või metsakasvatusega, millega kaebaja ei tegele. KOHTU PÕHJENDUSED:

9. Kaebaja vaidlustab seda, et rajatav gaasitorustik läbib tema kinnistut ning gaasitorustiku kaitsevööndi ulatust ja sellest tulenevate omandiõiguse piirangute proportsionaalsust. Lisaks leiab kaebaja, et ta jäeti menetlusse kaasamata ja haldusaktis puuduvad põhjendused.

10. Seega tuleb kohtul kaebuse lahendamiseks vastata küsimustele, kas:

- projekteerimistingimuste määramisel sai otsustada gaasitorustiku asukoha üle;

- projekteerimistingimustes tuli haldusorganil määrata täpsed gaasitorustiku tehnilised andmed (kaitsevööndi ja ohutuskuja suurus) ning teostada sealjuures kaalutlusõigust;

- projekteerimistingimuste taotluse lahendamisel saanuks otsustada midagi teisiti, kui kaebaja oleks menetluses osalenud;

- haldusorganil oli kaevatavas haldusaktis üldse midagi täiendavalt põhjendada. Kuna kohtu hinnangul tuleb kõigile eelnevalt toodud küsimustele vastata eitavalt, on kaebus põhjendamatu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt (otsuse punktid 11-16).

11. 17.07.2012 korraldusega nr 638 (tl 10) määras Saku Vallavalitsus projekteerimistingimused gaasitrassi rajamise ehitusprojekti koostamiseks HeatConsult OÜ poolt. Korraldusele lisatud projekteerimistingimuste PT-087-12 (tl 11) punkti 1.2 kohaselt tuli projekti koostamisel arvestada Saku valla üldplaneeringuga (kehtestatud 09.04.2009) ja punkti 3.2.2 kohaselt kooskõlastada projekt maaüksuse omanikega, kelle maid projekteeritav gaasitrass läbib.

Projekteerimistingimuste alusel HeatConsult OÜ koostatud projekti joonise (tl 16-17) kohaselt kulgeb gaasitorustik vahetult kaebaja kinnistul piiri ääres, kaitsevööndi ulatus on 10 meetrit torustiku teljest mõlemale poole, ohutuskujast tulenevalt ei ole võimalik hoonestamine 25,3% ulatuses kogu Pruuli katastriüksusest. Saku valla üldplaneering (väljavõte tl 34-35) määrab gaasitorustiku perspektiivse asukohana samuti kaebaja kinnistu piiriga vahetult külgneva ala. Pooltel puudub vaidlus üldplaneeringu kehtivuse üle.

12. EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. PlanS § 3 lg 3 kohaselt on kinnisomandi kitsenduste aluseks planeering.

Kaebuses ei sisaldu põhjendusi, milline projekteerimistingimuste punkt ei vasta õigusaktide nõuetele. Kaebaja on esitanud üksnes üldsõnalise väite, et tal on õigus vaidlustada rajatava gaasitrassi ehituslikke tingimusi. Kaebaja on kaebuse täpsustuses küll märkinud, et projekteerimistingimuste punkt 1.1 viitab Eesti Standardile, mis käsitleb ohutuskuja hoonestuse suhtes, kuid ei ole selgitanud, kuidas see seondub tema hoonestamata maatulundusmaa kinnistu kasutamisega. Isegi kui eeldada, et maakasutuse sihtotstarvet on võimalik muuta, siis kuidas välistab gaasitrassi rajamine kinnistule (74,7 % suurusele osale) hoone püstitamise kaebusest ei selgu. Käesolevas asjas omab tähtsust, et haldusorganil ei olnud projekteerimistingimuste väljastamisel gaasitorustiku asukoha osas kaalutlemise võimalust tulenevalt kehtivast üldplaneeringust, millega ei määratud gaasitrassi asukohta mitte ainult kaebaja kinnistu suhtes, vaid kogu selle kulgemise osas valla territooriumil. Seega projekteerimistingimustega ei määratud gaasitorustiku asukohta. See oli määratud kehtiva ja kaebaja poolt vaidlustamata üldplaneeringuga. Seetõttu on gaasitrassi asukohta puudutavad kaebaja väited käesolevas vaidluses asjakohatud. Kuna gaasitrassi asukoha valik oli planeerimismenetluse küsimus ning see otsustati üldplaneeringuga, siis ei olnud ka vajadust kaasata kaebajat projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse selleks, et ära kuulata tema seisukoht torustiku paiknemise osas. Kaebaja väited üldplaneeringu menetlusse kaasamisega seonduvalt ei ole samuti käesolevas asjas asjakohased, kuna kaebuse ese ei ole üldplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamine.

13. Kohtu arvates ei ole võimalik asjaolusid arvestades väita, et projekteerimistingimused tulnuks jätta väljastamata põhjusel, et AÕS § 1581 rakendatav ei ole. Kehtivasse üldplaneeringusse kantud rajatav D-kategooria rahvusvahelise tähtsusega gaasitorustik kujutab endast avalikku huvi, mille tagamiseks võib panna üksikisikule seaduse alusel talumiskohustuse. Projekteerimistingimuste määramata jätmiseks seetõttu alust ei olnud.

Kaebaja nn nõusolek on vajalik ehitamiseks ja kaebaja kinnistu kasutamiseks ning see ei ole projekteerimistingimuste väljastamise eelduseks. Nõusoleku puudumisel (kasutusõiguse osas kokkuleppe mittesaavutamisel) on võimalik sundvalduse seadmine, mida antud juhul tehti 04.06.2013 korraldusega nr 463 (tl 98).

14. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, milliste tema õigusi piiravate ehituslike tingimuste üle ta oleks soovinud haldusmenetluses arutada. Kohtu arvates ei olnud kaebaja menetlusse kaasamine vajalik.

Nagu eelnevalt sai märgitud, tuleneb gaasitorustiku asukoht kehtivast üldplaneeringust. Kaebaja omandiõigust puudutav tingimus (torustiku kaitsevööndi ulatus) tuleneb aga õigusaktidest, seega haldusorganil ei olnud projekteerimistingimuste määramisel selles osas midagi kaaluda. Projekteerimistingimustes on esitatud nõue, et projekti koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest, standarditest, õigusaktidest ja üldplaneeringust (p 1) ning projekti üksikud sisunõuded on esitatud punktis 2, kus ei ole ega pidanudki olema määratud kaitsevööndi ulatust puudutavaid täpseid tingimusi.

Kohus siiski käsitleb põgusalt menetlusosaliste väiteid ohutuskuja ja kaitsevööndi suuruse osas. Kohus nõustub kaebaja vastaspoolega, et Eesti Standardist (EVS 884:2005) ei tulene piiranguid maagaasitorustikuga koormatud kinnistu kasutamisele. Tegemist ei ole seadusjärgse kinnisomandi kitsendusega. Lisaks, Eesti Standardis nimetatud ohutuskuja sätestab maagaasitorustiku rajamisel arvessevõetava vähima kauguse olemasolevast hoonestusest, kuid Pruuli kinnistul hoonestus puudub. Pruuli kinnistu kasutamise kitsenduse ulatuse määramisel (mida ei määra haldusorgan kaalutlusõiguse alusel projekteerimistingimuste väljastamisel) saab lähtuda küttegaasi ohutuse seaduse §-st 10. Selle seaduse paragrahv 10 lõige 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määruse nr 212 § 2 p 5 kohaselt on üle 500 mm läbimõõduga D-kategooria gaasitorustike kaitsevööndi ulatus 10 m. Sellest on lähtutud ka 09.04.2009 Saku Vallavolikogu otsusega nr 2 kehtestatud üldplaneeringus. Samas ulatuses kaitsevöönd on kantud ka HeatConsult OÜ projekti joonisele (kaebuse lisa, tl 16). Seega mingit vastuolu üldplaneeringuga ei ole.

15. Kaebusest ei selgu, milliseid asjakohaseid arvamusi ja vastuväiteid oleks kaebaja saanud haldusmenetluses esitada, mis võinuks mõjutada lõpliku haldusakti (projekteerimistingimuste määramise korralduse) sisu.

16. Projekteerimistingimuste määramine ei saa rikkuda kaebaja kaebuses märgitud subjektiivseid õigusi ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Osundatud sättest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja vajalikke kuludokumente esitanud, seega kannavad ka nemad oma kulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann