1-14-1258/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-14-1258

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2014.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-1258 (12250102189) Kohtunik Indrek Nummert Prokuröri abi Marelle Ulla Kriminaalasi

R.N süüdistuses KarS § järgi

käskmenetluses Süüdistatav R.N

isikukood või sünniaeg: XXX

eluxxxx või asukoht ja aadress:

kodakondsus:

xxx

haridus:

xxxxxxxxx

emakeel:

xxx

töökoht või õppeasutus: xxxxx

karistatus:

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R.N KarS § järgi mõista

ning rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (päevamääraga 3.20 eurot), s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista R.N-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest € ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha €

532.50 .

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

1-14-1258

EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse ärakiri saata süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik

Kriminaalasjas nr 12250102189 süüdistatakse R.N ’d selles, et tema juhtis 29.09.2012 kella 01:37 ajal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta Pärnu linnas maja juures mootorsõidukit xxx xx registre x erimismärgiga isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumber Ardf-0056 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,19 mg/l ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis R.N mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega pani R.N toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P i abi rokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada R.N süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega kahesaja

(200) miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamääraks 3.20 eurot ja seega rahaliseks karistuseks määrata 640 eurot.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistusakt prokuröri poolt R.N-ile saadetud 10.02.2014.a.

Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, tema vastutust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistamata. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1-14-1258

KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei kolme ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et R.N-ile tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav R.N rahalise karistusega 200

(kakssada) päevamäära (päevamääraga 3.20 eurot), s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

Vastavalt KarS § le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu -

keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel 1,21

lugeda päevamääraks 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb R.N-ilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha € KrMS § 175

532.50 ja lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 72 €.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Indrek Nummert Kohtunik