4-13-8741/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.veebruaril 2014.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-13-8741

Kohtukoosseis

Kohtunik Margot Mikler

Kohtuistungi sekretär

Hedvig Payne

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

V.J, isikukood XXX, elukoht: XXX,

väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

PPA

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

27.11.2013.a.

üldmenetluse

otsus

väärteoasjas

nr.

2302,13,013265

Asja läbivaatamise kuupäev 05.02.2014.a.

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja V.J

kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Liane Raave

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri esindaja

Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus

otsustas: Jätta V.J-i kaebus rahuldamata. PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.11.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,13,013265 jätta muutmata. Õigusabi kulu summas 790 eurot jätta V.J-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 26.02.2014.a.

Asjaolud, menetluse käik

PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Jaan Meresmäe koostas 05.11.2013.a. väärteoprotokolli AB 1320725 V.J kohta, et tema 05.11.2013.a. kell 15:25 juhtis Harju maakonnas Saue vallas Tallinn – Pärnu – Ikla tee 22 kilomeetril suunaga Pärnu poole sõidukit BMW X5, registreerimismärgiga XXX, kiirusega 116 (+/-4) km/h, millega ületas kiirust 22 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus V.J LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritud väärteona LS § 227 lg 2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor karistas V.J 27.11.2013.a. väärteoasjas nr 2302,13,013265 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. V.J kaitsja vandeadvokaat Liane Raave esitas kaebuse kohtule, milles palub tühistada täies ulatuses Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.11.2013.a.

väärteoasjas

nr

2302,13,013265 tehtud otsus V™S § 132 punkt 2 alusel. Kaebuse esitaja ei eita, et ta pani toime talle etteheidetava teo. Menetlusalune isik oma süüd tunnistab ja kahetseb seda. Menetlusalune isik ei pea õigeks talle määratud karistust. Menetlusalune isik leiab, et talle määratud rahatrahv on ülemäära suur ning samuti ei ole lisakaristusena menetlusalusele isikule määratud juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks proportsioonis tema poolt toimepandud süüteoga. Kaebaja selgitab, et Riigikohus on korduvalt lahendites märkinud, et karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6). Kaebaja juhib tähelepanu, et talle määrati rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Samuti leiab kaebaja, et süü suurusel on määravaks ka asjaolu, kas isikule etteheidetav tegu pandi toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Kaebaja leiab, et tegemist oli ettevaatamatusest toimepandud teoga. Kaebaja ei ületanud kiirust tahtlikult, vaid ta ei olnud teadlik piirkiiruse vähendamisest sellel maanteelõigul. Kaebaja kasutab antud maanteed Tallinn – Pärnu- Ikla igapäevaselt oma töökohale jõudmiseks, kus suveperioodil on lubatud suurimaks sõidukiiruseks olnud 110 km/h. Seega on pool aastat lubatud sõidukiirus olnud sellel teelõigul suurem kui hetkel kehtiv

90 km/h ning seega on sõidukijuhile tekkinud sõidukiiruse valiku osas omad harjumused. 110 km/h liiklusmärgid võeti maha 31. oktoobril, s.o vähem kui nädal aega enne menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist. Kaebaja leiab, et karistuse määra valimisel ei ole arvestatud karistust kergendavate asjaoludega. Samuti ei ole kaebajale lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks proportsionaalne süüteoga. Kaebaja leiab, et lisakaristuse kohaldamine kahjustab ülemäära tema huvisid. Kaebajalt juhtimisõiguse äravõtmine kahjustab ülemäära menetlusaluse isiku igapäevast elu ja äritegevust. Sõiduki kasutamine on kaebajale pere huvides hädavajalik, kuna lapsi on vaja igapäevaselt toimetada kooli ning trennidesse. Kaebaja omab äriühingut Infokaitsesüsteemide OÜ, mille asukohaks on Ääsmäe, Saue vald. Lisaks on kaebaja veel kolmes ettevõttes juhatuse liige, mille tootmine asub Võrus ja objektid Riias ning Maardus ning seega on sõiduki kasutamine tema jaoks hädavajalik. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine takistab kaebajal igapäevase töö tegemist ning põhjustab ettevõtete tegevuse korraldamisel olulisi raskusi ning seega mõjutab oluliselt kogu äritegevuse toimimist.

Kohtuistungil

Kohtuistungil jäi kaebaja V.J ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et sõitis mööda Pärnu maanteed Saue sillalt 110 km tunnis, kui teda politsei kinni pidas. Eelmisel nädalal oli maha võetud 110 km/h märgid. Ta ei märganud, et märk on maha võetud. Ta soovis saada suulist hoiatust, kuid sellist võimalust politsei ei andnud. Ta sai üllatuse, kui otsuses oli rahatrahv keskmisest suurem ja lisaks võeti ära juhiload kuuks ajaks. Ta sõidab aastas umbes 50 000 km seoses tööga ning sellepärast vajab sõiduõigust. Leiab, et otsus on väga karm. Kaebaja selgitas, et tal on ka varem karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ning ta on teinud järeldused, et jälgib oma kiirust, kasutab püsikiirusehoidjat ja tahtlikult kiirust ei ületa. Antud kiiruse ületamine tulenes harjumusest. Ta ei oska täpselt öelda palju kiirus oli aga tema kiirendas 110 km/h ja peale seda pani kohe püsikiirusehoidja tööle, millel oli fikseeritud kiirus 110 km/h. Antud juhul on küsimus ainult 700 meetris. Ta ei ole kunagi liiklusohtlike olukordi tekitanud ega ole õnnetusi olnud. Kaebaja esindaja taotleb otsuse tühistamist, millega määrati 300 eurot trahvi ja juhtimisõiguse äravõtmine. Kaitsja leiab, et kohane oleks piirduda hoiatusega. Kaebaja tunnistas oma süüd ja kahetses. Taotlevad teha asjas uus otsus kergendades karistust. Kuivõrd hoiatusmenetlust pole ette nähtud, seega paluvad rahatrahvi vähendada mõistliku suuruseni ja juhtimisõigust mitte ära võtta. Tunnistaja Andrus X andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tema 05.11.2013.a. kell 15:00 teostas liiklusjärelvalvet. Tunnistajana antud ütlused, mis ta andis kohe peale juhtunut on õiged. Kasutavad 3 kiirusmõõteseadmeid, millest 2 on käsiseadet ja 1 auto küljes statsionaarne. Väljas olles kasutavad Ultra Light ja Stalker seadmeid. Ultra Light seadmel on

1 silm ja lasekiir, mis on suunatud autole mille kiirust soovitakse mõõta. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on tunnistaja enda poolt kirjutatud. Ta ei oska öelda, kui kaugel nad 05.11.2013.a. viaduktist seisid. Teostavad järelvalvet kohtades, kus inimesed on surma saanud. Kui isik pole kiirmenetluse otsusega nõus siis selgitavad nad õigust esitada vastulause. Ta ei oska öelda, kas kaebuse esitaja oli nõus kiirmenetlusega. Kui isik kiirmenetlusega nõus ei ole, siis peavad väärteoprotokolli koostama. Prioriteetsete rikkumiste ees on keelatud teha hoiatust, välja arvatud ealiste iseärasuste puhul. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil seisukohale, et isik on väärteo toime pannud ja see on tõendatud tema enda ütluste ja kiirusmõõteseadme protokolliga. Karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1, mille kohaselt tuleb arvestada seda, et tegu on tahtlik. Kohtuväline menetleja selgitab, et kui kaebaja väidab, et oli lubatud sõita 110 km/h, siis pannes spidomeetrile 110 km/h on tegelik auto kiirus 105 km/h ja lahutada sellest maha kiirusemõõtja eksimus +/-4 jääb 101 km/h 90 alal on see lõike 1 kiiruse ületamine. Antud juhul oli kiiruseks 116 km/h, mis spidomeetril tähendab 120 km/h, seega pole tegemist ettevaatamatusega. Sõidukiirus on piiratud ohutuse tagamiseks. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluga, seetõttu ei ole karistus maksimaalmääras ja kuskil ei ole öeldud, et karistus peaks olema alla sanktsiooni keskmise määra, kui on olemas kergendavad asjaolud. Antud juhul peab olema karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Iga järgnev karistus peab olema suurem kui eelmine. Kui pannakse toime ühesuguseid tegusid järjest ja süstemaatiliselt siis tuleb kohaldada lisakaristust, mis on Riigikohtu seisukoht. Riigikohus on seisukohal, et kui isikul on juhtimisõigust vaja seoses tööülesannete ja pereeluga, pole see põhjuseks jätta lisakaristus kohaldamata. Hoiatusmenetlust antud juhul üldmenetluse korras kohaldada ei saa. Hoiatusmenetluse kohaldamine on välistatud KarS § 56 lg 1 tõttu. Kaitsjakulusid saab hüvitada vaid sellisel juhul, kui otsus tühistatakse Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja otsuse jätta muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja, tunnistaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asuvälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et 05.11.2013.a. kell 15:25 juhtis V.J Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 22 kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 116 +/-4 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Seadme näitu on V.J-ile tutvustatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus V.J liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. 05.11.2013.a. on koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt liikluspolitseinik Andrus X mõõtis 05.11.2013.a. kell 15:25 Harju maakonnas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 22 kilomeetril V.J poolt juhitud sõiduauto BMW X5 reg.nr XXX kiiruseks 116 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Juhile on kiirusemõõtja näitu tutvustatud. Juht mingeid selgitusi protokollis lisanud ei ole, vaid on allkirjastanud, et talle on näitu tutvustatud. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse paragrahvile lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusemõõtseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet Ulta Lyte nr UX018490 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-13/00184) ja seade oli töökorras 05.11.2013.a. kell 15:25 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 05.11.2013.a. kell 07:40 ning seade oli töökorras. Antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina.

Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks V.J käitumises LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Vastavalt LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asuvälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega oli antud juhul asulavälisel teel kiirusepiirang 90 km/h, mida V.J rikkus. Menetlusalune isik on väärteoprotokolliga tutvunud ning 05.11.2013.a. allkirjastanud.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema ei märganud, et 110 km/h kiirusepiirang oli maha võetud. Seega ületas kiirust enese teadmata, mida kahetseb. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euroga ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Seega on menetlusalusele isikule määratud karistus sanktsiooni keskmisest määrast suurem rahatrahv. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut toimepandud teole (mis on kogutud tõenditega tõendatud ning kaebaja tunnistab kiiruse ületamist) vaid põhjendab, miks kohtu arvates on kohtuvälise menetleja karistus proportsionaalne ja põhjendatud ning ei kuulu seetõttu ka muutmisele.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on arvesse võtnud kergendava asjaoluna kaebaja süü tunnistamist ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) osutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama süüdlase isikut. Kohus leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Nähtuvalt Karistusregistri väljavõttest on isikut ka samalaadse rikkumise eest varem karistatud 200 eurose trahviga, mis ei ole mõjutanud kaebajat õiguskuulekat käituma. Seega iga järgnev karistus peab olema suurem, kui eelmine, mis mõjutaks juhti rikkumisi mitte toime panema.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise.

Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kaebuses, kui kohtuistungil kaebaja selgitas, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine takistab tema igapäevase töö tegemist, põhjustab ettevõtete tegevuse korraldamisel olulisi raskusi ning mõjutab igapäeva tegevust. Nimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult.

Kohus leiab, et kaebaja peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata.

Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kaebaja esitas kohtule taotluse tema poolt kantud kaitsjatasu hüvitamiseks riigi eelarvest.

Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust V.J suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Margot Mikler

Kohtunik