1-13-4469/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-4469

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-4469

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Marko Tammann (kokkuleppel)

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid V.O tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

V.O (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

19.02.2014.a

Tallinn

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

kaugkohtuistung

koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.O karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada V.O järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada V.O suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4)

mitte

suhelda

talle

teadaolevalt

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. V.O-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. V.O vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja V.O-le .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 06.02.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 28.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati V.O süüdi KarS § 424 ja § 121 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 76 lg 5, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 1-aasta 10 kuu ja 29-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 20.02.2013.a ja lõpp on 18.01.2015.a. V.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja varasemalt ka grupi mõju. Vangistuse ajal osales sõltuvusvõõrutusprogrammis „Eluviisitreening“, alates 04.11.2013.a õpib kinnipeetav kutsehariduskoolis puidupingitöölise eriala. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt asub elama vanaemaga viimasele kuuluvasse korterisse aadressil XXX, kinnipeetava kindlustab ametliku töökoha ning igakuise kindla sissetulekuga OÜ XXX. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. V.O kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et V.O lähisugulased on ema, võõrasisa ja vanaema. Tutvudes varasemate kriminaalhoolduse infosüsteemi toimikutega ja vesteldes vanaemaga, ilmnes, et käesoleval ajal on kõige toetavamad suhted V.O oma vanaemaga. Vanaema on nõus V.O toetama ja ootab tema käitumises muutusi. Isikul on võimalus asuda vabanemisjärgselt elama vanaema juurde aadressil

XXX. Isikul on olemas ka vanaema majanduslik toetus. Vanaema töötab püsivalt ja on valmis vajadusel materiaalselt toetama. Isik omandab vangistuse ajal eriala, mis parandab tema konkurentsivõimet tööturul. Isik on osalenud rehabiliteerivates programmides Õige Hetk, Usk ja teadmine. V.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta V.O ennetähtaegset vabanemist. V.O on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, lisaks on teda väärteo korras korduvalt karistatud NPALS rikkumiste eest.

V.O on varasemalt allutatud ka käitumiskontrollile tingimisi enne tähtaega vabanedes, kuid katseaja nõudeid ei ole V.O täita suutnud ning on vabaduses olles jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik on varem olnud ka kriminaalhoolduse all, kuid kriminaalhooldaja hinnang katseaja läbimise kohta oli negatiivne – isik jätkas mõnuainete tarvitamist. Praegust karistust kannab joobesjuhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuivõrd isikut on ka varasemalt reaalse vangistusega karistatud ning kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, siis saab järeldada, et isik pole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist.

V.O iseloomustusest nähtub, et reaalne elukoht oleks tal vabaduses olemas, ent ainuüksi selletõttu ei saa eeldada, et isik on võimeline kriminaalhooldusele alluma. Iseloomustusest nähtub, et isik kasutab enesekehtestamiseks vägivalda ning kipub tegutsema hetkelise emotsiooni ajel, arvestamata sealjuures võimalike tagajärgedega. Esiplaanil on isikul isiklik heaolu, mida püüab saavutada minimaalsete jõupingutustega. Tema käitumine on riskiv ja hoolimatu, ajendatud omakasust ning isiklikust heaolust. Samuti nähtub, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega on vangistuses läbi kokkusaamiste suhtlemist jätkanud.

Kaitsja taotleb kohtuistungil V.O vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V.O soovib vabanedes tegeleda oma sõltuvusprobleemidaga. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V.O ja kaitsja arvamuse, leiab, et V.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati V.O süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks sõltuvusainete tarvitamine, peab kohus positiivseks, et kohtuistungil tunnistas V.O probleeme narkootikumidega ning lubas pöörduda vastavale ravile.

Ka vangla materjalides on märgitud, et kinnipeetav tunnistab probleemi ja väidetavalt on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud sõltuvusainete kahjulikkusest ning avaldanud tahet neid edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et V.O on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas.

Samuti hindab kohus positiivsena V.O osalust sõltuvusvõõrutusprogrammis „Eluviisitreening“ ning eriala omandamist. Ka kriminaalhooldusametnik on välja toonud, et V.O omandab vangistuse ajal eriala, mis parandab tema konkurentsivõimet tööturul ning isik on osalenud rehabiliteerivates programmides Õige Hetk, Usk ja teadmine. Eelöeldu näitab, et kinnipeetaval on olemas motivatsioon muuta oma käitumist paremuse suunas. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest.

Vangla materjalides on välja toodud, et kinnipeetav mõistab, et peab loobuma sõltuvusainete tarvitamisest ja suhtlemisest kriminaalsete tuttavatega, kuid küsitav, kas saab sellega ka reaalselt hakkama. Kohus usub, et tuge jätkata oma elu õiguskuulekalt saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on V.O olemas ka kindel eluja töökoht ning vanaema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka V.O, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa V.O edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud V.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik