1-14-1490/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

27. veebruar 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-1490 (kohtueelses menetluses nr 14260100440) riik A.T versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav A.T (isikukood XXX; elukoht xxxxx x-x

xxxxxxxxx ; omab oma kriminaalkaristatust; tõkend elukohast lahkumise keeld) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.T (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 08.-09-

1 (üks) aasta; KarS § 02.2014, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus kuud

74 lg 1 ja lg 3 alusel

11 (üksteist)

28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § määrata, et mõistetud vangistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata A.T-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui täidab KarS § A.T ei pane katseajal toime uut kuritegu ja

75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata A.T-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-x xxxxxxxxxxxx A.T-le - ; tühistada tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista A.T-lt sundraha 532

50 senti, riigi (viissada kolmkümmend kaks) eurot õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot

70 sen ti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 607 (kuussada seitse) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul kuust igakuise menetluskulu järgmiselt: 1) alates 20 a märtsi osa

tasumiseni; 2)

50 (viiskümmend) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt - kohtu

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse tasumise võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna.

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumis e allutatud süüdimõistetule nimetab krimi kontrollil naalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

SEB P - angas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena ne asjas nr 1- „menetluskulu ositi tasumi 14-1490

“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt

on A.T toime pannud kuriteona

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 08.02.2014 kell 13.50 Viljandi KarS § 424 järgi, mis seisnes

linnas Riia mnt 35 juures mootorsõidukit BMW, registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0,91 mg/l kohta).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel ja karistamiseks arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 08.02.2014 – 09.02.2014. Seega kuulub kandmisele 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.T 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x-x xxxxxxxxxxx ;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa e - lu , töö või õppimiskoha vahetamiseks; -

6. saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille ee - st karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaalt -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja oimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. .Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri o 532,50 eurot 2013

määrusest nr millega on kehtestatud töötasu

166 ( ), alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud

alused, maksmi

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud A.T hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on s A.T arvestuslikult menetluskuludeks kokku üüdistatavale sundraha 532,50 eurot, riigi õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 4.

3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K aalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustatakse krimin või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt m netluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist e

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulu . d hüvitatakse ositi Arvestatud menetluskulud tulevad . KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu m hjendused ja eelvangistusaja arvestus uud põ Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

A.T on kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.02.2014, seega on A.T viibinud eelvangistuses atakse eelvangistus karistusaja hulka,

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arv kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik