3-14-50057/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50057

Haldusasi

A. V.’i (V’) kaebus Politseija Piirivalveameti kohustamiseks esitama tõendeid kriminaalasjas nr 13730000391 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

A. V. esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2014 kaebuse, milles taotleb kriminaalasja nr 13730000391 kohtueelses menetluses kogutud tõendite, s.o. politseinik M. G.’ i poolt tehtud videosalvestise ja politseinike raadioside salvestise kohtusse väljanõudmist, et kohtul oleks võimalik tuvastada politseiametnike 13.07.2013 tegevus. Samuti palub kaebaja võimalust politsei raadioside salvestisega tutvuda. Kaebuses märkis kaebaja, et soovib kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamist seoses sellega, et tal puudub vara kohtukulude tasumiseks.

Kohus jättis kaebuse 10.02.2014 kohtumäärusega käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas 19.02.2014 kohtule kaebuse täpsustuse, milles selgitab, et ta on soovinud esitada kohustamiskaebust, millega palub kohtul kohustada uurimisorganeid politsei raadioside salvestisi lisama kriminaalasja toimikusse ja võimaldama kannatanul nende materjalidega ka tutvuda. Kaebaja eesmärk on saavutada tõendite esitamine uurimisorganite poolt kriminaalmenetluses.

KOHTU SEISUKOHT

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 4, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Lõike 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Käesoleval juhul tugineb kaebaja oma kaebuses Politseija Piirivalveameti (PPA) 10.01.2014 vastusele nr 1.3-1/4677-1, milles on viidatud, et vastusega mittenõustumisel on kaebajal võimalik esitada 30 päeva jooksul teenistusliku järelevalve korras kaebus PPA juhile või esitada 30 päeva jooksul kaebus halduskohtule. PPA sisekontrollibüroo juhi politseimajor R. V. allkirjastatud 10.01.2014 vastusest kaebusele nr 1.3- 1/4677-1 nähtub, et 12.12.2013 registreeriti PPA dokumendiregistris A. V.’i kaebus kriminaalasjas nr 13730000391 puuduva politsei raadioside salvestise kohta. Vastuses on esmalt selgitatud, et kuna nimetatud kriminaalasjas on menetlus lõpetatud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p

1 alusel, siis edastati A. V. kaebus vastavalt pädevusele Riigiprokuratuuri. Koopia samast kaebusest, mis puudutab pretensioone raadioside teel politseiametnike poolt kasutatud väljendite osa, edastati kontrollimiseks ja vastamiseks PPA sisekontrollibüroole. Vastusest nr 1.3-1/4677-1 ilmneb, et sisekontrollibüroo juht on kontrollinud politseiametnike tegevuse õiguspärasust raadioside teel kasutatud väljendite osas teenistuskohustuste täitmisel ning jõudnud järeldusele, et politseiametnikud tegutsesid teenistuskohustusi täites korrektselt ja vastavalt seadusele ning õigusvastast tegevust nende käitumises ei tuvastatud. Politsei raadioside salvestise tõendina kriminaalasjale lisamist sisekontrollibüroo juht lahendanud ei ole ning selle lahendamiseks puudub ka PPA sisekontrollibürool pädevus. Seega puudutab vastuses edasikaebekorra kohta märgitud vaidlustamisviide vaid vastust sisekontrolli teostamise ja selle tulemuse kohta.

Kaebaja on koos kaebuse täpsustusega kohtule esitanud ka Riigiprokuratuuri 20.12.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määruse, millest nähtub, et kaebaja on esitanud 11.12.2013 Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse ja kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Riigiprokuratuur on jätnud kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise peale rahuldamata ning selgitanud, et määrusele on õigus vastavalt KrMS § 208 lg 1 advokaadi vahendusel edasi kaevata ringkonnakohtusse.

Kaebaja on oma kaebuse täpsustuses selgitanud, et kuna Riigiprokuratuur ja politsei ei pea vajalikuks politsei raadioside lisamist kriminaalasja toimikusse, siis on tema eesmärk käesoleva kaebusega uurimisorganeid selleks kohustada. PPA sisekontrollibüroo vastust sisekontrolli tulemuste osas, mille peale on õigus esitada kaebus halduskohtule, kaebaja vaidlustanud ei ole.

Kriminaalmenetluses reguleerib kohtueelset menetlust, sh tõendite kogumist kriminaalasjas Kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 212 lg 1 kohaselt kohtueelset menetlust toimetavad Politseija Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 213 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust ning on pädev muuhulgas viima läbi menetlustoiminguid, andma uurimisasutusele korraldusi, suuliseid ja kirjalikke juhiseid, lõpetama kriminaalmenetlust. KrMS § 207 lg 2 näeb ette, et kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui käesoleva seadustiku § 207 lõikes

1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

Kaebaja on kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt oma kaebeõigust realiseerinud ja esitanud Riigiprokuratuurile kaebuse 02.10.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale, mis on jäetud 20.12.2013 määrusega rahuldamata.

Kohtuinfosüsteemist kontrollides nähtub, et kaebaja esitas 31.12.2013 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks vaidlustamaks Riigiprokuratuuri 20.12.2013 määrust (alustamata kriminaalasi nr 1-14-185 (13730000391)). Harju Maakohus edastas 09.01.2014 määrusega vastavalt kuuluvusele A. V.’i taotluse riigi õigusabi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.01.2014 kohtumäärusega A. V.’i esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata, andes kohtumääruses muuhulgas ka hinnangu kuriteoteate perspektiivikusele. 06.02.2014 esitas A. V. Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2014 kohtumääruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mida ei ole käesolevaks hetkeks veel lahendatud.

Seega on kaebaja enda õiguste kaitseks pöördunud õigusabi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse ning edasi ka Riigikohtusse.

Halduskohtul puudub pädevus anda hinnangut kriminaalasjas kogutud tõendite osas ning kohustada uurimisorganeid kriminaalasja menetlust jätkama ja sinna tõendeid lisama.

Kuna käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 alusel selle esitajale.

HKMS § 111 lg 1 järgi menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole alust menetlusabi andmise põhjendatuse kontrollimiseks asuda hindama kaebaja maksejõuetust ega menetluses osalemise edukust ning kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

Elle Kask Kohtunik