1-13-6055/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6055

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. jaanuari 2014

määrus

süüdimõistetu

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu I.P, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.P määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

1. I.P karistati Viru Maakohtu 25.09.2013 otsusega KarS § 424 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.02.2013 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtumääruse alusel täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 7 kuu võrra ja I.P-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.06.2013 ja karistusaeg lõppeb 12.09.2014.

2. Viru Maakohtu 30.01.2014 määrusega jäeti I.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised.

2.1 Kohus leidis, et I.P ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

2.2 Maakohtu hinnangul on I.P ohtlik avalikkusele. Tema poolt uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38% ja uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36%. Kõik kuriteod on I.P toime pannud alkoholijoobes ja tahtlikult ning tema käitumises on avaldunud vägivaldsus. Isik ei ole motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest, sest katseajal, kuigi alkoholi tarvitamine oli keelatud kohtuotsusega, tarvitas isik korduvalt alkoholi, millega seonduvalt pani toime kaks süütegu. Registri andmetel on I.P võlad. Ta kulutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks (alkohol). Isikul on välja kujunenud kulutamisharjumus, mida eelkõige kinnitab korduv kiirlaenude võtmine, mida ta ei suuda tasuda. I.P on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Majanduslike raskuste korral ja hetkelise heaolu tagamiseks võib ta toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetava elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks, seda enam, et katseajal jätkas ta süütegude toimepanemist alkoholi tarvitanuna vaatamata sellele, et alkoholi tarvitamine oli keelatud. Tema käitumine on impulsiivne ja tal esineb puudujääke probleemide lahendamise oskuses. Samuti tuleb pidada isiku suhtumist kriminaalhooldusesse negatiivseks, kuna ta ei täitnud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid. I.P poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et ta võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks tema vabastamine enne tähtaega ennatlik. Puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.P , kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1 Kinnipeetav märgib ennast positiivselt iseloomustavalt, et ta on teinud kõiki vangla administratsiooni poolt talle antud töid ja tema suhtes etteheiteid ei ole. Ta ise ei ole distsipliinirikkumisi toime pannud, teadvustab oma süüd täielikult ning kahetseb tehtut.

3.2 I.P lisab ka, et tal on vabaduses olemas kindel töökoht OÜ-s XXX (tõenduseks esitab osaühingu poolse garantiikirja) ja elukoht vanaema juures. Vanaema on 82-aastane ja vajab pidevalt tema abi. Ta lubab, et täidab vabanemisel kõiki ennetähtaegse vabastamise nõudeid ja leiab, et tema edasine viibimine vangistuses on ebaotstarbekas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et I.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.

4.1 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus käesolevas asjas õigustatult leidnud, et I.P varasem elukäik, korduv kriminaalkorras karistatus ja sõltuvusprobleemidest tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks ei võimalda teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kuna I.P on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, ta ei ole varasemalt suutnud katseaja nõudeid järgida ning on ka sellel ajal kuritegude toimepanemist jätkanud, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et kinnipeetav suudaks kriminaalhoolduse nõudeid täita ning oma lubadusest õiguskuulekalt elada, kinni pidada. Isiku varasem elukäik näitab seega, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest (sh varasemalt ühel korral reaalselt kantud vanglakaristusest ja korduvatest tingimuslikult mõistetud karistustest) enda jaoks õigeid järeldusi teinud, karistused ei ole temale oodatud eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on alati tagasi pöördunud kuritegude toimepanemise juurde. Riskikäitumise ohtu suurendab ka asjaolu, et kinnipeetava korduva kuritegeliku käitumise mustrisse kuulub alkoholi tarvitamine, s.t kõik tema kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamist jätkas ta ka vaatamata kohtuotsusega temale pandud vastavale keelule. Toodu valguses ei sisenda usaldust kinnipeetava väidetavasse edaspidisesse seaduskuulekasse eluviisi tema vastavad lubadused ega vangistusaegne eeskujulik käitumine. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul põhjus asuda veendumusele, et I.P suudaks vabaduses täita talle pandavaid ootusi, s.o käituda õiguskuulekalt ja täita tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratavaid kohustusi. I.P määruskaebuses toodud argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Kinnipeetava vangistusaegset head käitumist, tema kahetsust ja vabaduses eluning töökoha olemasolu tuleb küll kahtlemata pidada positiivseks, kuid need argumendid ei anna alust vabaks lasta isikut, kelle vabastamine oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti ei põhjenda seda eaka vanaema abistamise vajadus.

4.2 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I.P tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus jääb rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk