1-14-1347/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

27. veebruar 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-1347 (kohtueelses menetluses nr 14260100293) riik K.A versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav K.A

(isikukood XXX; elukoht - xxxxxxx xx x

xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust; tõkend elukohast lahkumise keeld) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.A (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

73 lg 1 ja lg 3 tus 3 KarS § alusel määrata, et mõistetud vangis

(kolm) kuud K.A-le katseaeg 3 (kolm) jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata aastat ning mõistetud vangis ei pöörata täitmisele, kui tust 3 (kolm) kuud K.A ei pane

katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS K.A-lt lisa- § 50 lg 1 p 1 alusel võtta

karistus

3 (kolmeks) kuuks K.A-le ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista , riigi õigusabi tasu 144 (ükssada K.A-lt sundraha 200 (kakssada) eurot nelikümmend neli) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks;

määrata kriminaalmene nelikümmend tluse kulud 346 olmsada (k kuus) eurot 70 senti

tasumisele ositi kuust igakuise kümne kuu jooksul järgmiselt: 1) alates 20 a märtsi

menetluskulu osa 34 (kolmk neli) eurot 67 senti tasumine, kuni menetluskulude ümmend täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev;

- 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna;

2.2 rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus eurot (s.h. käibemaks 6 eurot) summas 36 ;

2.3 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda;

2.4 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sät - estatud alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

SEB P - angas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 14-

1347“);

3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on K.A toime pannud kuriteona

joobeseisundis K selles, et tema juhtis 21.01.2014 kella 22.20 paiku arS § 424 järgi, mis seisnes Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas Pärnu mnt l mootorsõidukit - Mazda 626 reg. nr XXX XXX

joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1,17 mg/l kohta).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 ja karistamiseks alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.A ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjali et de alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § uotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul koht -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis aolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asj siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululii

kide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse o 532,50 eurot.

28. novembri 2013

määrusest nr ), millega on kehtestatud töötasu

166 ( alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur

, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

-

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korra on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord s maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud K.A hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 108 eurot. 4.1.2

.2. Riigi õigusabi kohtus

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi K.A õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 36 eurot.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne ne ja vastavuses kehtestatud kaitsjatasus on usaldusväär advokaadi tasumääradega.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s K.A arvestuslikult menetluskuludeks kokku üüdistatavale sundraha 532,50 eurot

144 (108 + 36) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu , riigi õigusabi tasu 2,70 eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestatud menetluskuludest tuleb süüdimõistetu majanduslikku olukorda arvestades jätta osa sundrahast summas 332,50 eurot lg 3 alusel KrMS § 180 riigi kanda ning süüdimõistetult välja mõista . Arvestades süüdimõistetu majanduslikku määrata tal sundraha 200 eurot olukorda menetluskulude tasumine ositi

kümne kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

4.4. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest

Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaat Raul Tosmann ile

36 eurot. 5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik