1-13-6988/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2014. Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number 1-13-6988

Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Heli Nurmoja

Regina Laiapea Kriminaalasi

süüdimõistetu J.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

J.M (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras:

Vabastada süüdimõistetu .M temale Tartu Maakohtu 06. augusti 2013. a J otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohaldada .M-ile ühe aastast katseaega. J Katseajal kohustada .M-i täitma KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: J

1) asuma elama XXXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada .M-i katsejal: J

1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2) alluma XXXX vastuvaidlematult sõltuvusravile;

3) võtta end arvele Sillamäe Töötukassas

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 06. augusti 2013. a otsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust J.M-ile Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 3 päeva vangistust alates 06. augustist 2013. a. Kohtuotsus jõustus 22. augustil 2013. a.

J.M-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09. mail 2014. a. J.M-i on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Ida-Viru Maakohtu 29. novembri 2005. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7, 9 ja §

199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi 4-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks alates kohtuotsuse kuulutamisest loeti 3 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust;

2. Viru Maakohtu 19. novembri 2009. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p

4, 7 järgi 4-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2 aasta 8 kuu pikkuseks vangistuseks;

3. Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2012. a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi

6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, kuid Tartu Maakohtu 21. veebruari 2013. a määrusega pöörati karistus siiski täitmisele.

J.M-i on korduvalt karistatud ka väärtegude eest.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.M-i poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja vangistuse asendamist sõltuvusraviga.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu vabanemisel asuda XXXX, kus ollakse nõus teda ka vastu võtma. Samas peab süüdimõistetu rehabilitatsioonil olles pidama kinni rehabilitatsiooniprogrammist, kuna vastasel juhul leping temaga lõpetatakse. Peale rehabilitatsiooni on süüdimõistetu enda juurde nõus elama võtma tema XXXX, kes on ka ise kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab tingimisi vangistust katseajaga. Kuigi süüdimõistetu XXXX on ise töötu, on ta siiski nõus ka süüdimõistetut vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama.

Kohtumenetluse poolte seisukohad J.M soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, asuda sõltuvusrehabilitatsioonile ning jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Ta soovib narkosõltuvusest vabaneda

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Allar Nisu toetab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses J.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning tema XXXX suunamist ning temale katseaja kohaldamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on J.M kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui kuus kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.M-i puhul on positiivne vangistuses sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud kristlikus sotsiaalprogrammis „Usk ja teadmine“, sõltuvustemaalistel loengutel, Sillamäe

Rehabilitatsioonikeskust tutvustaval ja Anonüümsete Narkomaanide presentatsioonidel osalemine. Samuti on positiivne, et vabanedes on ta avaldanud nõusolekut sõltuvusrehabilitatsioonile allumiseks ja ka Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus on nõus teda vastu võtma, kuid seejuures tuleb arvestada sellega, et rehabilitatsioonil viibimiseks peab süüdimõistetu täpselt järgima sealset programmi ning kui ta selleks suuteline ei ole, siis tuleb tal lahkuda.

J.M avaldas kohtuistungil valmisolekut sõltuvusraviks; ta soovib vabaneda narkosõltuvusest. Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses saaks tema vajalikku võõrutusravi ning see oleks tema jaoks positiivne lahendus. Ka XXXX on teda nõus toetama.

J.M on korduvalt karistatud isik ning narkosõltlane. Ta on enamiku karistusajast ära kandnud. Narkosõltuvus on see, mille tõttu ta on pannud toime kuritegusid. Ta on läbinud sotsiaalprogramme ning soovib narkosõltuvusest vabaneda.

J.M-i ennetähtaegne vanglast vabastamine ning tema suunamine XXXX ning temale ühe aastase katseaja kohaldamine ning kontrollnõuete kehtestamine on J.M-ile vajalikuks mõjutuseks narkosõltuvusest võõrutamiseks ning õiguskuuleka eluviisi saavutamiseks. Need meetmed on temale vajalikud ning peaksid teda edaspidi hoidma uute kuritegude toimepanemisest. J.M vajab sõltuvusest vabanemiseks peale isikliku motivatsiooni ka tugevat välist tuge ja järelevalvet. Selle toe saaks ta Sillamäe

Rehabilitatsioonikeskuses. Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses saab J.M tegelda sõltuvusprobleemidega intensiivsemalttas saaks vastavat ravi, milleks ta on juba eelnevalt nõusoleku andnud.

Lähtudes eeltoodust kohus vabastab J.M-i ennetähtaegselt vanglast, suunab ta katseajaks XXXX, paneb temale ühe aastaseks katseajaks KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuded ning ka KarS § 75 lg. 2 kohaselt katseajaks erinõuded: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; alluma XXXX võtma end arvele Sillamäe Töötukassas. Vabastada J.M vanglast pärast kohtumäärus jõustumist.

Kohtunik: