4-13-4167/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-13-4167

Otsuse kuupäev 27.02.2014

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuasi B.S -de 223 lg 1, 236 lg 1 väärteoasi Liiklusseaduse § järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.06.2013 otsus väärteoasjas nr: 2590,13,000960

Kaebuse esitaja menetlusalune isik B.S

Kaitsja Monica Meristo

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 27.02.2014, Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

B.S kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida -

prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.06.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,000960 otsus , millega määrati B.S-ile Liiklusseaduse §

(isikukood xxx, elukoht xxxx)

223 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel karistuseks , osaliselt karistuse rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot määramise osas ja teha selles osas uus otsus.

Süüdi tunnistada B.S Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Süüdi tunnistada B.S Liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 50

200 eurot. trahviühikut, s.o

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi (kokku 360 eurot) tasumine ositi ühe aasta jooksul selliselt, et mõistetud rahatrahvist tasuda alates 2014.a märtsikuust igakuuliselt vähemalt 30 eurot kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvelduskontole

10220034796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbankis. Kohustus ning selgitus. lik on märkida viitenumber 10220135139205

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Heido Tammekand koostas menetlusalusele isikule B.S-ile 18.05.2013 1325013-960 selle väärteoprotokolli AB

kohta, et B.S 16.03.2013 kell 19.30 xxxx ees, juhtides mootorsõidukit, juht tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses ega ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teiste vara, mille tulemusel sõ ), põhjustades sellega varalise kahjuga itis otsa pargitud autole (xxxx

lõppenud liiklusõnnetuse, varaline kahju on tekitatud K . Juht lahkus liiklusõnnetuse V

sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik, sest liiklusõnnetuse varalise kahju saaja ei olnud teada. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 5, § 49 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS . § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi

Menetlusalune isik B.S esitas 30.05.2013 väärteoprotokollile vastulause, paludes teda mitte karistada suures ulatuses rahatrahviga ning võimalusel alles jätta juhtimisõigus, sest see on talle vajalik tööl käimiseks, töötab ta töökoht, siis xxxx autojuhina. Kuna tal on olemas leiab vastulause esitaja, et talle võiks mõista karistuseks rahatrahvi ositi maksmisega.

2. litseija Piirivalveameti Ida p Po refektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.06.201 väärteoasjas nr

3 otsusega :

2590,13,000960

määrati menetlusalusele isikule B.S-ile Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 105 trahviühik (karistuse määramisel u ulatuses, s.o 420 eurot juhindus kohtuvälise menetleja ametnik KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3).

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik B.S. Ta vaidlustab otsuse osaliselt. B.S kahetseb juhtunut, soovides kohtuvälise menetleja

rahatrahvi ositi tasumise võimalust ja selle vähendamist, kuna antud teo kohta on mõistetud liiga suur rahatrahv, mis ei vasta teo raskusele ja tagajärgedele. Kuigi kaebuse esitajal on olemas töökoht, samas on töötasu 411 eurot (neto), ei ole tal võimalik ühe korraga nii suurt summat tasuda. Arvestades eeltoodut, palub menetlusalune isik B.S tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus, millega vähendada rahatrahvi suurust ja võimaldada seda tasuda ositi.

4. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku märgib

B.S kaebusele, et Liiklusseaduse § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju K.

Vähi, seega Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistaja ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik ütleb, et ta kokkupõrget teise autoga ei tundnud. Arvestades ning liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude ulatust ja asukohta tunnistaja ütluseid signalisatsiooni töölehakkamise kohta, leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid temale Liiklusseaduse § 169 lg 5 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad Liiklusseaduse alusel. Olukorras, kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega liiklusõnnetuse, kuid jätab täitmata

Liiklusseaduses § 169 toodud nõuded, tuleb seda käsitleda tahtlikult toimepandud õigusrikkumisena ning eelnevalt toimepandud süülise teo varjamisena, millel puudub õigustus. Vanemväärteomenetleja Arnas Jõe arvestas karistuse määramisel lisaks kahetsusele ka süü tunnistamist ja asjaolu, et isikul puuduvad eelnevad rikkumised. Samuti rahuldas ta palve rahatrahvi ositi tasumiseks. Määratud rahatrahvi 740 eurot tasumise tähtaeg oli hiljemalt

30.06.2014.a. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,13,000960 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga.

Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega (vastulause, fototabeli, menetlusaluse isiku ütluste ja tunnistaja ütlustega). Kohtuväline menetleja palub jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe otsus väärteoasjas nr: 2590,13,000960 muutmata ja B.S kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse

pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusse 6. aduse (LS) § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud LS § enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 49 lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 7. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku B.S poolt väärtegude tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, toimepanemise milleks on fotod, skeem, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas t kui õendamist on leidnud B.S

mootorsõidukijuhi poolt se kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest varali politseile mitteteatamine.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist 16.03.2013 (tl 26 ) nähtub, et sündmuskoht asub -29 xxxx maja ees. Vaatlus on läbi viidud pimedal ajal, kui tänavavalgustus põles. Sündmuskohalt on tehtud fotod ja skeem, kus on fikseeritud kõik näidud. Ilmastikutingimused ja teeolud on kuivad. Maja ees üle tee seisab sõiduauto xxxx reg nr xxxx, millel on deformeerunud parem e

siuks. Seal ees maas on tule klaasi tükid. 1,5 tundi hiljem vaadeldi samal aadressil sõiduautot xxxx reg nr xxxx, millel purunenud parempoolne tagumine tuli ning värvikahjustus on tagumisel põrkeraual. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt tagurdas otsa tee äärde xxxx pargitud xxxx.

Tunnistaja L T - ülekuulamise protokollist (tl 22 23) nähtub, et 16.03.2013 juhtis ta abikaasale kuuluvat sõiduautot üle xxxx reg nr xxxx koju, parkides selle umbes kella 17.00 paiku xxxx tänava tee äärde. Umbes kella 19.30 paiku toimetas ta köögis, mille aknad on tänava poole ning märkas, et tema autol hakkasid signalisatsiooni tuled vilkuma ja veel pani ta tähele, et mingi tumedat värvi sõiduk, kas või manöö xxxx xxxx verdas edasi-tagasi tema auto juures. Ta nägi selle auto reg nr tähti, milleks olid xxxx. Peale seda, kui auto sai otseks, lahkus see kiiresti Rakvere suunas. L T väitel rääkis ta siis akna kaudu õues olevate poistega, kes nägid seda kõike pealt ning ütlesid ka, et tema auto on nüüd kahjustatud ja veel andsid nad talle selle auto nr, mis tema autole otsa tagurdas, selleks oli xxxx. Peale seda ta helistas ja teatas juhtunust politseisse.

Menetlusaluse isiku B.S st (tl 20-21 16.03.2013 ülekuulamise protokolli ) nähtub, et

sõitis ta endale kuuluva sõiduautoga majja oma sõbra M

xxxx reg nr xxxx xxxx M juurde ning umbes kella 12.00 paiku hakkasid nad seal alkoholi tarvitama (viina). B.S sõnul jõi ta ära umbes 0,5 liitrit viina. Umbes kella 17.00 paiku jäi ta magama. Ta tõusis kella 19.15 paiku ning 19.30 tahtis ta koju xxxx sõita. B.S oma sõnul tundis ise ka, et on veel alkoholijoobes. Ta läks istus oma auto rooli ning tagurdas maja eest välja. Seda, et ta on millelegi otsa sõitnud, ta ei teadnud. Tema mäletamist mööda sõitis ta Vaala keskuse juurde.

Kas ta seal , kuid ta tukkus ka, seda ta ei mäleta sai aru, et ta ei ole võimeline koju sõitma ning otsustas tagasi xxxx sõita. Ta juhtis oma auto xxxx maja ette ja peale seda tuli politsei ning jutt oli liiklusõnnetusest, peale mida toimetati ta Rakvere politseijaoskonda, kus tal tuvastati joove. Seda, et ta oleks kellegagi seal maja ees veel rääkinud, ta ei mäleta. B.S kahetses juhtunut ja tunnistas süüd.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga, et arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude ulatust ja asukohta ning tunnistaja ütluseid signalisatsiooni töölehakkamise kohta, pidanuks menetlusalune isik B.S piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral aru saama, et toimus liiklusõnnetus, millest tulenevalt tekkisid temale LS § 169 lg 5 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata.

- Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätest - atud alustel. Tõendatud on, et LS -s 223 lg 1 ja LS - 236 lg 1 leidsid aset § § s sätestatud väärteod ning need väärteod pani toime menetlusalune isik B.S.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § -s 223 lg 1 ja LS -s 236 lg 1 § sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik B.S. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS

karistusena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti duki § 223 lg 1 näeb põhi

00 trahviühikut või sõi

juhtimisõiguse äravõtmise § 236 lg 1 näeb põhi kuni kuue kuuni. LS karistusena ette

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule B.S-ile on karistuse määranud pädev kohtuvä aristuse määramisel line menetleja. K on karistust kergendavate asjaoludena arvestatud kahetsust, aga ka

süü tunnistamist ja asjaolu, et isikul puuduvad eelnevad rikkumised.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistust raskendavad asjaolud puudunud. Taotlus rahatrahvi ositi tasumise kohta otsuse kohaselt rahuldati. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud KarS § 63 lg-st 3, mille kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi.

Kohtuväline menetleja on LS § 223 lg 1 alusel menetlusalust isikut B.S karistanud rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. LS § 236 lg 1 alusel on B.S karistatud rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, mis on samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-3458 17.09.2013 tunnistati B.S süüdi KarS §

424 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust

1/3 võrra ja B.S lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.03.2013

– 18.03.2013, s.o 2 päeva

karistusaja hulka, karistust jäi kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. KarS § 50 alusel võeti B.S-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. B.S-ilt mõist eti menetluskuluna

välja sundraha 480 eurot. on süüdi tunnistatud B.S selles, et tema juhtis alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumbriga ARAF-

0024 mõõtetulemus 0,88 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) 16.03.2013 kella

21.20 paiku xxxx xxxx xxxx. tänaval mootorsõidukit , registrimärk Kohtuotsusest nähtub, et

joobes juhtimisega kaasnes liiklusõnnetuse põhjustamine, millega B.S tekitas kannatanule umbes 800 eurose materiaalse kahju ja mille eest teda karistati rahatrahviga 700 eurot. kahjust tulenev Apellatsioonis Tartu Ringkonnakohtule märgiti, et antud asjas tekitatud tsiviilnõue on B.S poolt oktoobri alguse seisuga tasutud. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-13-3458 17.09.2013 jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega 14.02.2014.

Arvestades kõike eeltoodut, on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule B.S-ile määratud rahatrahve võib vähendada poole võrra

, sest

ka väiksemad rahatrahvid mõjutavad B.S, keda ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning kes on oma süüd tunnistanud ja toimepandud tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud, süütegude toimepanemisest hoiduma edasiste , samuti oleksid tagatud . õiguskorra kaitsmise huvid

9. Lähtudes VTMS § eeltoodust ja juhindudes -dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus B.S Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri kaebuse ning tühistab

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna pa vanemväärteomenetleja Arnas trullteenistuse Jõe 07.06.2013 otsuse väärteoasjas nr määratud : 2590,13,000960 osaliselt, s.o B.S-ile

karistuse osas ja isiku majanduslikku olukorda teeb selles osas uue otsuse, võimaldades arvestades,

mõistetud rahatrahvi tasuda ositi ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik