1-07-7241/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1,

kohtuistiung 21.veebruaril 2014

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Tõlk

Meeli Antonov

Kriminaalasja number

1-07-7241 (06260101913)

Kriminaalasi

Nikolai Kohtovi süüdistus KarS § 256 lg 1, § 121, §

120 järgi

Menetlustoiming

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamine

Kinnipeetav

Nikolai

Kohtov

(isikukood

37810032713;

viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel XXXX

Kaitsja

riigi poolt määratud korras advokaat Niina Agarjova

RESOLUTSIOON

Vabastada Nikolai Kohtov (isikukood 37810032713) Tartu Maakohtu 14.10.2008

otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

1. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Nikolai Kohtovile 1 (ühe) aasta pikkune katseaeg.

2. Kohustada Nikolai Kohtovit katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas, XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Nikolai Kohtovile katseajaks

kohustused:

1. alustama kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumist mitte vähem kui

50 eurot igakuiselt arvates tööle asumisele järgnevast kuust;

2. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

3. otsima endale töökoha hiljemalt 1 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest;

4. pöörduma sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühholoogi ja/või psühhiaatri

poole hiljemalt 2 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima

võõrutusravi;

5. mitte

suhtlema

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

ilma

vajaduse

ja

kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

6. alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul, arvates elektroonilise seadme kehale

kinnitamisest.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Nikolai Kohtovi katseaega arvestama alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest.

5. Vabastada süüdimõistetu Nikolai Kohtov karistuse kandmiselt peale käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

6. Välja mõista Nikolai Kohtovilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 180 eurot

riigituludesse.

Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 (SEB), nr

EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal),

viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning

isiku nimi, kelle eest tasuti. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise

korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega

kaasnevad täitemenetluse kulud.

7. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema

kaitsjale. Nikolai Kohtovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus

täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale Tartu linna talitusele.

8. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule.

Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, §

384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.01.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai

Kohtovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

2. Nikolai Kohtov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.10.2008 otsusega KarS § 256 lg 1,

§ 121 ja § 120 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja

mõisteti Nikolai Kohtovile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel

liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 06.10.2006 otsusega mõistetud 4 aasta 6 kuu

pikkune

vangistus

osaliselt

ning

liitkaristuseks

mõisteti

Nikolai

Kohtovile

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 (üheksa) aastat vangistust. Mõistetud

karistusest arvati maha Nikolai Kohtovi poolt Tartu Maakohtu 06.10.2006 otsuse järgi

osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva ning

lõplikuks karistuseks loeti 6 (kuus) aastat 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva

vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

14.10.2008. Otsus jõustus Riigikohtu otsusega 18.01.2010.

3. Nikolai Kohtovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04.03.2015.

4. Tartu Maakohtu 09.04.2009, 28.10.2009, 14.10.2010, 30.04.2012, 05.07.2013 määrustega

jäeti Nikolai Kohtov temale Tartu Maakohtu 14.10.2008 otsusega mõistetud karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

5. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel avanes

uuesti 22.01.2014.

6. Nikolai Kohtovit on varem kriminaalkorras karistatud:

- Tartu Maakohtu 29.04.2004 otsusega KrK § 186, § 195 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu

pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

- Tartu Maakohtu 06.10.2006 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel 3-aastase

vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvati

ka eelvangistus.

7. Kinnipeetava kontaktisik vanglas on koostanud iseloomustuse (isiklik toimik II osa II kd

tlk 99-100), milles kajastuvad muuhulgas kinnipeetava individuaalse täitmiskava andmed

vanglas, kinnipeetava käitumine vanglas ja kinnipeetava kriminogeensete riskide

hindamine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud riigikeele õppes, omandanud

2012. aastal keevitaja kutse ja läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“.

Alates 24.10.2013 määratud majandustööle, samuti on toimunud vestlused psühholoogiga.

Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad. Hinnanguna uue kuriteo

toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele on kontaktisik avaldanud:

ohtlik: kõrgohtlik avalikkus (risk ühiskonnas); mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe

aasta jooksul on 27%. Iseloomustuses toetab kontaktisik kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamist.

8. Kriminaalhooldusametnik

on

seoses

süüdimõistetu

ennetähtaegse

vabastamise

menetlusega süüdimõistetu kohta esitanud kohtueelse ettekande (isiklik toimik II osa II kd

tlk 96-98), mis sisaldab arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate

kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Ettekande kohaselt asub

süüdimõistetu võimaliku vanglast ennetähtaegse vabanemise korral elama aadressile

XXXX. Sellel aadressil elavad süüdimõistetu XXXX. Lähedased on nõustunud

süüdimõistetut vangistusjärgselt toetama ning on andnud nõusoleku eelpoolnimetatud

eluruumi elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eelduslikult on süüdimõistetu

tööandjaks

AS

XXXX. Tingimisi

ennetähtaegsel

vabastamisel

on

kriminaalhooldusametnik pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule KarS § 72 lg 2

kohustustena:

-

heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks;

-

mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid;

-

otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks;

-

alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

-

mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega.

Juhul kui kohus otsustab Nikolai Kohtovi ennetähtaegselt vabastada on otstarbekas

määrata elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Süüdimõistetu avaldas, et ta on teinud vanglas järeldused oma käitumise muutmiseks ning

nõustus

vanglast

ennetähtaegsel

vabastamisel

määratavate

kriminaalhoolduse

tingimustega.

10. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vanglast vabastamist.

11. Prokurör ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

12. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse katseaeg

ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse

isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

13. Süüdimõistetu on mõistetud vangistusest kandnud aja, mis KarS § 76 kohaselt võimaldab

formaalselt süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ka

nõutavad eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Kohtulikuks

arutamiseks on jälgitud VangS § 76 lg 4 alusel kehtestatud korda, võimaldades kohtul teha

otsustused süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohata.

14. Tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse

rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures positiivne

eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu.

Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub, on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase

isik ja tema varasem elukäik). Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel lähtub kohus kriminaaltoimikust, kinnipeetava isiklikust

toimikust, eelkõige selles sisalduvast vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja

kirjalikust arvamusest. Samuti arvestades kinnipeetava enda ärakuulamist kohtus ning

kaitsja ja prokuröri arvamust.

15. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine

õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu

vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal.

Viimase all ei tule mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist süüdlase

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase

resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal enne-

kõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide

saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui

süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse

lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige

kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase

isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja

käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente

distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta,

kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis

iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii

vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse.

16. Kohtu hinnangul on kinnipeetava täitmiskavas püstitatud eesmärgid saavutatud. Ta on

osalenud riigikeele õppes, omandanud kaheaastasel õppel keevitaja kutse, läbinud

sotsiaalprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“.

17. Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate

teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase

elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel

pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse

võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse

vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too

endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest

ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb

kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele.

18. Arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat

käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis on süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaega vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud

eesmärgid on saavutatud. Süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine

vabaduses võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kuigi varasemalt ei

ole süüdimõistetud kriminaalhoolduse tingimusi täitnud, on kohtul alust eeldada, et

seekord ta neid täidab. Eelkõige on nendeks eeldusteks vanglas omandatud eriala, kohese

tööle asumise võimalus ja lähedaste toetus, kelle juurde ta elama asub peale vabanemist.

Määratava katseaja vältel on süüdimõistetu järelevalve all ja kohustatud täitma

kriminaalhoolduse tingimusi. See aitab kaasa nii uute kuritegude ärahoidmisele kui ka

paremini ühiskonda tagasi sulanduda ning tegeleda kriminaalhooldaja suunamisel mh oma

sõltuvusprobleemide raviga. Ennetähtaegsel vabanemisel tekib isikul võimalus tõestada, et

ta on võimeline edaspidi seadusekuulekalt käituma ja täitma temale katseajaks määratud

kohtustusi. Kui isik jätkab kuritegelikku elu või rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul

võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Kohus peab põhjendatuks KarS § 75 lg 2 p-

de 1, 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Nikolai Kohtovile katseajaks järgmised kohustused:

• alustama kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumist mitte vähem kui 50

eurot igakuiselt arvates tööle asumisele järgnevast kuust;

• mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

• otsima endale töökoha hiljemalt 1 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest;

• pöörduma sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühholoogi ja/või psühhiaatri poole

hiljemalt 2 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima võõrutusravi;

• mitte

suhtlema

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

ilma

vajaduse

ja

kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

• alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul, arvates elektroonilise seadme kehale

kinnitamisest.

19. Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale

makstud tasu 180 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Nikolai Kohtovilt välja mõista.

Rutt Teeveer

Kohtunik