4-13-8559/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2014 (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-13-8559

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Väärteoasi

F.G LS § 201 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. detsembri 2013 otsus

Apellatsiooni esitaja

Kohtuväline

menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Ida

prefektuur

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur

Esindaja Irina Reino

Menetlusalune isik

F.G (isikukood: XXX). Elukoht: XXX.

Vene Föderatsiooni kodanik, töötu

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes VtMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4 ja § 151 lg 3 p 3 tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2013 otsus osaliselt, s.o F.G-le mõistetud karistuse osas.

2. Mõista F.G-le karistuseks 6 (kuus) päeva aresti.

3. KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistuse hulka kinnipidamise aeg 17.12.2013, s.o

1 päev.

4. F.G jääb kanda 5 päeva aresti.

5. Muus osas jätta otsus muutmata.

6. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 28. veebruarist 2014. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1. märtsist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 1. märtsist 2014.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

süüdi liiklusseaduse (LS) § 201

Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõisteti F.G

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. KarS § 68 lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg, 17.12.2013, s.o 1 päev, mis vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule. Ärakandmisele kuulub rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. KarS § 66 lg-te 2,3 alusel tuleb rahatrahv tasuda ositi 7 kuu jooksul 40 euro kaupa igakuiselt arvestades kohtuotsuse jõustumisest.

2. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse F.G LS 201 lg 2 järgi selles, et tema 17.12.2013 kell 12:40 juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus on ära võetud alates 16.09.2013-15.05.2014. Oma tegudega rikkus F.G LS § 90 lg 1 p 1 sätteid.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

3.

mõistetud karistust järgmiselt. Vastavalt KarS § 56 lg 1

Kohus põhistas F.G-le

sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3.1 Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtumenetluses ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteos karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust.

3.2 Võttes arvesse, et tegu ei olnud toimepandud mitte tahtlikult vaid hooletusest, ei ole põhjendatud raskeima karistuse liigi – aresti – kohaldamine. Sama asjaolu arvestades peaks mõistetav karistus olema alla sanktsiooni keskmise määra.

Apellatsioonis esitatud taotluse sisu

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista F.G-le LS § 201 lg 2 alusel toimepandud teo eest karistuseks 15 päeva aresti. Kohtuvälise menetleja arvamusel ei vasta mõistetud karistus menetlusaluse poolt toimepandud süü raskusele. Kohtuväline menetleja ei nõustu kohtu arvamusega, mille kohaselt ei ole aresti kohaldamine põhjendatud, kuna tegu pandi toime hooletusest. Apellant märgib, et F.G-le varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma.

5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 10.02.2014 määrusega määrati apellatsioon läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes menetluspooltele tähtaja oma seisukohtade esitamiseks.

Kirjalikud seisukohad

6.

, et tunnistab sõiduki juhtimist selleks vastavat luba

Kirjalikus seisukohas selgitab F.G

omamata, ent ta ei teadnud, et oli juba juhtimisõigusest ilma jäetud.

Väärteo pani ta toime

12.07.2013 ja selle kohta algatati kriminaalasi. Kohtuni sõitis F.G autoga, teda peatati mitmel korral ka politsei poolt, kontrolliti ja lubati edasi sõita. Samuti ületas ta mitu korda piiri midagi kahtlustamata, kuna kohut veel toimunud ei olnud ja ta ei teadnud, et ei oma juhtimisõigust. 13.12.2013 toimus kohus, kus F.G karistati juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks. Teda teavitati, et kaebeõiguse kasutamata jätmisel jõustub otsus 15 päeva möödudes. Kuna F.G ei kavatsenud otsust vaidlustada, siis oli tal õigus 7 ööpäeva autoga sõita. Selle ajaga leidis ta garaaži. 18.12.2013 kavatses ta panna sinna auto, ent ta peeti kinni. Aresti järel ei ta rooli istunud. 17.-27.01.2014 viibis F.G haiglas. Antud ajal on ta haigena kodusel ravil. Ta lisab veel, et 17.12.2013 juhtunu ei olnud ettekavatsetud, ta on oma süüd mõistnud ja kahetseb toimepandut.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooni ning F.G selgitustega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistuse osas. Apellatsiooni osalise rahuldamise põhjus on F.G-le kohaldatud karistuse mittevastavus väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

7.1

pani toime õigusrikkumise, kui tema 17.12.2013

Viru Maakohus tuvastas, et F.G

kell 12:40 juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimise õigust, kui tema juhtimisõigus on ära võetud alates 16.09.2013-15.05.2014. Oma tegudega rikkus F.G LS § 90 lg 1 p 1 sätteid. Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et F.G on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluse pooled otsust vaidlustanud.

