2-13-46221/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2014.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-46221 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu alusetult saadu tagastamise nõudes Hagihind 312,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, Tammsaare tee 47, Tallinn 11316; telefon: 6996611; e-post: ahti.kuusevali@heta.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, Pilliroo tee 1-1- Püünsi küla, Viimsi vald 74013 Harjumaa; telefon: 5040706; e-post: info@liivrand.ee). Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

Jätta hagi alusetult saadu tagastamise ja viivise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista alusetult saadud 287,70 eurot ja viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sündis hagejale ja kostjale XXX.a nende abielu kestel tütar XXX. Hagejalt on kohtu tagaseljaotsusega välja mõistetud XXX ülalpidamiseks elatis alates 04.05.2012. Vanemate abielu on lahutatud Harju Maakohtu otsusega.

2. Hageja tasus 2013.a alguses Soome Vabariigi kohtutäituri vahendusel elatise võlgnevuse ning tänasel päeval tasub hageja elatist kostja arvele otse. Kostja sai Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi seaduse (ElatisAS) alusel 287,70 eurot. ElatisAS § 10 kohaselt läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel väljamakstud elatisabi osas üle riigile. Nõude üleminekuga kaotab elatisabi saaja (praegusel juhul kostja) õiguse elatise nõudmiseks riigile üle läinud ulatuses. Kostja on kohtutäituri vahendusel saanud enda käsutusse ka selle osa elatisest, milles nõue on riigile üle läinud, s.o kokku 287,70 euro ulatuses. Selle osa elatisest on kostja saanud nii riigilt kui hagejalt. Sellest tulenevalt on hageja kostjale maksnud 287,70 eurot rohkem, kui tal oli kohustus kohtulahendi alusel kostjale tasuda.

3. Hageja viitas VÕS § 1028 lõikele 1 ja leidis, et tal on õigus kostjalt saadu tagasi nõuda sõltumata sellest, et elatis oli välja mõistetud kolmanda isiku (lapse) kasuks. Nõudeõiguse olemasolu kostja, kui raha faktilise saaja vastu on kooskõlas VÕS § 1030 mõtte ja eesmärgiga.

4. Hagiavalduse täienduses 10.10.2013.a märkis hageja, et Soome kohtutäitur on nõudnud hagejalt elatise tasumist just hagi lisaks nr 1 oleva kohtuotsuse alusel. Seda tõendab Soome kohtutäituri 12.01.2013 täiteteade. Elatise kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt on elatis välja mõistetud perioodi eest 04.05.2011 kuni 04.05.2012 kokku 1 740 eurot. Elatise kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt on elatis välja mõistetud alates 04.05.2012 summas 145 eurot (kuus). Hageja on kohtuotsusega välja mõistetud elatist tasunud kohtutäituri vahendusel täies ulatuses aasta 2011 eest, aasta 2012 eest ning ühe kuu elatise 2013 aasta eest.

5. Kostja sai Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi seaduse (ElatisAS) alusel 287,70 eurot hagejalt kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Kostja poolt Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi saamist tõendab hagejale 06.02.2013 saadetud Sotsiaalkindlustusameti kirja lisa, millest nähtuvalt on kostjale juba mais 2012 määratud elatisabi 287,70 eurot ning selles ulatuses on nõue riigile üle läinud. Teatest elatisnõude võlgnikule nähtub, et elatisabi on makstud 2012 aasta maikuu eest. Kostja on kohtutäituri vahendusel saanud enda käsutusse ka selle osa elatisest, milles nõue on riigile üle läinud, s.o kokku 287,70 euro ulatuses. Selle osa elatisest on kostja saanud nii riigilt kui hagejalt.

6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et Sotsiaalkindlustusameti poolt elatise abi andmine XXXle oli õiguspärane. Kostja oli teadlik sellest, et XXX nõue hageja vastu on Sotsiaalkindlustusametile 287,70 euro ulatuses mais 2012 üle läinud, kuid ta esitas sama nõude piiriüleseks täitmiseks Soome kohtutäiturile. Nõude ülemineku tõttu oli XXX nõue 287,70 euro võrra väiksem sellest, millises ulatuses taotles kostja hagejalt raha maksmist täituri vahendusel. Seega esitas kostja piiriüleseks täitmiseks nõude, mida tema poolt esindataval XXXl tegelikult ei olnud. Kostja tegevuse tulemusel on hageja täitnud 11.06.2012 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-12-17912 tuleneva kohustuse Sotsiaalkindlustusametile ning kostja pahatahtliku tegevuse tõttu pidanud tasuma sama summa kostjale Soome kohtutäituri vahendusel. Viimati nimetatud nõude esitamiseks puudus kostjal õiguslik alus.

7. Hageja nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 1028 ja § 1030 lõike 1 alusel. Hageja õiguslikule käsitlusele ei ole kostja oma vastuses vastuväiteid esitanud. Kostja teadis nõude piiriüleseks täitmiseks esitamise ajal, et XXX nõue on tegelikult 287,70 euro võrra väiksem. Hageja nõude rahuldamise aluseks võib olla ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 punkt 8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõike 2 kohaselt ei ole lubatud õiguste teostamine sellisel viisil, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heade kommete vastaseks tuleb pidada kostja käitumist, mis seisnes juba Sotsiaalkindlustusameti poolt rahuldatud nõude sissenõudmises hagejalt piiriülese täitmise korras ning eriti veel olukorras, kus hageja ei olnud teadlik nõude üleminekust riigile. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse eesmärgiks oli kahju tekitamine hagejale.

8. 15.02.2014.a menetlusdokumendis leidis hageja endiselt, et õige kostja on XXXning lapse (XXX) vastu nõude rahuldamise välistab VÕS § 1030 lõige 2. VÕS § 1030 lõige 2 sätestab, et kui lepingupooleks peetud isik (XXX) ei teadnud ega pidanudki teadma, et lepingust tulenevat kohustust, mida täita sooviti, ei ole olemas, võib saadu tagastamist nõuda üksnes saajalt (kostja). Kostja taotles elatisabi summas 287,70 eurot Sotsiaalkindlustusametilt ning elatisabi andmisega läks elatise nõue selles ulatuses üle riigile. Hageja ei pea eluliselt usutavaks, et XXX oli teadlik sellest, et kostja tema seadusliku esindajana Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi üldse taotles ning et vastav nõue läks riigile üle. Hagiavalduse lisaks olevast kohtuotsusest nähtub, et elatisabi taotlemise ajal oli XXX viie aastane. Hageja leiab, et nõude rahuldamine lapse (XXX) vastu on VÕS § 1030 lõike 2 tõttu perspektiivitu ning nimetatud säte vabastab lapse käesoleval juhul saadu tagastamise kohustusest.

9. Kuna lapse elatis tuleb kohtuotsuse kohaselt tasuda teise vanema arvele, on tegemist VÕS §-s 1030 nimetatud olukorraga. Nagu eespool märgitud, siis VÕS § 1030 lõige 2 ei luba enam makstud elatist nõuda tagasi lapselt, vaid määratleb kohustatud isikuna raha tegeliku saaja, s.o kostja kui raha saanud lapsevanema. Vastasel juhul langeks vastutus raha saanud vanema pahatahtliku käitumise eest lapsele. Seetõttu leiab hageja, et tal on õigus kostjalt 287,70 eurot tagasi nõuda sõltumata sellest, et elatis oli välja mõistetud XXX kasuks. Vaidlus puudub selles, et vaidlusalune summa tasuti kohtutäituri vahendusel kostja pangakontole, mitte XXX pangakontole.

10. Antud juhul on kostja õigusvastaseks teoks tema heade kommete vastane käitumine. Vastav käitumine seisnes selles, et kostja olles teadlik elatisnõude üleminekust riigile, sundis kostja hagejat Soome kohtutäituri vahendusel sama summat hiljem uuesti tasuma. Enne nõude kohtutäiturile täitmiseks esitamist oli nõue 287,70 euro ulatuses üle läinud riigile ning hageja kohustus selle tasuma uuele võlausaldajale. Seega kohustas kostja teadlikult hagejat tasuma kostja arvele summat 287,70 eurot, kuigi teadis, et hagejal sellist kohustust ei ole. Eksisteerib põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Kui kostja ei oleks kohtutäituri poole pöördunud sama 287,70 euros suuruse nõudega, ei oleks hageja pidanud sama summat täitemenetluse raames tasuma.

11. Hageja tegi endast kõik oleneva, et vältida topeltmaksmist. Kohus viitab oma viimases kirjas, et hageja maksis täitemenetluse raames 2012 aasta elatise alles peale Sotsiaalkindlustusametilt saadud teadet 06.02.2013. Hageja märgib, et 2012 aasta elatise tasumine oli kohtutäituriga kokku lepitud enne Sotsiaalkindlustusameti teate saamist. Sotsiaalkindlustusametilt teate saamisel pöördus hageja kohtutäituri poole palvega, mitte sisse nõuda summat suuruses 287,79 eurot, kuna täitedokumendist tulenev nõue oli selles ulatuses Eesti Vabariigile üle läinud. Kohtutäitur selgitas hagejale, et temale täitmiseks esitatud nõuet ei saa ta ilma sissenõudja taotluseta vähendada ning juba makstud summa tuleb hagejal tagasi nõuda kostjalt.

12. 19.02.2014.a seisukohtades väitis hageja, et kuna ülalpidamist saab nõuda vanemalt, et saa olla tegemist mittetäieliku kohustusega. Kostja on oma vastuväidetes väljunud käesoleva vaidluse piiridest. Kostja viited hilisematele menetlustele ei puutu asjasse.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. ElatisAS sätestab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamise kohustust, elatisabi saamise tingimused ja korra kohtumenetluse alustamise korral ning reguleerib riigi makstud elatisabi sissenõudmist lapse ülalpidamiseks elatist maksma kohustatud vanemalt ja alusetult makstud elatisabi tagasinõudmist. Õigus elatisabile on ElatisAS § 2 lg 1 kohaselt alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nõutavas ulatuses. Käesoleval juhul oli elatisabi saajaks hageja ja kostja ühine alaealine laps XXX (isikukood XXX). Asjaolu, et elatis kantakse lapse seadusliku esindaja pangakontole (mida seaduslik esindaja kasutab lapse ülalpidamiseks), ei tee seaduslikust esindajast elatise ja elatisabi saajat ning ta ei ole käesolevas asjas käsitletav kostjana. Hageja on teovõimeline isik ja ta on selgelt aru saanud, et ta peab elatist maksma oma alaealisele lapsele XXX.

14. Harju Maakohtu 11.06.2012. otsuses tsiviilasjas nr 2-12-17912 on selgelt kirjas, et elatis on välja mõistetud XXX kasuks. 07.05.2013. a kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-14669 XXX ja XXXvahel sõlmitud kompromissi. Hageja kohustus alates 01.06.2013. a kuni 01.09.2013. a igakuiselt järgmise kalendrikuu eest ette elatist summas 160 eurot alaealise lapse XXX ülalpidamiseks jooksva kuu viimaseks päevaks XXXarveldusarvele. Mõistlik isik ei saa eeltoodu põhjalt arvata, et elatise saajaks ei ole alaealine XXX ning selleks on lapse seaduslik esindaja XXX.

15. XXXosales XXX elatisnõude menetluses hageja XXX seadusliku esindajana. Kuna teda kostjana menetlusse ei olnud kaasatud, ei ole ta praeguses tsiviilasjas XXXpoolt Sotsiaalkindlustusametile elatisena makstud summa tagasinõudmisel menetlusosaline ning piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest seaduslik esindaja ei vastuta (vt ka Riigikohtu

16. juuni 2010. a lahend tsiviilasjas 3-2-1-53-10 p 12).

16. Juhul, kui kohtu hinnangul on tegemist õige kostjaga, palus XXXarvestada alljärgnevat. XXX esitas 04.05.2012. a XXXvastu hagi elatise nõudes, sooviga saada kostjalt elatist 145 eurot kuus ning taotles hagi tagamiseks kohustada kostjat täitma seaduses tulenevat ülalpidamiskohustust ning kohtumenetluse ajal elatist maksma miinimumsumma ulatuses so 145 eurot. Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma kuni kohtulahendi jõustumiseni elatist summas 100 eurot kuus. Määrus kuulus viivitamatult täitmisele ja XXXesitas XXX seadusliku esindajana 09.05.2012.a Sotsiaalkindlustusametile avalduse elatisabi saamiseks.

17. 25.05.2012. a tegi Põhja Pensioniamet otsuse nr XXX, milles ta võttis aluseks hagi tagamise määruse ja otsustas ElatisAS § 3 lg 2 maksta XXXle elatisabi 90 päeva eest alates hagi tagamise määruse tegemisest kogusummas 287,70 eurot. Määratud elatisabi kanti XXX seadusliku esindaja XXXarvelduskontole järgnevalt: 09.06.2012.a ajavahemiku 07.05. – 30.06.2012. a eest 175,81 eurot; 09.07.2012.a ajavahemiku 01.07. – 31. 07.2012.a eest 99,10 eurot ning 09.08.2012.a ajavahemiku 01.08. – 04.08.2012. a eest 12,79 eurot. Sotsiaalkindlustusamet selgitas, et elatisabi saaja on kohustatud viivitamatult teavitama Sotsiaalkindlustusametit kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist, eelkõige hagi tagamise määruse tühistamisest, elatisnõude rahuldamata jätmisest või võlgniku ülalpidamiskohustuse täitma asumisest perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nõutavas ulatuses.

18. Harju Maakohus tegi 11.06.2012.a tsiviilasjas nr 2-12-17912 tagaseljaotsuse, millega rahuldas XXX hagi elatise saamiseks. Hagejalt mõisteti XXX kasuks välja igakuine elatisraha

145 eurot kuus alates 04.05.2012. a kuni XXX täisealiseks saamiseni. Samuti mõisteti hagejalt XXX kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 04.05.2011. a kuni 04.05.2012. a summas 1740 eurot. 01.11.2012.a tegi Harju Maakohus tsiviilasjas määruse nr 2-12-17912 vigade parandamiseks kohtuotsuses, millega parandati XXX täisealiseks saamise kuupäeva lahendis.

19. 01.04.2013.a esitas XXX Harju Maakohtule hagi elatise suurendamise nõudes tsiviilasjas nr 2-13-14669. PKS § 101 lg 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 160 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on alates 01.01.2013.a tunnitasu alammääraks 1,90 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot. 07.05.2013. a kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-14669 XXX ja hageja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus alates 01.06.2013. a kuni 01.09.2013. a igakuiselt tasuma elatist summas 160 eurot. Alates 01.09.2013. a on lapsele makstava elatise suuruseks 180 eurot kuus. Elatist makstakse kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse õpingute lõppemiseni.

20. Hageja ei täitnud ülalpidamiskohustust enne tsiviilasja nr 2-12-17912 kohtumenetlust, samuti ei andnud ta oma alaealisele lapsele elatist eelnimetatud asja kohtumenetluse ajal ning ei täitnud kohtuostust vabatahtlikult ka pärast selle jõustumist. Eeltoodu tõttu andis kostja tsiviilasjas nr 2- 12-17912 tehtud tagaselja otsuse piiriüleseks täitmiseks Soome Vabariigi kohtutäiturile. Soome Idaja Kesk-Uudemaa täitebüroo täitis täiteasjas nr 1318800098 XXX XXX kasuks Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega tsiviilasjas 2-12-17912 välja mõistetud elatise võlgnevuse 29.01.2013.a summas 1045,00 eurot, 28.02.2013.a summas 1000,00 eurot ja 26.03.2013.a summas 1290,00 eurot. Hageja tasus Sotsiaalkindlustusametile elatisnõude võlgnevuse 15.03.2013.a summas 96,00 eurot ja 26.03.2013.a summas 191,70 eurot.

21. Kui Põhja Pensioniamet otsustas 25.05.2012.a elatisabi anda, hageja oma alaealisele tütrele elatist ei maksnud ning ta ei olnud seda alates lapse sünnist teinud, mis oligi elatishagi kohtule esitamise põhjuseks. Samuti ei maksnud hageja lapsele vabatahtlikult elatist ajal, mil Sotsiaalkindlustusamet elatisabi andis. Soome kohtutäitur ei täitnud elatisnõuet ajal, mil lapsele anti elatisabi. Elatisabi laekus alaealise seadusliku esindaja ehk kostja pangakontole, kes kasutas elatisabina saadud raha sihipäraselt lapse ülalpidamisele ehk tema eluliste vajaduste tarvis. Kostjale ei olnud elatisabi maksmise ajal ja täitemenetluse alustamisel teada kas, millal ja kui palju maksis hageja elatisraha mõnele teisele isikule (Sotsiaalkindlustusametile). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja tasus Sotsiaalkindlustusametile elatisabi summad pärast täitemenetluse alustamist ja elatise sundtäitmist.

22. Kostja vaidles vastu ka hageja viivisenõudele. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale varem nõuet esitanud või et nõue oleks kostjale kätte toimetatud. Eeltoodu tõttu on viivise nõue esitatud põhjendamatult. Hageja nõue on tervikuna põhjendamatu, sest see on esitatud vale kostja vastu. Elatisabi andmine XXXle oli põhjendatud ning puudusid elatisabi andmist välistavad asjaolud. Hageja ei täitnud ülalpidamiskohustust.

23. 29.01.2014.a seisukohtades märkis kostja, et ta pöördus XXX seadusliku esindajana avaldusega Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti poole elatisabi saamiseks 09.05.2012.a. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniamet tegi otsuse nr XXX 25.05.2012.a ja saatis selle tähitud kirjaga hagejale. 28.06.2012.a esitas kostja XXX seadusliku esindajana avalduse Justiitsministeeriumile elatisnõude piiriüleseks täitmiseks Soome Vabariigis. Sotsiaalkindlustusamet edastas 06.02.2013.a hagejale teate, et riik on täitnud tema eest ülalpidamiskohustust, paludes hagejal tasuda Sotsiaalkindlustusametile XXX väljamakstud elatisabi summas 287,70 eurot.

24. 01.04.2013.a esitas XXX Harju Maakohtule hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks tsiviilasjas nr 2-13-14669. 07.06.2013.a kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-14669 XXX ja XXX kompromissi elatise suurendamiseks. 02.07.2013.a teatas hageja lepingulise esindaja vahendusel, et ta tasaarvestab lapsele tasutud elatise summa 435 eurot ning maksab järgnevatel kuudel elatist selle summa võrra vähem. Hageja tasaarveldas elatist ilma kokkuleppeta ning jättis 2013.a juunikuus ja juulikuus elatise (summas 2 x 160 eurot) maksmata. Augustikuus tasus ta septembrikuu elatise 180 eurot asemel 65 eurot.

25. Soome kohtutäiturilt laekus 04.02.2013.a XXX pangakontole XXX elatisraha summas 1045 eurot, 07.03.2013.a 1000 eurot, 04.04.2013.a 1290 eurot ja 06.06.2013.a 435 eurot. 15.03.2013.a tasus hageja Sotsiaalkindlustusametile elatisabi eest 96 eurot ja 26.03.2013.a 191,70 eurot.

26. Hageja tasus kostja kontole lapse elatist 29.04.2013.a summas 145 eurot, 27.05.2013.a summas 145 eurot, 14.08.2013.a aga summas 65 eurot. 09.09.2013.a tasus hageja kostja kontole elatist summas 145 eurot. 25.09.2013.a tasus hageja kostja kontole lapse elatise oktoobrikuu eest summas 180 eurot, 31.10.2013.a novembrikuu eest 180 eurot, 25.11.2013.a detsembrikuu eest

180 eurot ning 05.12.2013.a jaanuarikuu eest summas 180 eurot.

27. Kostja leidis, et nii elatise saajaks kui ka elatisabi saajaks on hageja ja kostja ühine laps XXX PKS § 97 ning elatisabi seaduse § 2 lg 1 järgi. Alaealise lapse elatisraha kandmine seadusliku esindaja pangakontole ei anna käesolevas asjas alust käsitleda seaduslikku esindajat elatise saajana ning kostjana. Kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud ega tema arvelt alusetult rikastunud. PkS § 100 lg-d 1, 2 ja 4 sätestavad elatise andmise viisi, mille kohaselt antakse ülalpidamist perioodilise maksega, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega on seaduse kohaselt tegemist perioodilise maksega, mida tuleb tasuda regulaarselt kord kuus iga kalendrikuu eest ette.

28. Hageja ei täitnud seadusest tulevat kohustust, anda oma alaealistele tütrele ülalpidamist, ta ei teinud seda alates lapse sünnist mistõttu pöördus XXX 04.05.2012.a elatise hagiga kohtusse. Hageja ei täitnud ka hagi tagamise määrust, kuid laps vajas ülalpidamist, sest ema sissetulekutest ei piisanud. Seetõttu esitas kostja lapse seadusliku esindajana Sotsiaalkindlustusametile avalduse XXXle elatisabi määramiseks. 28.06.2012.a esitas kostja lapse seadusliku esindajana Justiitsministeeriumile avalduse elatise asja kohtuotsuse piiriüleseks täitmiseks. Selleks hetkeks oli hagejal lapse ees kohtuotsusega väljamõistetud ja viivitamatule täitmisele kuuluv elatise võlg summas 2030 eurot. Kui lahutada sellest maha Sotsiaalkindlustusameti poolt lapsele 08.06.2012.a väljamakstud elatisabi 175,81 eurot (mis laekus enne sundtäitmise avalduse esitamist), oli võla suurus 1854,19 eurot.

29. Kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha võla esimene kanne laekus 04.02.2013.a summas 1045,00 eurot. Nimetatud summa ei katnud ära kogu elatisevõlga, mis selleks hetkeks tekkinud oli ning seda ka siis mitte, kui lahutada võlasummast maha Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstud elatisabi vastavalt 09.07.2012 summas 99,10 eurot ning 09.08.2012 summas 12,79 eurot. 2013. a veebruariks, mil kohtutäiturilt laekus esimene elatis summas 1045,00 eurot, ei olnud hageja 22 kuu eest lapsele elatist tasunud, mis teeb kokku võla summaks 3190,00 eurot. Kui lahutada sellest maha elatisabina saadud summad, oli elatise võla suurus 2902,30 eurot.

30. Pärast esimese elatisraha laekumist jäi võlaks 1857,30 eurot ja sundtäitmine oli igati põhjendatud. Märtsis 2013.a oli elatise võlg 1857,30 eurot ja sellele lisandus igakuine elatis 145,00 eurot, kokku 2002,30 eurot. Soome kohtutäiturilt laekus elatis 07.03.2013.a summas 1000,00 eurot. Pärast selle summa tasumist jäi võlaks 1002,30 eurot.

31. Hageja tasus Sotsiaalkindlustusametile 15.03.2013.a 96 eurot ning 26.03.2013.a 191,70 eurot. Sellel ajal oli hagejal tasumata elatise võlg 1002,30 eurot, millest on juba maha lahutatud elatisabi summas 287,70 eurot. Eeltoodud arvutuskäigust nähtub, et hageja poolt ei toimunud elatise maksmist topelt. Hageja oli lapsele endiselt võlgu ja ei täitnud kohtuotsust vabatahtlikult. 01.04.2013.a esitas XXX kohtule hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks.

32. 02.07.2013.a teatas XXX(esindaja vahendusel), et kohtutäitur on tema arvelt 31.05.2013.a võtnud 435 eurot kohtuotsuse täitmiseks ja seetõttu ta ei maksa lapsele elatist juunija juulikuus ning maksab augustikuus 65,00 eurot ning alates septembrist 180,00 eurot. Hageja tasaarvestas elatise ilma teise poole nõusolekuta, jättes juunis ja juulis 2013.a elatise (2x

160 eurot) maksmata ning tasus augustis 65,00 eurot. Septembrikuus 2013.a tasus ta 145,00 eurot. Reaalselt pidi hageja tasuma tsiviilasjas nr 2-13-14669 tehtud kohtumääruse järgi 2013.a juunikuu eest 160,00 eurot, juulikuu eest 160,00 eurot, augustikuu eest 160,00 eurot ning septembrikuu eest 180,00 eurot ehk kokku 660,00 eurot. Nende kuude eest tasus hageja elatist kokku 220,00 eurot (mais 145,00 eurot ja augustis 65,00 eurot). Hageja võlg elatise eest on 440 eurot.

33. Justiitsministeeriumile 28.06.2012.a esitatud avalduses märkis XXXsoome kohtutäiturile mh: „Pyydän, että pidätte minut ajantasalla hagemuksen vaiheista“ („Palun, et hoiaksite mind avalduse käiguga kursis“). Kohtutäitur ei ole elatise sissenõudjat ega tema esindajat kordagi teavitanud, et hageja oleks mingiski küsimuses kohtutäituri poole pöördunud või temaga kokkuleppeid sõlminud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et 2012 aasta elatise tasumine osamaksetena oli kohtutäituriga kokku lepitud enne Sotsiaalkindlustusameti teate saamist.

34. Hageja tasaarvestas elatise nõude omavoliliselt, kuigi VÕS § 200 lg 1 alusel seda teha ei saa. Kohane olnuks võlgnikul esitada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja isegi ei teatanud kohtutäiturile, et ta asub elatise maksmist vabatahtlikult täitma või et ta maksab lapsele elatist ise, vaid asus elatist oma äranägemise järgi tasaarvestama. Samuti hageja ei teatanud elatisnõuet täitvale kohtutäiturile, et ta on tasunud

15.03. ja 26.03.2013.a. Sotsiaalkindlustusametile XXX väljamakstud elatisabi katteks 287,70 eurot.

35. Sotsiaalkindlustusamet teatas hagejale elatisnõude üleminekust 25.05.2012.a. Hageja tasus nõutud summa 15.03 ja 26.03.2013.a. Selleks hetkeks ei olnud hageja elatist topelt maksnud, sest tema võlg lapse ees oli kordades suurem ning esimene summa võlast laekus alles veebruaris 2013.a. Ka pärast Sotsiaalkindlustusametile võla tasumist ei olnud hageja tasunud elatist topelt, sest elatise võlg oli endiselt tasumata. Kui hageja asus elatist vabatahtlikult täitma, teatas kostja Justiitsministeeriumile sellest.

36. Täiendavalt esitas kostja kohtule tõendi selle kohta, et on teinud Justiitsministeeriumile järelepärimise 06.06.2013.a elatise täitmise seisu kohta. 07.06.2014.a vastas Justiitsministeeriumi esindaja, et sai Soomest järgneva vastuse: „Asjas olnud elatisvõlg on nüüdseks makstud ning edaspidi saab täitur arestida vaid 145 eurot igakuist elatist. Kui hr. XXX maksab Teile otse, siis ei saa Soome täitur täitemenetlust läbi viia“. Kostja ei käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja on teinud endast kõik oleneva, et elatisraha maksmisel või selle kohustuse sundtäitmisel ei tekiks arusaamatusi ning soovimatut topeltmaksmist. Justiitsministeeriumi esindaja sõnul ei ole hageja teatanud kohtutäiturile, et maksab või asub maksma elatisraha otse.

Kohtuotsuse põhjendused

37. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

38. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hagejale ja kostjale sündis XXX.a nende abielu kestel tütar XXX; 2) hageja ja kostja abielu lahutati Harju Maakohtu 07.03.2013.a otsusega; 3) Harju Maakohtu hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17912 mõisteti hagejalt lapse kasuks välja elatis summas 100 eurot kuus kuni kohtulahendi jõustumiseni; 4) Harju Maakohtu tagaseljaotsusega 11.06.2012.a tsiviilasjas nr 2-12-17912 mõisteti hagejalt lapse kasuks välja elatis 145 eurot kuus alates 04.05.2012.a ning elatis tagasiulatuvalt alates 04.05.2011.a kuni 04.05.2012.a summas 1 740 eurot; 5) kostja esitas lapse seadusliku esindajana 09.05.2012.a Sotsiaalkindlustusametile avalduse elatisabi saamiseks; 6) 25.05.2012. a tegi Põhja Pensioniamet otsuse nr XXX, milles otsustati maksta lapsele elatisabi 90 päeva eest alates hagi tagamise määruse tegemisest kogusummas 287,70 eurot; 7) elatisabi maksti kostja pangakontole 2012.a juunis, juulis ja augustis kolme maksega, kogusummas 287,70 eurot; 8) välja makstud elatisabi osas läks nõue hageja vastu üle riigile; 9) kostja esitas avalduse Harju Maakohtu 11.06.2012.a tunnustamiseks ja täitmiseks Soome Vabariigis; 10) Soome Idaja Kesk-Uudemaa täitebüroo täitis täiteasjas nr 1318800098 Harju Maakohtu 11.06.2012.a otsuse ning mõistis hagejalt välja 29.01.2013.a 1045 eurot, 28.02.2013.a 1000 eurot ja 26.03.2013.a 1290 eurot; 11) Sotsiaalkindlustusamet esitas hagejale nõude tasuda elatisabina makstud summa ning hageja tasus Sotsiaalkindlustusametile 15.03.2013.a 96 eurot ja 26.03.2013.a 191,70 eurot; 12) 01.04.2013.a esitas XXX Harju Maakohtule hagi elatise suurendamise nõudes tsiviilasjas nr 2-13-14669; 13) 07.05.2013. a kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-14669 XXX ja hageja vahel kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus alates 01.06.2013. a kuni 01.09.2013. a igakuiselt tasuma elatist summas 160 eurot ning alates 01.09.2013. a summas 180 eurot kuus.

39. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja lapse seadusliku esindajana on hageja arvelt rikastunud 287,70 euro ulatuses. Hageja esitas kostja vastu nimetatud summas alusetu rikastumise nõude. Soome kohtutäitur nõudis hagejalt elatise tasumist kohtuotsuse alusel, kuigi kostja oli saanud 2012.a mais elatisabi summas 287,70 eurot ja selles osas oli nõue riigile üle läinud. Seega on kostja saanud 287,70 eurot nii riigilt kui ka hagejalt.

40. Hageja leidis, et ta on elatist maksnud topelt ja kostja on antud asjas õigeks kostjaks, kuigi elatis oli välja mõistetud lapse kasuks. Hageja viitas VÕS §-le 1030. Kostja oli teadlik, et nõue 287,70 euro ulatuses on riigile üle läinud, kuid ta esitas sama nõude täitmiseks kohtutäiturile. Hageja nõude rahuldamise aluseks võib seetõttu olla ka VÕS § 1045 lg 1 p 8, sest kostja eesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine. Hageja ja kostja alaealine laps ei olnud ilmselt teadlik elatisabi taotlemisest. VÕS § 1030 lg 2 järgi saab hageja esitada nõude tegeliku saaja ehk kostja vastu. Hageja tegi ise kõik selleks, et topeltmaksmist vältida. Kokkulepe elatise maksmiseks oli täituriga sõlmitud enne Sotsiaalkindlustusametilt teate saamist ja kohtutäituri selgituste järgi ei saanud viimane ilma sissenõudja nõusolekuta sissenõutavat summat vähendada.

41. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et nõue on esitatud ebaõige isiku vastu. Elatise ning elatisabi saajaks on alaealine laps, mitte lapsevanem. Asjaolu, et elatis kantakse lapse seadusliku esindaja kontole, ei tee lapsevanemat elatise saajaks. Hageja ei maksnud elatist vabatahtlikult, mistõttu oli kostja sunnitud esitama elatisabi taotluse. Kostjale ei olnud täitemenetluse alustamise ajal teada, kas või kui palju oli hageja maksnud teistele isikutele. Hageja tasus Sotsiaalkindlustusametile elatisabi summa pärast elatise sundtäitmist. Elatisabi maksete tegemise ajal oli hagejal veel elatise võlgnevus. Sotsiaalkindlustusameti otsus oli hagejale saadetud juba 25.05.2012.a.

42. Hageja on hiljem jätnud uuesti oma elatise kohustuse täitmata. 2013.a suvel tasus ta elatist vähem, kui oli kirjas kohtu poolt kinnitatud kompromissis ning hageja teostas elatise osas lubamatuid tasaarvestusi. 2013.a suvel tekkis hagejal taas elatise võlgnevus. Alates 2014.a algusest on hagejal samuti elatise võlgnevus.

43. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on esitatud ebaõige kostja vastu ning on sisuliselt põhjendamatu. Kohus selgitas hagejale 27.12.2013.a pöördumises (toimiku lk 69-70), et elatise saajaks ei ole lapse teine vanem, vaid alaealine laps, millest tulenevalt ei ole kostja elatise saajaks ning tema vastu ei saa esitada alusetult saadud elatise tagastamise nõuet. Kohus selgitas hagejale kostja asendamise taotluse esitamise võimalusi. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet ei muutnud ega esitanud kostja asendamise taotlust.

44. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt PKS § 100 lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja.

45. Eeltoodust tuleneb, et kohtuotsusega mõistetakse ühelt vanemalt elatis välja alaealise lapse ning mitte teise lapsevanema kasuks. Elatise saajaks on alaealine laps sõltumata sellest, kelle pangakontole elatis tasutakse. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Harju Maakohtu 11.06.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-17912 (toimiku lk 5-6) mõisteti hagejalt tema alaealise lapse XXX kasuks välja igakuine elatusraha summas 145 eurot alates 04.05.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti mõisteti hagejalt lapse kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 04.05.2011.a kuni 04.05.2012.a summas 1740 eurot. Seega on elatise saajaks hageja alaealine laps XXX ja seda sõltumata sellest, et laps elab alaliselt koos kostjaga. Kostja ei ole elatise saajaks.

46. Elatisabi seaduse (ElatisAS) § 2 lg 1 järgi on õigus elatisabile nimetatud seaduses sätestatud tingimustel alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nõutavas ulatuses. Seega tuleneb seadusest, et ka elatisabi saajaks on alaealine laps ning mitte lapse teine vanem. ElatisAS § 10 lg 1 näeb ette, et kui lapsel oli nimetatud seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. ElatisAS § 10 lg 3 näeb ette, et Sotsiaalkindlustusamet teatab võlgnikule nõude riigile üleminekust viivitamata pärast ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendi jõustumist.

47. Harju Maakohtu 07.05.2012.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17912 (toimiku lk 93-94) rahuldati osaliselt XXX hagi tagamise taotlus ning hagejat kohustati hagi tagamise korral alates antud määruse tegemisest kuni kohtulahendi jõustumiseni tasuma lapsele elatist summas 100 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniamet tegi 25.05.2012.a otsuse (toimiku lk 95- 96), milles teatas lapsele elatisabi määramisest ja selle väljamaksmisest. Elatisabi kogusummaks oli 287,7 eurot. Elatisabi kanti kostja kontole (toimiku lk 105).

48. Sotsiaalkindlustusamet saatis hagejale 06.02.2013.a kirja (toimiku lk 12-13), milles talle saadeti täitmiseks elatisnõue summas 287,70 eurot. Antud kirjas on viidatud, et elatisabi määramise otsus oli hagejale saadetud tähitud kirjaga juba 25.05.2012.a. Hageja tasus Sotsiaalkindlustusametile 15.03.2013.a 96 eurot (toimiku lk 14) ja 26.03.2013.a 191,70 eurot (toimiku lk 15). Eeltoodud tõenditest tuleneb, et elatisabi saajaks oli hageja alaealine laps XXX, mitte kostja. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsusest elatisabi andmise kohta teatati hagejale juba 25.05.2012.a ehk koheselt pärast otsuse tegemist.

49. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on enda hinnangul tasunud seaduse järgi ettenähtud elatist lapsele enam, kui ta jõustunud kohtulahendi alusel tegema pidi, ei saa ta esitada alusetu rikastumise nõuet kostja kui teise lapsevanema vastu. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul ei ole elatise ega elatisabi saajaks olnud kostja, mistõttu ei saa kostja vastu esitada alusetult tasutud elatise tagasinõuet.

50. Hageja viide VÕS §-le 1030 on ebaõige ning antud sättest ei tulene hagejale õigust esitada nõuet kostja vastu. VÕS § 1030 lg 1 näeb ette, et kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. VÕS § 1030 lg 2 näeb ette, et kui teine lepingupool või lepingupooleks peetud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et lepingut või lepingust tulenevat kohustust, mida täita sooviti, ei ole olemas, võib saadu tagastamist nõuda üksnes saajalt.

51. Hageja viidatud säte reguleerib olukorda, kus makseid on tehtud lepingulisel alusel ning leping on olnud sõlmitud kolmanda isiku kasuks. Elatise maksmisel lapsele ei ole tegemist lepingulise kohustuse täitmisega, vaid seadusest tuleneva vanema kohustuse täitmisega. Elatis mõisteti lapse kasuks välja kohtulahendiga ning hagejale pidi olema täielikult arusaadav, kelle kasuks elatis välja mõistetud on. Hageja ei saanud eeldada, et tal on kostjaga sõlmitud leping elatise maksmiseks. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole kostjale teinud ühtegi makset lepingu alusel, vaid maksed on tehtud kohtuotsuse täitmiseks. Seega on kõik hageja viited VÕS §-le 1030 alusetud.

52. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et alternatiivselt võiks tema nõue kostja suhtes kuuluda rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohus selgitas hagejale 27.12.2013.a pöördumises (toimiku lk 69-70), et kui tema arvates on kostja tekitanud õigusvastase teoga kahju, tuleb hagejal välja tuua ja tõendada kostjale etteheidetav õigusvastane tegu, teo ja tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos ning kahju suurus. Kohus selgitas hagejale, et viimasel tuleb põhistada ja tõendada, mida ta ise tegi väidetava topeltmaksmise vältimiseks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.

53. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, et kostja oleks mistahes viisil tahtlikult rikkunud häid kombeid. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja pidi juba 25.05.2012.a olema teadlik Sotsiaalkindlustusameti otsusest elatisabi andmise kohta. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniamet tegi 25.05.2012.a otsuse (toimiku lk 95-96), milles teatas lapsele elatisabi määramisest ja selle väljamaksmisest. Elatisabi kogusummaks oli 287,7 eurot. Elatisabi kanti kostja kontole (toimiku lk 105). Sotsiaalkindlustusamet saatis hagejale 06.02.2013.a kirja (toimiku lk 12-13), milles talle saadeti täitmiseks elatisnõue summas 287,70 eurot. Antud kirjas on viidatud, et elatisabi määramise otsus oli hagejale saadetud tähitud kirjaga juba 25.05.2012.a. Hageja tasus Sotsiaalkindlustusametile 15.03.2013.a 96 eurot (toimiku lk 14) ja 26.03.2013.a 191,70 eurot (toimiku lk 15).

54. Kostja esitas 28.06.2012.a avalduse Harju Maakohtu 11.06.2012.a otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Soome Vabariigis (toimiku lk 101). 12.01.2013.a on hagejale saadetud Itäja Keski-

Uudenmaa Täitebüroolt teade (toimiku lk 8, tõlge eesti keelde toimiku lk 33) selle kohta, et täitmisele kuulub Harju Maakohtu 11.06.2012.a otsus tsiviilasjas nr 2-12-17912 ning täitmisele kuuluv summa 2011.a eest on 1160 eurot, 2012.a eest 1 740 eurot ja 2013.a eest 145 eurot.

55. 02.02.2013.a on Itäja Keski-Uudenmaa Täitebüroo väljastanud hagejale makseteate (toimiku lk 9, tõlge eesti keelde toimiku lk 35), mille kohaselt on hageja tasunud 29.01.2013.a elatise võlgnevusest 1045 eurot ning tema võlgnevuse suuruseks jäi seisuga 02.02.2013.a. 2 145 eurot. 09.03.2012.a on Itäja Keski-Uudenmaa Täitebüroo väljastanud hagejale makseteate (toimiku lk 10, tõlge eesti keelde toimiku lk 37), mille järgi hageja tasus 28.02.2013.a 1000 eurot ning tema võlgnevuse summaks jäi 1 290 eurot. 26.03.2013.a teatise järgi (toimiku lk 11, tõlge eesti keelde, toimiku lk 39) tasus hageja täiendavalt 1 290 eurot. Itäja Keski-Uudenmaa Täitebüroo kandis kostja kontole 04.02.2013.a üle 1045 eurot, 07.03.2013.a 1000 eurot, 04.04.2013.a 1 290 eurot ning 06.06.2013.a 435 eurot (toimiku lk 106).

56. Seega nähtub esitatud tõenditest, et ajal, mil hageja asus kohtutäituri vahendusel elatise võlgnevust tasuma, oli hagejale juba teada elatisabi andmine ning Sotsiaalkindlustusameti nõue tema vastu. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks sellest asjaolust teavitanud kohtutäiturit, samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks pöördunud kostja poole ettepanekuga sissenõutava summa vähendamiseks. Kostja väited, milliste kohaselt oli hagejal veel tasumata elatise võlgnevus ajal, mil ta maksis Sotsiaalkindlustusametile nõutud summa, on samuti õiged ja asjas tõendamist leidnud. Seega on hageja ise loonud endale olukorra, kus ta 2013.a esimeste kuude jooksul oli tasunud kohtutäituri vahendusel elatist rohkem, kui ta oleks pidanud elatisabi andmist arvestades maksma. Vaidlus puudub selle üle, et vabatahtlikult hageja mistahes summas elatist ei maksnud. Õiged on kostja väited, et kohtuotsuse tunnustamise ja täitmiseks pööramise avalduse esitamise ajal ei saanud kostjale olla teada, kas või millises ulatuses otsust täidetakse. Hagejal oli endal võimalik vältida väidetavalt topeltmaksmist, kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks midagi selleks teinud. Kohus selgitas hagejale tema väidete tõendamise koormust.

57. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks esitanud nõude kohase kostja vastu ning nõudnud alusetult enam tasutud elatise tagastamist, on hagejal 2013.a jooksul taas tekkinud oma lapse ees elatise võlgnevus, mistõttu on kõik hageja väited ülemaksmise kohta alusetud.

58. 07.06.2013.a Harju Maakohtu määrusega kinnitati kompromiss hageja ja tema alaealise lapse vahel selles (toimiku lk 102-104), et hageja pidi tasuma alates 01.06.2013.a kuni 01.09.2013.a lapsele igakuiselt järgmise kalendrikuu eest ette elatist summas 160 eurot. Alates 01.09.2013.a pidi hageja tasuma elatist 180 eurot kuus järgmise kalendrikuu eest ette. Kostja konto väljavõttest (toimiku lk 107) nähtub, et vaatamata kohtu määrusele kandis hageja 14.08.2013.a elatisena üle vaid 65 eurot. 09.09.2013.a kandis hageja üle 145 eurot. Alles alates 25.09.2013.a kandis hageja elatisena üle kohtumääruses toodud 180 eurot, kusjuures esimese makse tegi hageja oktoobrikuu eest.

59. Hageja esindaja saatis kostja esindajale 02.07.2013.a e-kirja (toimiku lk 109), milles teatas, et kuna ta on 2013.a märtsis-mais topelt tasunud kohtutäituri vahendusel, maksab hageja augustis elatist 65 eurot ja alates septembrist 180 eurot kuus. Sama seisukohta kordas hageja esindaja 11.07.2013.a e-kirjas (toimiku lk 110). Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (toimiku lk 106) nähtub, et kostja on saanud Soome kohtutäituri vahendusel hagejalt lapse elatist kokku summas 3770 eurot, kusjuures 06.06.2013.a on ühekordse maksena talle üle kantud 435 eurot. Kohus eeldab, et tegemist on elatise maksetega 2013.a aprilli, mai ja juuni eest summas 145 eurot kuus (sest varasem sissenõutud summa 1290 eurot sisaldas 2013.a kolme esimese kuu makseid).

60. Seega tasus hageja elatist alates 2013.a aprillist kuni 09.09.2013.a kohtutäituri vahendusel summas 435 eurot ja iseseisvalt kokku summas 500 eurot. Hageja oleks pidanud nimetatud perioodil tasuma elatist kokku summas 950 eurot (2013.a aprillis ja mais 145 eurot, 2013.a juunis, juulis ja augustis 160 eurot ning alates 01.09.2013.a 180 eurot), kuid tegelikult tasus ta

935 eurot ehk ettenähtust vähem. Samuti nõustub kohus kostja väidetega, et hageja esitatud tasaarvestuse avaldus oli VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel tühine. Kostja e-kirjast hagejale 03.02.2014.a (toimiku lk 126-127) nähtub, et hagejal on taas tekkinud 2014.a alguses elatise võlgnevus.

61. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivise nõue. Kohus märgib täiendavalt, et kostja poolt menetluse käigus täiendavalt esitatud tõendid ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased.

62. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam kohtunik