2-13-52585/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-52585

1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-13-52585

Tsiviilasi XXX, XXXja XXXhagi XXXvastu abielulahutuse ja lastele elatisraha nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: XXX (isikukood XXX elukoht XXX, ühtlasi laste seaduslik esindaja); XXX(isikukood XXX, sünd. XXX.a, elukoht XXX); XXX(isikukood XXX, sünd. XXX.a, elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja jurist Andrei Petrov (Andrei Petrov Õigusbüroo, aadress Kopli 78a-27, Tallinn, 10416, telefon +372 55 696 266, +372 688 5226, e-post andreypetrov@hot.ee ); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX, e post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

26.veebruar 2014.a Kohtuistungil osalesid XXX, tema lepinguline esindaja Andrei Petrov ja kostja XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXX’i ja XXX’i abielu, mis on registreeritud XXX.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr.XXX.

3. Välja mõista XXX’ilt elatis lastele XXX(sünd. XXX.a) ja XXX(sünd.XXX.a.) nende ülalpidamiseks alates 06.11.2013.a kuni nende täisealiseks saamiseni

2-13-52585

2(4) kummalegi suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.

4. Välja mõista XXX’ilt elatis lastele XXXja XXX nende ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 06.11.2012.a. kuni 05.11.2012.a.eest summas 3240 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) eurot.

5. XXX’il on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

6. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a Narva Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud tütred: X – XXX.a ja X – XXX.a. Abielulised suhted poolte vahel on lõppenud 2012.a. märtsist. Tütred elavad koos emaga. XXX oma alaealiste tütarde seadusliku esindajana taotleb kostjalt laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses alates hagi esitamisest 06.11.2013.a. Taotleb samuti elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.11. 2012.- 06.11.2013.a. eest summas 3240 eurot. Nimetatud summa arvutamisel on võetud aluseks minimaalsuurusega elatis kuus mõlemale lapsele, millest on maha arvestatud kostja poolt sel ajavahemikul laste ülalpidamiseks tasutud 600 eurot (160x2x12-600).

Kostja vastus

Kostja ei vaidlusta abielulahutuse nõuet, kuid leiab, et tema ei olnud vastu ka kohtuvälisele lahutusele. Leppida ei soovi, suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja ei vaidle vastu ka elatise nõudele, väidab, et armastab oma lapsi ja on nõus neid rahaliselt toetama kohtu poolt määratud suuruses. Samas ei nõustu kostja tagasiulatuvalt hageja poolt nõutud summaga. Väidab, et 2012.a. suvel tema veetis kaks kuud koos lastega Itaalias ja selle aja jooksul olid lapsed täielikult tema ülalpidamisel, lisaks tasus tema kõik reisikulud. Taotleb nimetatud perioodi eest väljamõistetava elatise suuruselt maha arvestada kahe kuu elatis, kui lapsed olid tema ülalpidamisel.

Kohtuotsuse põhjendused

2-13-52585

3(4) XXX’i ja XXX’i abielu registreeriti XXX.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr.XXX. Abielust on sündinud tütred X ja X . Laste suhtes on vanematel ühine hooldusõigus. Abielulised suhted poolte vahel lõppesid märtsis 2012.a. , kui abikaasad jõudsid kokkuleppele, et kooselu ei laabu ja asusid elama eraldi. Vanemad leppisid samuti kokku, et lapsed jäävad elama emaga. Poolte ärakuulamisel on abikaasad avaldanud, et nende abielu ei vastanud kummagi ootustele ja mõistlik on lahutada. Käesolevalt elab kostja valdavalt Peterburis ja hageja lastega Tallinnas. Kohtuistungil abikaasad kinnitasid, et mõlemad soovivad abielu lahutamist ja abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Lähtudes eeltoodust on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

XXX alaealiste tütarde seadusliku esindajana taotleb laste ülalpidamiseks mõista nende isalt välja elatis suuruses, mis vastab seaduses sätestatud minimaalsuurusele ja seda alates hagi kohtule esitamise päevast. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei vaidle elatise suurusele vastu. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 06.11.2012.a. kuni 06.11.2013 eest summas 3240. Hagejad on lähtunud oma arvutuses elatise minimaalmäärast

160 eurot kuus. Seejuures on arvesse võetud, et kostja on nimetatud ajavahemikul tasunud laste ülalpidamiseks 600 eurot. Kostja vaidlustab nõude suuruse ja palub arvestada, et 2012.a. juuli ja augustikuus olid lapsed tema ülalpidamisel, ta viibis koos lastega Itaalias. Hageja nimetatud fakti ei vaidlusta. Kohus leiab, et kostja täitis laste ülalpidamise kohustust 2012.a. suvel, kuid antud fakt käesolevas vaidluses tähtsust ei oma, sest nõue on esitatud perioodi eest algusega 06.novembrist 2012.a. Hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja poolt nõutud summa, 3240 eurot, tuleb välja mõista perioodi eest 06.11.2012.a. kuni 05.11.2013.a. Alates 06.11.2012.a. kuulub väljamõistmisele igakuine elatis seaduses kehtestatud minimaalsuuruses.. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt hageja taotlusele tuleb otsus tunnistada viivitamata täidetavaks ja kogu ulatuses.

2-13-52585

4(4) Kohtunik Sirje Õunpuu /allkirjastatud digitaalselt/