3-13-185/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-185

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2014. a Tallinn Haldusasja number 3-13-185 Haldusasi RLS Finance S.A kaebus Finantsinspektsiooni keeldumisele teabe andmisest olulise osaluse omandamise loa taotlemise kohta OJCS Bank of Moscow emaettevõtja poolt ja loa väljastamise kohta ja haldusakti , millega Finantsinspektsioon väljastas LLC-le VTB Debt Centre ja OJSC-le VTB Bank loa omandada AS-s Eesti Krediidipank kontrolliv kaudne osalus, tühisuse tuvastamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: RLS Finance S.A; Esindaja: vandeadvokaat Toomas Vaher.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata käesoleva määrus teadmiseks kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Asjaolud 1.RLS Finance S.A.(RLS) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni (FI) vastu seoses FI keeldumisega avaldamast RLS-ile kui AS-i Eesti Krediidipank aktsionärile andmeid, kas ja millal on Krediidipangas kaudset kontrolli omav aktsionär taotlenud ning saanud olulise osaluse omandamise loa. Andmed on vajalikud, et RLS saaks kasutada oma seadusest tulenevaid õigusi. Kaebuse väitel puudub FI-l õiguslik alus kaebaja palutud teabe andmisest keeldumiseks ja küsitud teabe vastamisest keeldumine piirab isiku võimalust oma seadusest tulenevaid õigusi teostada. Kaebajale kui puudutatud isikule on oluline nõutud informatsiooni teadmine ja kaebajat kui puudutatud isikut ei saa võrdsustada avalikkusega. FI tegevus seoses esitatud teabenõudele vastamisega on õigusvastane ja raskendab kaebajal oma õiguste kaitsmist. Samuti on kaebajal põhjendatud huvi tuvastada palutud andmete andmisest keeldumise õigusvastasus, et FI hoiduks taolistest ebaseaduslikest keeldumistest tulevikus, sest nii võidakse kaebajalt võtta ka tulevikus võimalus oma õigusi seaduslikult kaitsta.Teadmine, kes ja kas on olulise osaluse omandamise või suurendamise luba taotlenud ning kas ja millal on isik ka vastava loa saanud, on oluline, et ära hoida vaidlusi, mis võivad halvata krediidiasutuses juhtorganite tööd või mõjuda aktsionäridevahelistele suhetele negatiivselt.Küsitud teave on vajalik, et Krediidipanga investorid saaks kasutada Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 32 lg 3 ja lg 4 tulenevat õigust , s.o. õigus kontrollida ja saada teavet selle kohta, kas kaasaktsionär omab ja teostab aktsionäri õigusi vastavalt kehtivale õigusele.

2.Teiseks taotleb RLS Finace S.A. haldusakti , millega Finantsinspektsioon väljastas LLC-le VTB Debt Centre ja OJSC-le VTB Bank (VTB) loa omandada AS-s Eesti Krediidipank kontrolliv kaudne osalus, tühisuse tuvastamist. VTB on eiranud olulise osaluse omandamise loetaotluse menetlemise korda.VTB ja tema suuromanduses olev OJCS Bank of Moscow (BOM) on asunud FI keelust hoolimata suurendama otsest ja kaudset kontrolli omavat osalust Krediidipangas. Ainuüksi see asjaolu tähendab, et VTB ei ole sobilik omandama kaudset olulist osalust Krediidipangas. Lisaks on tekkinud kahtlused VTB kaudse olulise osaluse omandamise ja FI poolt läbi viidud loataotluse menetluse korraldamise , tulemuse ja selle õiguspärasuse ümber tingituna seda katvast saladusloorist. Kaebaja on üks kaebajatest haldusasjas 3-12-2343.Viidatud kaebuse põhiküsimuseks on, kas BOM on sobilik olema kontrolliva osaluse omandamiseks. Kui VTB kui BOM-i suuraktsionär ei ole saanud kaudse olulise osaluse omandamise luba õiguspäraselt, ei ole ka BOM-il õigust omandada Krediidipangas olulist osalust. VTB-l ei ole laitmatu ärialane maine ning VTB rikkus korduvalt FI teavitamise ja dokumentide esitamise õigeaegsuse nõudeid, mis oleks pidanud tingima loamenetluses negatiivse otsuse. Tuvastades, et VTB on eksinud KAS § 30 sätestatu vastu, tekib õiguslik alus tühistada haldusakt, millega FI andis VTB-le loa omandada oluline osalus. Samuti on vaja tuvastada, kas FI on VTB loataotluse raames kontrollinud kõiki VTB osas esinevaid kahtlusi. Kui leiab tuvastamist, et FI ei ole kõiki VTB rikkumisi analüüsinud, on see piisavaks aluseks, et tuvastada VTB-le antud loa õigusvastasus. Kaebajal esineb subjektiivsete õiguste rikkumine, mis võimaldab tal tühistamiskaebust esitada. Kaebaja kui kaasaktsionäri kaebeõiguse olemasolu teisele aktsionärile olulise osaluse loa andmise haldusakti vaidlustamiseks on möönnud Tallinna Ringkonnakohus analoogses haldusasjas 3-12-2343 esialgse õiguskaitse jõussejätmisel. Kuna kaebaja taotleb asjade liitmist, tugineb kaebaja tema poolt esitatud viidatud teises asjas esitatud põhjendustele kaebeõiguse kohta.

3.Kolmandaks taotleb kaebuse esitaja FI-lt VTB poolt esitatud kaudse olulise osaluse omandamise loa taotluste ning haldusaktide, millega FI väljastas vastavad kaudse olulise osaluse omandamise load, väljanõudmist. Selleks, et tuvastada, kas VTB on esitanud igakordselt ja õigeaegselt olulise osaluse omandamise loataotlused vastavalt KAS § 30 lg 1 sätestatule, vajalik, et FI esitaks kohtule taotlused, millega VTB on taotlenud olulise osaluse omandamist, suurendamist ja lõpuks kontrolli omandamist. Tuvastamaks, kas FI on VTB loataotluse menetluses hinnanud kõiki olulisi asjaolusid, on vajalik, et FI esitaks kohtule haldusaktid, millega otsustati väljastada VTB-le kaudse olulise osaluse omandamise luba.

4. Lisaks taotles kaebaja kaebuse liitmist haldusasjaga 3-12-2343. Kaebus on olulisel määral seotud haldusasjaga 3-12-2343.Kui leiab kinnitust, et FI ei ole käitunud VTB kaudse olulise osaluse omandamise loamenetluse käigus õiguspäraselt või VTB ei ole taotlenud kaudse olulise osaluse omandamise või suurendamise luba õigeaegselt, tingib see ka BOM-ile loa andmise õigusvastasuse.

Kohtu seisukoht

5. Esmalt märgib kohus, et Tallinna Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-12-2343 ( RLS Finance S.A, A. K., T. D. ja OÜ Radio Elektroniks tühistamiskaebus Finantsinspektsiooni haldusaktile, millega anti OJCS-le Bank of Moscow (BOM) luba suurendada tema otsest olulist osalust Aktsiaseltsis Eesti Krediidipank üle 50 protsendi aktsiakapitalist), millele on kaebuses korduvalt viidatud, muu hulgas seoses kaebeõiguse põhjendustega, samuti seotusega viidatud haldusasjaga - Kui VTB kui BOM-i suuraktsionär ei ole saanud kaudse olulise osaluse omandamise luba õiguspäraselt, ei ole ka BOM-il õigust omandada Krediidipangas olulist osalust, jättis kohus kaebuse 26.02.2014 määrusega läbi vaatamata kaebajatel kaebeõiguse puudumise tõttu .

6. Kaebuse väitel esineb kaebajal subjektiivsete õiguste rikkumine, mis võimaldab tal tühistamiskaebust esitada, tuginedes haldusasjas 3-12-2343 esitatud põhjendustele. Kohus ei pea selliselt samuti vajalikuks hakata siinkohal esile tooma viidatud haldusasjas esitatud põhjendusi, aga samuti detailselt kohtu seisukohti kaebeõiguse puudumisest haldusasjas 3-12-2343. Kohus , jäädes nende põhjenduste juurde, leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus teisele aktsionärile antud olulise osaluse loa andmise haldusakti vaidlustamiseks. Kokkuvõtlikult märgib kohus järgmist: HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega on kaebeõigus vaid isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kusjuures puutumusena ei tule mõista mitte puutumust faktilisel või huvi tasandil, vaid tegemist peab olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega. HKMS lg 2 annab õiguse kohtusse pöördumiseks muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks vaid seaduses sätestatud juhul, finantsõigust puudutavates vaidlustes ei ole seadusega kaebeõigust laiendatud . Finantsinspektsiooni poolt olulise osaluse omandamise loa andmiseks läbiviidav järelevalvemenetlus ei puuduta kaebaja õigusi, samuti ei puuduta tema õigusi kõnealuse järelevalvemenetluse tulemusena vastu võetav otsus. Olulise osaluse loamenetluse regulatsiooni eesmärgiks on finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja toimimise efektiivsuse tagamine ning eeltoodu teenib avalikku huvi. KAS nõuetele vastavuse kontrollimise regulatsiooni eesmärgiks ei ole krediidiasutuse, tema aktsionäride või panga klientide subjektiivsete õiguste kaitse. Sellest omakorda tuleneb, et nimetatutel puudub KAS §

29 -33 rakendamisel subjektiivse õiguse riive, välja arvatud juhul, kui isik on olulise osaluse omandamise loa menetluse tulemusena vastuvõetava haldusakti adressaadiks. FIS §-st 3 ja §

6 lg 1 p-st 3 ei tulene konkreetse krediidiasutusega seotud kolmandatele isikutele kaebeõigust ja kaebeõigust ei tulene ka järelevalvelise otsuse väidetud kolmikmõjust. FI-l puudub õigussuhe aktsionäride ja klientidega, mistõttu klientide või aktsionäride kohtulikult kaitstavat subjektiivset õigust ei saa FIS-ist FI loomisele ja töökorraldusele suunatud seadusena tuleneda. Subjektiivsed õigused, mida vaidlustatud otsusega rikutakse ning mille puhul oleks kohaseks kaitsevahendiks kaebeõigus BOM-i olulise osaluse loamenetluses, kaebajal puuduvad.

Esialgse õiguskaitse menetluses ei ole Tallinna Ringkonnakohus lahendanud üheselt kaebeõiguse küsimust, vaid on hinnanud kohaldatud esialgse õiguskaitse põhjendatust, lähtudes sealjuures ka kaebuse perspektiivikusest. 25.01.2013 kohtumääruses on ringkonnakohus sealjuures leidnud, et kaebuse eduväljavaated ei ole selgelt head, arvestades sealjuures kaebajate kaebeõigusega. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus haldusakti , millega Finantsinspektsioon väljastas LLC-le VTB Debt Centre ja OJSC-le VTB Bank (VTB) loa omandada AS-s Eesti Krediidipank kontrolliv kaudne osalus, tühisuse tuvastamiseks kaebuse esitajale tagastamisele.

7.Kaebuse esitaja on taotlenud ka, et kohus tuvastaks Finantsinspektsiooni keeldumise teabe andmisest olulise osaluse omandamise loa taotlemise kohta OJCS Bank of Moscow emaettevõtja poolt ja loa väljastamise kohta õigusvastasuse. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele, mistõttu HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse kaebuses, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebuse esitaja õiguste kaitseks.Kaebuse väitel raskendab FI tegevus kaebajal oma aktsionäri õiguste kaitsmist ning tuvastamisnõue kannab preventiivset eesmärki, et FI hoiduks taolistest ebaseaduslikest keeldumistest tulevikus. Riigikohtu halduskolleegiumi varasema praktika kohaselt on preventiivne huvi põhjendatud huvina põhimõtteliselt käsitatav, seda aga juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaasa õiguste teostamisele või kaitsmisele.Kohus on osundanud haldusasjas 3-12-2343 esitatud põhjendustele kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumisest ja on kokkuvõtlikult esitanud need ka käesolevas kohtumääruses, mille kohaselt kaebuse esitajal aktsionärina ja kliendina puuduvad sellised subjektiivsed õigused, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist, teisisõnu puudub kaebajal põhjendatud huvi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebus põhjendatud ka tuvastamisnõude osas ning kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik