1-11-4366/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2014. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-11-4366 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

süüdimõistetu .S-i vangistusest tingimisi G ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

G XXX .S (IK ; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras:

Jätta vabastamata süüdimõistetu . temale Tartu Maakohtu 18. mai 2011. a G S otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud G.S tunnistati Tartu Maakohtu 18. mai 2011. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,

7 ja § 213 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud vangistus osaliselt .S-ile Tartu Maakohtu 15. aprilli 2010. a G otsusega mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust alates

31. detsembrist 2009. a. Kohtuotsus jõustus 28. mail 2011. a.

Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2013. a määrusega jäeti .S temale mõistetud vangistuse G kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 12. veebruaril 2013. a.

G.S-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 30. juunil 2014. a.

G.S-i on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 22. jaanuari 1999. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2-aastase vabadusekaotusega;

2. Tartu Linnakohtu 02. juuli 1999. a otsusega KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

3. Tartu Maakohtu 05. juuni 2001. a otsusega KrK § 203 lg 1 alusel 1640 krooni suuruse rahatrahviga;

4. Tartu Maakohtu 12. septembri 2002. a otsusega KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega;

5. Tartu Maakohtu 05. veebruari 2003. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 185 lg 2 ja §

203 lg 3 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust;

6. Tartu Maakohtu 15. aprilli 2008. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

7. Harju Maakohtu 06. oktoobri 2009. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 ja § 348 alusel 1-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmis ekohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust;

8. Tartu Maakohtu 15. aprilli 2010. a otsusega KarS § 169 alusel 6-kuulise vangistusega, mis loeti kaetuks temale eelmsie kohtuotsusega mõistetud vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.

G.S-i on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on .S-i poolt üldise korduva kuriteo G

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei soovi süüdimõistetu ennetähtaegselt vabaneda ega avaldada seega ka andmeid võimaliku vabanemisjärgse elukoha kohta. Kindel töökoht tal puudub ning suhted pereliikmetega võivad olla keerukad. Süüdimõistetu on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus mitmeid sellega kaasnevaid nõudeid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad G.S avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruti Kilg kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on .S kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, G seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kuna .S ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda, siis G

leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja

käitumiskontrollile allutamine ei ole ka põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest.

On küll positiivne, et vangistusest ei ole süüdimõistetul kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud tööhõives ning alustanud ka sotsiaalabiprogrammi, kuid nimetatud asjaoludest hoolimata ei anna kohtule esitatud materjalid ja kohtuistungil avaldatu siiski alust arvata, et kuriteoriskid oleksid tema suhtes vajalikul määral maandatud, ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seaduskuulekalt ning järgima ka temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda ning samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

Peamiselt on tema kuritegelik käitumine olnud seotud majandusliku kasu teenimise eesmärkidega. Kuivõrd ka käesoleval ennetähtaegsel vabastamisel ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ja seega võib tekkida majanduslikult ebastabiilne olukord, siis leiab kohus, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt ka vabanemisel kuritegude toimepanemisega jätkamiseks. Samuti ei ole kohtul kindlust, et süüdimõistetule oleksid vabanemisel tagatud õiguskuulekat eluviisi ja taasühiskonnastumist toetavad elutingimused, kuivõrd puuduvad andmed tema võimaliku elukoha kohta ning kriminaalhooldaja arvamusele tuginevalt võivad tema suhted lähedastega olla keerulised ja seega ei pruugi ka sealt tulla piisavat toetust, et hoida ära varasema eluviisi jätkumist.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et .S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne G

vabastamine ei ole võimalik ega ka põhjendatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ega kriminaalhooldusele alluda ning seega on alust kahelda, kas ta oleks ka võimeline täitma temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Samuti ei toeta vabastamist tema vabastamisjärgsed elutingimused ja jätkuvad kuriteoriskid.

Kohtunik