7.2 LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. KarS § 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

7.3 Vastavalt KarS § 56 lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Süü suurus oleneb süüteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest (KarS § 57-58). Isiku süü suuruse määramisel tuleb anda hinnang neile asjaoludele, mis on süüteoga seotud. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Maakohus tuvastas, et 30.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on F.G ise kinnitanud väärteoprotokolli koopia kättesaamist ning oli seega teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus tehakse teatavaks 30.08.2013 ning tal on võimalik sellega kohtuvälise menetleja juures tutvuda (tlk 24). Maakohus on õigesti sedastanud, et omades juhtimisõigust pidi F.G olema teadlik ka kehtiva liiklusseaduse normidest ja asjaolust, et talle võidakse väärteoprotokollis etteheidetud tegude eest karistusena muuhulgas kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Oma kohustusse kohusetundlikult ja seaduskuulekalt suhtudes, olnuks ta teadlik ka vastava otsuse sisust. Riigikohus on leidnud, et kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta ka juhul, kui ta ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Sel juhul on tegemist hooletusega (RKKK 3-1-183-08).

F.G selgitustest nähtub, et ta juhtis pikema aja vältel sõidukit, omamata selleks tegelikult õigust, mis suurendab tema teosüüd. Ringkonnakohtule saadetud selgitustest nähtub, et F.G arvas, et kuna tema 12.07.2013 väärteo toimepanemise järgselt alustati ka kriminaalmenetlust, lahendatakse asi kohtus ja lubade äravõtmine hakkab kehtima alles kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus peab F.G selgitust ennastõigustavaks ja leiab, et tegelikkuses pidi F.G-le teada olema, et teda karistatakse mitme eraldi teo eest, mis olid nii ajaliselt, ruumiliselt kui ka koosseisult eristatavad, ehkki toime olid need pandud ühel ja samal päeval. Kuna F.G oli teadlik, et tal on seoses 12.07.2013 toimunud sündmustega ka teisi rikkumisi, puudus tal igasugune mõistlik põhjendus ja alus arvata ka 13.12.2013 toimunud kohtuistungil, kus ta mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses KarS § 424 järgi, et talle kõik inkrimineeritavad teod loetakse kaetuks karistusega KarS § 424 järgi.

7.4 Ringkonnakohus rõhutab, et süü suurus on siiski vaid üks osa karistuse mõistmise kaalutlusest, kuna karistuse mõistmise teise osa moodustab erija üldpreventiivsete eesmärkide püstitamine. Maakohus on F.G-le karistuse liigi valikul lähtunud vaid menetlusaluse isiku tahtluse liigist, s.o selle toimepanemisest hooletusest. Eelnevalt, tuginedes Riigikohtu viidatud lahendile, tuleb nõustuda kohtu hinnanguga, et tegu on toime pandud hooletusest. Samas ei ole aga karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas eirata teisi karistuse mõistmisel tähtsust omavaid asjaolusid – kergendavad ja raskendavad asjaolud ning mõistetava karistuse üld-ja eripreventiivsed eesmärgid. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et F.G-le varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Ringkonnakohus leiab, et isikule, keda on korduvalt trahvitud liiklusrikkumiste eest, ent kes sellele vaatamata endiselt jätkab väärtegude toimepanemist, ei ole otstarbekas rahatrahvi kohaldada, sest selle eripreventiivne toime on ammendunud. Kohtukolleegium osundab seejuures asjaolule, et F.G rikkumised on raskemat liiki – nii on teda mitmel korral karistatud liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises, liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumises, kui teatamine oli kohustuslik ja mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Samuti on teda karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

7.5 Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine seondub ühiskonnas väljakujunenud üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega. Ringkonnakohus leiab, et liikluses väljakujunenud käitumisreegleid korduvalt eiravaid isikuid ei saa ega tohi karistusõiguslikult liialt leebelt kohelda, kuna see annab teistele liikluses osalejatele ebaõige signaali - et isegi korduvale liikluskorda rikkuvale käitumisele ei järgne seaduses ettenähtud rangema karistusliigi kohaldamist. Seega on kriminaalkolleegiumi hinnangul F.G-le mõistetud rahatrahv ebaproportsionaalne süüga ning ei vasta isikule.

8. Eelkäsitletud asjaolud annavad kolleegiumi hinnangul põhjendatud aluse karistada F.G rangema karistusliigiga, s.o arestiga. Apellatsioonis taotletakse mõista F.G-le karistuseks 15 päeva aresti, mis on aresti keskmine määr. Kohtuotsusest nähtuvalt maakohus F.G karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu - kahetsus. Kahetsust on menetlusalune isik väljendanud korduvalt (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 17.12.2013, tlk 4, kohtuistungi protokoll, tlk 12, vastus apellatsioonile), mistõttu tuleb seda ka aresti kohaldamisel arvestada. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et F.G on oma käitumisega näidanud, et eelnevad rahatrahvid ei ole teda pannud õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd tegemist on tema esimese vabadusekaotusliku karistusega ja arvestades karistust kergendavat asjaolu, leiab ringkonnakohus, et F.G tuleb karistada sanktsioonimäära alumisse kolmandikku jääva karistusega, s.o arestiga 6 päeva. KarS § 68 lg 2 alusel tuleb karistuse hulka arvestada F.G kinnipidamine 17.12.2013 kell 13.00 (vabastatud kohtuotsuse kuulutamisel 18.12.2013 kell 13.00), s.o üks päev.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt ja tühistab maakohtu otsuse F.G-le mõistetud karistuse osas, muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas