1-11-4977/59 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Kriminaalasja number

1-11-4977

Kriminaalasi

Karistusjärgse

käitumiskontrolli

kohaldamise

otsustamine

Kinnipeetav

K. M. (isikukood XXX; XXX; XXX; XXX elukoht

ennetähtaegsel vabanemisel puudub)

Kaitsja

määratud korras advokaat Kalju Kutsar

Kohtuistungi toimumise aeg

21.02.2014

RESOLUTSIOON

Jätta K. M. suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Välja mõista K. M. menetluskuluna riigi õigusabi tasu 80,40 eurot riigituludesse.

Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE891010220034796011

(SEB),

nr

EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti

filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal),

viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku

nimi, kelle eest tasuti. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad

täitemenetluse kulud.

Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale ning tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

27.01.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule kinnipeetava K. M. isikliku toimiku

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

K. M. tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.08.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2

järgi ja teda karistati vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva. KrMS § 238 lg 2 kohaselt

vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust 06.04.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja

ärakandmata karistuse – 2 aasta 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks)

aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud

aeg 06.04.-08.04.2011, s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend

seitse) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati K. M. vahistamisest, s.o alates

22.07.2011.

Käesoleval ajal kannab K. M. karistust Tartu vanglas; karistusaeg algas 22.07.2011 ja lõpeb

18.04.2014.

Tartu Maakohtu 27.07.2012 määrusega jäeti K. M. talle Harju Maakohtu 31.08.2011 otsusega

mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 04.04.2013 määrusega jäeti

K. M. Harju Maakohtu 31.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

K. M. on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati 06.04.2010 Harju Maakohtu

poolt KarS § 142 lg 2 p 1, § 182, § 121 järgi mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat 8 kuud, mis

jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Väärteokorras karistatud korduvalt.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa, tlk 249-250) kannab K. M.

neljandat reaalset vanglakaristust. K. M. on varasemalt süüdi mõistetud korduvate varguste

ning kahel korral alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Vangistuses

distsiplinaarkorras karistatud 16-l korral. Ta on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammid

Eluviisitreening ja Uus Suund, kutseharidussüsteemis keevitaja eriala ning osalenud vangla

tööhõives majandustöödel. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks on läbi viidud toetavad

vestlused inspektor-kontaktisikuga. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab kinnistunud

kriminaalsete hoiakute olemasolu. Kinnipeetav väärtustab üldtunnustatud ühiskonnanorme

ning väidetavalt ei ole tahtlikult midagi teinud, vaid kõik on juhtunud siis kui ta on alkoholi

tarvitanud. K. M. sõnade kohaselt püüab ta oma käitumist muuta ning elada seaduskuulekalt.

Tulevikuks on K. M. püstitanud eesmärgiks leida kindel töö- ja elukoht ning luua endale uus

pere.

Kriminaalhooldusametniku andmetest nähtub (isiklik toimik II osa, tlk 247), et K. M. on

lähivõrgustik XXX ja XXX näol. Vangistuse ajal on ta nendega suhelnud peamiselt telefoni

teel, XXX on saatnud vanglasse raha. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral K. M.

kindel elukoht puudub. XXX M. M. kinnitas kriminaalhooldajale, et ta ei nõustu poja elama

asumisega tema juurde aadressil XXX. Kinnipeetava XXX on XXX, tema igakuiseks

sissetulekuks on XXX. K. M. on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid on

jätkanud katseaegadel väärtegude ja kuritegude toimepanekut, ka praegust vangistust kannab

ta katseajal toimepandud kuriteo eest.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav K. M. kinnitas kohtule, et vaid esialgu on tal soov asuda XXX juurde elama.

Esimesel võimalusel soovib ta minna XXX tööle. Ta möönab, et tarvitas liiga palju alkoholi.

Enne vangistust töötas ta XXX XXX ja XXX. K. M. on ka XXX kutse.

Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta ei toeta K. M. vabastamist enne

tähtaega ja tema allutamist käitumiskontrollile. Prokuröri seisukoha aluseks on asjaolud, et K.

M. on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, ta kannab neljandat vanglakaristust

ning on olnud varasemalt mitmel korral kriminaalhooldusel. Käesolevat karistust kannab

katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses olles on K. M. karistatud distsiplinaarkorras,

mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta kehtestatud korrale alluda. Seetõttu

ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik K. M. käitumist korrigeerida.

Süüdimõistetu kaitsja leiab, et karistusjärgse kontrolli määramine K. M. suhtes pole

põhjendatud ega vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alused järgmiselt.

Kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui:

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära

kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja

elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna

uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat.

Kohus, tutvunud Tartu vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri kirjaliku arvamusega

ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukoha, leiab, et formaalsed alused K. M.

suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks on olemas. Samas on kohus seisukohal, et K. M.

suhtes ei ole käesoleval hetkel mõistlik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli

alljärgnevatel põhjustel.

K. M. on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammid. Muuhulgas programm, mis annab juhiseid

alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Samuti on ta osalenud tööhõives ja omandanud keevitaja

kutse. K. M. on olemas lähedaste toetus. Isik on osalenud vangistuses majandusabitöödel,

lugenud palju ja tegelenud spordiga. Seoses alkoholiprobleemiga on K. M. pöördunud ise

varem XXX poole. Ta tunnistab sõltuvusprobleeme ja kinnitas vajadust ja arusaamist

vabaduses nende probleemidega tegeleda. K. M. näeb oma edaspidiseid töötamise võimalusi

eelkõige Eestist väljaspool. Isikul on ka varasem töökogemus välismaal. Samuti on viimane

karistus mõistetud varguse katsete eest, millised süüteod ei olnud väga rasked. Eeltoodust

tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks käesolevatel asjaoludel K. M. suhtes kohaldada

karistusjärgset käitumiskontrolli.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulu – määratud kaitsjale

makstav tasu summas 80,40 eurot.

Rutt Teeveer

Kohtunik